Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena . Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või
arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. 6. Mis on eksport? §5 Kauba eksport on: 1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; 2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva
lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule. Võib olla fondivalitseja valitsetava mitme fondi fondijuht. Depoopank (depositoorium)- hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid. Peab väärtpaberikontosid ja teeb vastavaid tehonguid kontodel. Investeerimisfond: · avatud on kohustatud oma osakuid tagasi osta · kinnine ei ole seda kohustust o AS-na asutatud fond o lepinguline fond konkreetne varakogum, sarnane eelmisele. Kokkulepitud raha kogum, mida investeeritakse. Pensionifondi osaku erisused: Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud Pensionifondi osak ei saa kuuluda samal ajal mitmele inimesele Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasada ühisvarasse Investeerimisfondi eelised: o Diversifitseerimine - riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile o Madalad opratsioonikulud
seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega; 7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja; 8) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kohustatud isik; 9) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41. peatükis nimetatud füüsiline isik; 10) juriidilise isiku staatuseta välismaine isikuteühendus või varakogum; 11) isik, kelle andmeid töödeldakse maksualase teabevahetuse seaduse alusel. 11. Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks? Mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile avaldus. 12. Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb? Töötamise register on Maksukohustuslaste registri alamregister, mida
kogumispensionide seaduse tähenduses kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja, mitteresidendi maksuesindaja, mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega, keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja. REGISTREERIMINE EMTAs: Enne tegevuse alustamist: juriidiline isik, keda ei kanta Eestis muusse registrisse; välismaa juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse, kaudu; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta registrisse; notar, vandetõlk ja kohtutäitur. 10 kalendripäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates: Mitteresidendist tööandja; seltsing, ühisus vm juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus. Vabatahtlik: FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa. Lõpetamisest, tegevuskoha
(MKS § 18 lg 1 p-d 1-5) juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse; riigi-, valla- või linnaasutus, keda ei kanta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse; mitteresidendist juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse; notar ja kohtutäitur. Kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates on Maksu- ja Tolliametis kohustatud end registreerima: (MKS § 18 lg 11 p-d 1-2) mitteresidendist tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus, kui teda ei ole
Päraldised- vallasasjad, mis pole peaasja osa, kuid teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majanduslik eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asjade kogum- mitmest iseseisvast asjast koosnev kogum, mis teenib ühtset majanduslikku eesmärki nii, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ühe asja osad (nt kaubaladu, raamatukogu). Ettevõte: majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb, teatud otstarbeks mõeldud varakogum. Ettevõttesse võivad kuuluda kinnisasjad, õigused, kohustused tooraine soetamiseks, töölepingust tulenevad õigused, kohustused jne. Ettevõte võib kuuluda äriühingule, MTÜle, sihtasutusele, füüsilisele isikule, riigile ja AÕJI-le. Vara: isikule kuuluv rahaliselt hinnatav õiguste ja kohustuste kogum. Vara suhtes saab sõlmida võlaõiguslikke kohustustehinguid, millega kohustatakse näiteks vara käsutama. Kasu: 1
rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti erastamise investeerimisfondid ja praegu näiteks riskikapitalifondid. Avatud fond on lepinguline fond, mille osakud on tagasiostetavad fondi poolt ja emissioonimaht on piiramatu. Fondi portfell moodustatakse fondiosanike otseste halduslepingute alusel ja varakogum ei ole ise juriidiline isik. Lepinguline fond on haldava ettevõttega haldamislepingu sõlminud fondiühikute kaasomandis olev varade kogum. Osakuid võib välja lasta ainult avalikult. Osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata. Osakute emitendiks on fondivalitseja. Osaku väljalaskehinnaks on osaku puhasväärtus (NAV), millele võib olla lisatud fondi tingimustes ettenähtud väljalasketasu
