Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väntmehhanism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võll, väntvõll, keps, kepsu, väntmehhanism, väntvõlli, fourth, mootoriplokk, alumiinium, laagrid, kolb, malmist, väntmehhanismi, puutu, paisumisel, rõngad, hooratas, plokid, tervikuna, avasid, plokis, silinder, puutub, ossa, materjalidest, kepsude, terasest, tugevast, asetus, karterisse, teisega, asendada, säärMootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse
kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid .. Sisepõlemismootori töötsükliks nimetatakse protsesside kogumit , mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle . Neid protsesse on neli : · Sisselase silindri täitmine küttesegu või õhuga · Gaaside kokkusurumine · Gaaside põlemine ja paisumise ( silindris toimub töö ) . · Heitgaaside väljalase Mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli kahe pöördega ehk nelja kolvikäiguga , nimetatakse neljataktiliseks sisepõlemismootoriteks . Kahetaktilisteks mootoriteks nimetatakse mootoreid , mille töötsükkel toimub väntvõlli ühe pöörde ehk kahe kolvikäiguga . Neljataktilise mootori töötsükkel .. Tsükli vaatlemisel lähtutakse sellest , et iga järgnev protsess algab ja lõpeb kolvi surnud seisus ( kas ülemises surnud seisus või siis alumises surnud seisus ) . Sisselasketakt e .sisselase : Survetakt e . surve :
2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks
.............................................................................................18 SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD...............................................................................................
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS.
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS.
9) jahutusviisi järgi vedelik- ja õhkjahutusega mootorid. 4 Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära
6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi: kahe silindriblokiga;tähtmootortähtmootori erijuhus; vastak-või boksermootor ühis väntvõlliga;kaherealine ja ühise väntvõlliga, Wankel engine. 8) pöörlemissuuna järgi: a) parem- või vasakpoolse pöörlemisega mootorid, b) reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid; 9) väntvõlli asetuse järgi silindri telje suhtes: a) tsentreeritud väntvõlliga mootorid, b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 10) kasutusvaldkonna alusel: statsionaarsed mootorid (ka külmutusvagunites!), sõidukite mootorid, 11) kolvikäigu kiiruse järgi ( C = 2 S n): p a) aeglasekäigulised mootorid ( C = 3.5...6.5 m/s); p b) keskmise kiirusega mootorid ( C = 6.5...9.0 m/s ) p
Saeaparaadi asemele saab osal mootorsaagidest panna mõne teise tööseadise (puuri, vintsi jm), et kasutada mootorsaagi mitmesugustel teistel töödel. Abisõlmedest olulisemad on: 1. juhtkäepidemed, millega saab saagi hoida vajalikus tööasendis; 2. käiviti, mis on kas mootorsaega kokku ehitatud või äravõetav; 3. ohutusseadised, mis peavad kaitsma saemotoristi töövigastuste eest; 4. kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse
Mootorikere seinte külge kinnitatakse vee- ja õli jahutus ripp- pumbad, kahepoolne kütuse- ja õli võrkfilter, õhujagaja. Silindriplokk kinnitatakse otse plokk- karteri peale. Külgriiuli all plokk-karteris asetseb jaotusvõll koos gaasijaotusklappide. Karteri riiulitele kinnitatakse kütuse kõrgsurvepumbad, heitgaaside kollektor; ülelaadija, pöörlemisregulaator ja juhtimispult. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid, väntvõlli ja karteri ligipääsuks. Ühe poole luugid on varustatud kaitseklappidega. Nukkvõllikarter on samuti varustatud luukidega. 20 Väntvõlli laagrid on rippuvat tüüpi. Laagri kaaned kinnitatakse alt ja küljedelt hüdrauliliste poltidega mis on pingutatud hüdraulilise tungraua abil. Õlivann on tehtud terasest, keevitatud kokku ja on kinnitatud altpoolt poltidega plokk-karteri külge
Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri
● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus ● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos esmalt antakse silindritesse suruõhk, mis paneb mootori põõrlema ja peale seda antakse silindritesse kütus. Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne
Silindri üldmaht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule,
.20....a. teaduskonna dekaan.................................................. Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri SISUKORD SISSEJUHATUS . .................................................................................................................................4 1. K24A3 BAASMOOTORI ÜLEVAADE ......................................................................................5 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga .................................................................................6 1.2. Gaasijaotusmehhanism . .......................................................................................................10 1.3. Õlitussüsteem. ......................................................................................................................12 1.4. Jahutussüsteem . .........................................................................
läbipuhumist ja enne sisselskeklspi sulgumist püütakse klapi , surve , põlemine , paisumine ja väljalase. piirkonnas rõhku tõsta. Mootori töötsükkel võib kulgeda ühe või kahe väntvõlli pöörde 2-taktilistel mootoritel väheneb täiteaste kaotatud kolvi teekonna osa jooksul st. kolvi kahe või nelja üles ja alla käigu jooksul. Va = D2/4S
on tehtud süvendid klappide tarvis. Kolvipeasse on treitud kolm soont. Neist ülemised kaks on kompressioonirõngaste tarvis ja alumine soon on õlirõnga jaoks. Õlirõngas on tööpõhimõttelt kahekordne. Kolvisõrm on valmistatud kergelt legeeritud kroomnikkelterasest, seest õõnes ja pindkarastatud. Tegemist on ujuvat tüüpi kolvisõrmega, mis fikseeritakse otsast rõngasseibdiftidega. Kolbi jahutatakse tsirkulatsioonõliga, mis juhitakse kolvi põhjaalusesse ruumi läbi kepsu. Keps Kepsud on sepistatud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse omavahel nelja hüdrauliliselt kinnitatava mutriga. Kepsu ülemises osas kasutatakse puksilaagrit, mis on stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud alumiiniumisulamiga. Laager on tehtud alumisest osast laiem, et põlemise tagajärjel tekkinud rõhujõud oleks antud edasi suuremale pinnale ja laager kuluks vähem
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
lihtpumbal st. töötavad ainult ühed kolvipooled. Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi. Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega: Q = 2 D2/4 S 60 n v [m3/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 900 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes
Kolbpumpade tootlikkus: üksik-ja mitmekordse tegevusega pumpade tootlikkuse graafikud ja ebaühtlusaste, selle tuletamine. R L x S S=2R Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q = D 2 S 60nm ( m3/h) 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Kui kolb liigub äärmisest vasakust asendist paremale ,läbib ta teekonna x, mis on funktsioon vända pöördenurgast. Avaldame x- sõltuvalt vända pöördenurgast x= f(). x = R - R cos = R ( 1 - cos ). x - kolvi tee pikkus R - vända raadius - vända pöördenurk Kolvi liikumise kiiruse saab avaldada kolvi teekonna valemist (x) võttes sellest esimese tuletise ajas t. c = dx/dt.
Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget
annaabi.ee 
