üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik määrsõna + tegusõna ....
1. Miks on raamatul just selline pealkiri? Sest lugu räägib Sirius Blackist, kes põgenes vanglast, kuid ta oli seal ilma põhjusetta ja ta on ka Harry ristiisa 2. Miks elavad õpilased õppeaasta alguses pidevas hirmus?Sest nendeteada suur kurjategija on vabaduses 3. Mis on kõige hullem karistus, mis võib kurjategijale osaks langeda?Dementori suudlus 4. Kes või mis on dementor?Azkabani vangivalvur 5. Mis olid kelmikaart ja mantel ning kuidas nad Harryt aitasid?kaart, millel on kujutatud Sigatüüka kooli ja Siganurme küla. Kaart sisaldab lisaks tavalisele kooli ja küla plaanile ka kõiki kooli territooriumil olevaid salakäike. Kaardi teeb aga eriliseks see, et kaardil on näha, kus keegi parasjagu liigub.Tänu sellele kaardile õnnestub Harryl mitmel korral vältida soovimatute isikutega kokkupõrkamist ja saab teada Sigatüükas asuvatest salakäikudest
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid
kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri
kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri
soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. Percival Osbaldistone, Thorncliff OsbaldistoneRashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. Mr.Javier Raekohtunik. Campell = Rob Roy- Sotlane, mägilaste pealik, aus mees, kes ei sallinud rikaste poolt vaesemate tagakiusamist. Robert, Hamis- mägilased, Rob Roy ja Helen Campelli pojad. Mis pattu olen ma küll teinud, et nõnda nuheldakse mind? Ei ole mul nüüd enam poega! Olgu neetud see, kes selles süüdi! Tahad reisida? sul saadan selleks hobuse!
12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna Uue Nuhtlusseaduse § 102 alusel, mis käsitles ühinemist organisatsiooniga, mille eesmärgiks väevõimuga kukutada maksvat riigikorda. 11. novembril 1934 põgenes Sirk Keskvanglast, kus oli olnud 8 kuud, koos vangivalvur Johannes Küttimiga. Ta eksles mitu päeva Tallinna lähedal, sõitis taksoga salaja läbi Eesti Valka ja saabus 4. detsembril 1934 Lätist Soome, kuhu 3. detsembril olid saabunud tema abikaasa ja tütar. 5
kuritegevusega, suhtus ta siiski inimestesse õiglaselt ja lahkelt. Ta oli võrdselt tuntud nii oma vägivaldse loomu kui tugeva lojaalsus- ning autunde poolest. Capone oli esimene, kes avas supiköögid peale 1929nda aasta aktsiaturu krahhi ning organiseeris kaupmehi andma puudustkannatajatele riideid ning toitu oma kulul. Al Capone lõpp Al Capone elu lõpp oli kohutav. Ta saadeti Alcatrazi, kus ta hullus. Mõnikord teatas vangivalvur, et ta keeldub lahkumast oma kambrist, et minna sööma söögisaali. Tihti leiti ta kambrinurka surutuna nagu loom. Mõningatel juhtudel ta pobises või lalises nagu imik rääkida või lihtsalt istus voodil ja pinistast väikseid lugusid oma bandzol, mis ta naine saatis. Aastaid hiljem, meenutas üks vanglakaaslane, et Capone jäi oma kambrisse ning voltis oma magamisaseme linu ikka uuesti ja uuesti. Karistusaeg sai läbi 6. jaanuaril 1939 ning ta saadeti California föderaalsesse
oma nätsused juuksed ära ja nutab kogu päeva. Tüdruk ei tahagi enam koolis käia, sest ta alateadvuses on kinni see mälestus, see alanduse tunne, mida ta ei seosta mitte ainult selle klassivennaga, vaid ka kooliga. Seega alandamine mängib väga suurt rolli inimeste tulevikus tehtavate otsuste üle. Alandamine võib paika panna ka piiranguid inimestele. Kes ei suuda kooli minna jms. 4. Miks sinu arvates üks vangivalvuritest ei läinud kaasa teiste tegutsemisega? Üks vangivalvur ei talunud seda vägivalda, mida teised rakendasid vangide peal. Kui ta nägi, et üks vangidest hakkab surema, sest ta ei saa oma insuliinipumpa, otsustas ta valvuritele vastu hakata, sest ta ei tahtnud, et keegi selles eksperimendis surma saab ja tal hakkasid tekkima süümepiinad selle pärast, et ta ei teinud senimaani midagi. 5. Kirjelda hetke, kui Barris tundis, et võim on tema käes! Barris tundis, et võim on tema käes hetkel, kui tema idee võeti kuulda ja mindi vange
väga hea ka lauldes. Üldiselt aga oli muusika, laulutekstid, kostüümid, dekoratsioonid, eriline kaldus lava ning lavaline tegevus väga hästi omavahel seotud ning tekkis üks väga põnev ning lustlik lugu. Erilisi lemmikuid näitlejate seas ei olnud, kuid väga huvitavalt oli lahendatud teise ja kolmanda vaatuse vaheline paus. Nimelt ei olnud sel ajal vaheaega nagu tavaliselt on harjutud tegema kahe vaatuse vahel. Seal tuli lavale vangivalvur, keda kehastas Tõnu Kark ning sisustas selle aja, kui muudeti lavakujundust. Enim aga meeldis mulle teine vaatus, sest see pidu ja maskeerunud tegelased olid väga huvitav. See oli väga lõbus ja naljakas, mis seal peol kõik toimus. Ning eriti meeldisid mulle peol kõlanud Johann Straussi tantsumuusikad valsid, polkad, tsaardasid, neid kuulates ning teisi laval tantsimas nähes tekkis omal ka tahtmine tantsukingad jalga panna ning tantsida nende lugude saatel.
Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega. Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. Kohtunik Inglewood- priske näoga, joogilembeline kohtunik Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. Isa Vanghan- Diana isa Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. Mr.Javier Raekohtunik. Jässakas, väheldast kasvu ning tüsedusele kalduv. Kandis peas lühikest kähardunut parukat. Aitas Francki tema isa firmapabereid tagasi saada. Mattie- Mr. Javiere teenija, ilus tüdruk, kellest hiljem sai Mr.Javieri kaasa. Sõnum- Ma ei olegi päris täpselt sellest sõnumist aru saanud. Aga võibolla see, et isa küll ei
Ebakorrapäraste näojoontega, teravate tumedate silmadega ning puhmas silmadega. Salakavala ilmega, kuid väga pehme, maheda ja heliseva häälega. · Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. · Kohtunik Inglewood- priske näoga, joogilembeline kohtunik · Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. · Isa Vanghan- Diana isa · Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde. Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. · Mr.Javier Raekohtunik. Jässakas, väheldast kasvu ning tüsedusele kalduv. Kandis peas lühikest kähardunut parukat. Aitas Francki tema isa firmapabereid tagasi saada. · Mattie- Mr. Javiere teenija, ilus tüdruk, kellest hiljem sai Mr.Javieri kaasa. · Campell = Rob Roy- Sotlane, mägilaste pealik, aus mees, kes ei sallinud rikaste poolt
Ta püüab teda võrgutada, aimamata, et tegemist on tema oma abikaasaga, kes on peole tulnud samuti inkognito. Dr. Falke on kutsunud peole Rosalinde, et see näeks, kuidas tema mees õhtut veedab. Rosalinde varastab Eisensteini taskukella, et tõestada mehe isikut. Kui pidu muutub järjest ekstaatilisemaks, peavad Eisenstein ja Frank aga lahkuma. Mõlemad kiirustavad vanglasse, kuid lahkuvad erinevas suunas. III vaatus: Järgmisel hommikul on Frankil pohmelus ning vangivalvur Froschil on raskusi vanglas korra tagamisega. Kohale ilmub üha rohkem peolt tulnud tegelasi. Adele ja tema õde Ida üritavad veenda Franki, et see hakkaks Adele patrooniks ning maksaks naise näitlejaõpingute eest. Rosalinde tahab vabastada Alfredit, kes on veetnud öö vangikongis. Ent Rosalinde saabub liiga hilja: juba on kohal ka juristiks maskeerunud Eisenstein, kes püüab välja selgitada, mis juhtus Rosalinde ja mehe vahel, kes kannab tema hommikumantlit ning arreteeriti tema kodus
veripunane naisarst tigutiivan kalastusvahend poolaasta lugemiskiirus omastavaline täiendsõna omastavaline täiendsõna on sihitislik (tegevus on suunatud sellele) on mitmusliku sisuga rõõmuavaldus ( avaldatakse rõõmu) linnukasvatus (palju linde) odrakoristus (koristatakse otra) vangivalvur (palju vange) kraanajuht ( juhitakse kraanat) piletimüük ilmaennustaja (ennustab ilma) raamatuhoidla majaehitus ( ehitatakse maja) lauluvõistlus korvipunumine (punutakse korvi) pliiatsikarp rehepeks (pekstakse rehte) palgikoorem kalapüük hambaarst pesupesemine tikutoos
ta seal oma vaba aja veetmisest ning pandi ta koos oma bandzoga nelja mehe vangla bändi liikmeks. Trummar selles grupis oli "Machine-Gun" Kelly. Kuigi kingitused ei olnud vangidele lubatud, siis muusikariistad olid ja Capone naine saatis talle bandzo varsti pärast seda, kui ta oli vangistatud. Pärast bändi proove siirdus Capone alati viivitamatult tagasi oma kambrisse, lootuses eemale hoida teistest süüdimõistetutest. Liis Vaher Mõnikord teatas vangivalvur, et ta keeldub lahkumast oma kambrist, et minna sööma söögisaali. Tihti leiti ta kambrinurka surutuna nagu loom. Mõningatel juhtudel ta pobises või lalises nagu imik või lihtsalt istus voodil ja pinistas väikseid lugusid oma bandzol. Aastaid hiljem, meenutas üks vanglakaaslane, et Capone jäi