jooksul arvates tehingu tegemisest. 7. PEATÜKK 1. Juriidilise isiku mõiste JURIIDILISE ISIKU MÕISTE KEHTIVAS ÕIGUSES: Juriidiline isik: 1) on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS §24 lause 1), mis on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik (TsÜS §24 lause 2) 3) olemuselt kas isikute ühendus (nt tulundusühistu, mittetulundusühing) ja/või varakogum (sihtasustus), erandina võib juriidilise isiku organisatsioon kosneda ka ühest isikust (AS, OÜ) Juriidilise isiku tunnused: 1) nimi, mis eristab teda teistest isikutest, 2) organisatsioon, 3) eesmärk, 4) üldine vastutusvõime, 5) protsessiõigusvõime, 6) iseseisev õigussubjektsus , 7) varaline eraldatus 8) asutamine kas JI liigi kohta käiva seaduse või konkreeste JI kohta käiva seaduse alusel JURIIDILISE ISIKU MÕISTE OLULISEMAD TEOREETILISED KÄSITLUSED:
(TuMS § 29 lg 12) Kui TuMS § 29 lg-s 11 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu ühendusele, juriidilisele isikule või varakogumile ning sellele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. Kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub madala maksumääraga territooriumil, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. (TuMS § 29 lg 13) 28. Millist välismaalaste tulu ei maksustata? Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise
55. Kirjelda, kuidas toimub ettevõtte üleminek. Meenutagem, et ettevõte on majandusuksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõte võib kuuluda ka isikule, keda seadus ettevõtjaks ei loe. Nii võib ettevõte kuuluda ka MTU-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ulemineku regulatsiooni sõltumata sellest, kellele ettevõte kuulub. Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) uleandmise viis. Ettevõtte uleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale ule ettevõtte. Ettevõte võib omandajale ule minna ka seaduse alusel. 26 Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on
Ettevõtte üleminek. (Slaid 23) Meenutagem, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb (ÄS § 5 lg 1). Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõte võib kuuluda ka isikule, keda seadus ettevõtjaks ei loe. Nii võib ettevõte kuuluda ka MTÜ-st spordiklubile, sihtasutusele, aga ka avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Seega kohaldatakse VÕSi ettevõtte ülemineku regulatsiooni sõltumata sellest, kellele ettevõte kuulub. Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) üleandmise viis. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate
küsimusele, kui suures ulatuses on õigustatud juriidilise isiku tunnustamise füüsilise isiku kõrval. Juriidilise isiku huvid võivad erineda selle füüsilise isiku huvidest. Sihtvarateooria - juriidiline isik on mingi eesmärgistatud vara. Sihtvara teooria kohaselt on juriidiline isik võrdsustatud eesmärgistatud varakogumiga, mis one raldatud füüsiliste isikute varast. Nimetatud teooria ei arvesta aga asjaoluga, et juriidiline isik ei ole mitte üksnes varakogum, vaid ta osaleb ka oma organite ja sellesse kuuluvate isikute kaudu õiguskäibes, tehes tehinguid ja muid toiminguid, samuti vastutades õigusrikkumiste eest. Samuti on võimalik, et juriidiline isik ei oma üldse märkimisväärset vara (nt MTÜ). Realistlik teooria - juriidilisel isikul on iseseisvad huvid, mis eristavad juriidilist isikut teda loonud füüsilistest isikutest. Reaalse sidusisiku teooria lähtekohaks on
· Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria Juriidiliseks isikuks on selline isiku ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. ,,Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik" (TsÜS § 24) Nt: Isikute ühendus või Varakogum Õigussubjektsus rangelt eristatav JI taga seisvate isikute õigussubjektsusest ... · Organi liikmetest sh juhtimisorgani liikmetest · ,,Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele" (AÕS § 6 lg 2) Staatuse omistamine üksnes seaduse alusel · Eraõiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist
rahalist väätust omavate õiguste ja hüvede summa). Esemete kogum . Vara mõistet asjaõiguses kasutatakse vähe (asjaõiguse objektiks on konkreetsed asjad – vt spetsialiteedipõhimõte), küll aga perekonna-, pärimisõiguses, äriõiguses jne. ETTEVÕTE Ettevõte TsÜS § 66´ Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõte on teatud otstarbeks mõeldud varakogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb VÕS § 180 lg 2 täpsustab: Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. II LOENG VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
annaabi.ee 