Ta kandis musta riietust, nagu on sobiv vaimuliku teenrile. Oli leebe, rahulik, veidi rasvunud umbes kolmekümneaastane. Vabal ajal luges. Oskas vähesest head toitu valmistada Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Kuninganna Anna – Louis XIII abikaasa, Buckinghami hertsog armuke Buckinghami hertsog – Inglismaa peaminister, kuninganna Anna armuke Charles I – inglise kuningas Lille´i timukas – ta hukkab mileedi, Krahvinna de la Fere Leitnant Felton – inglane, sügavalt usklik noor vangivalvur, kes valvas mileedit Toweris. Kes korraldab mileedile põgenemise vanglast Kaardiväelased - on musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutajad. Allusid kardinalile Musketärid – on kaardiväelaste vihavaenlased. Allusid kuningale 6. „Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!“ „Kuidas isand, nõnda teener“ „Kes pärast naerab, naerab paremini!“ „Keegi ärgu tulgu mulle ütlema, millal ma naerda võin. Mina naeran siis, kui ise tahan“
Kõige riskivabamad on raamatukoguhoidja, muuseumitöötaja, preestri jne elukutse. Kosmeetiku elukutse loetakse ka stressivabaks. [6] Minöör 8,3 Politseinik 7,7 Ehitaja 7,5 Ajakirjanik 7,5 Piloot 7,5 Vangivalvur 7,5 Reklaamiagent 7,3 Hambaarst 7,3 Näitleja 7,2 Poliitik 7,0 Arst 6,8 Maksuametnik 6,8
20.Mileedi ja Winter kõnelesid. 21.4 musketäri istusid platsil kuhu Tema Eminents ja selle 2 teenrit tulid neljalt mehelt pärima, mis kirja nad loevad. Musketäre oli rohkem ja nad said Tema Eminentsist ja ta rüütlitest lahti. Grimaud sõi kirja ära. 22.Mileedi istus kongis ja Felton ning Winter käisid teda külastamas. 23.Mileedile taheti kutsuda arst(sest ta mängis haiget et vanglast pääseda) aga kuna mileedi kohkus, ütles ta et ei ole arsti vaja. Mileedi laulis ööläbi, kuni vangivalvur hakkas mileediga õiendama. Felton aga sõimas vangivalvurit, et ta mileedi peale häält tõstis. Mileedi võis vaikselt edasi laulda. 24.Winter ja Felton kõnelesid mileediga. Mileedi pani Feltoni ennast armastama ning ähvardas ennast ära tappa, kui teda Felton välja ei lase(teeskles). 25.Felton nägi mileedit nööri punumas(arvas, et naine ennast selle sama nööriga ülesse poob). Felton ja mileedi leppisid kokku aja millal nad omavahel räägivad. 26
paremini, kui et see, kes on lahkumas teele, jutustab ja uurib, millised kujutlused meil sellest on. Mida muudki siin teha kuni päikese loojaminekuni?" Ja lisab hiljem, truuks jäädes oma stiilile: ,,Kui siin oleks nüüd mõni komöödiakirjanik kuulamas, vaevalt väidaks ta mind lobisevat asjadest, mis minusse ei puutu." Järgneb mitmekülgne, filosoofiliselt rikas vestlus hinge-keha vastanduslikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Lõpuks toob vangivalvur Sokratesele mürgi. ,,... ta ulatas Sokratesele karika. Sokrates võttis selle vastu täiesti heatujuliselt ja kartmatult." ,,... ta tõstis karika huulile ja jõi selle tühjaks täiesti rahulikult ja kergelt. Seni oli enamik meist kuidagiviisi suutnud pisaraid tagasi hoida, kuid nähes teda karikat tühjaks joomas ei suutnud me endid enam vaos hoida." Seda märgates noomis Sokrates sõpru ja julgustas neid vaprad püsima.
elusana ja nii öelda "ületõusnutena". 4 Vajadus ohvri järele See teema on seotud eelmisega. Ohvri tuua on vaja selleks, et saavutada õnne. Dickens avab seda teemat kahel tasandil: riiki - ja inimeste vahelisel tasandil. Näiteks, mässajad on kindlad selles, et uut Pransusmaad saab saavutada raske ja hirmuäratava hinnaga: peab ohvriks tooma armastuse ja lojaalsuse lähedaste vastu -rahva heaolu jaoks. Kolmandas raamatus, seitsmendas peatükis Darney arreteeriti teist korda. Tema vangivalvur meenutab dr. Manette-le, et revolutsiooni eesmärkide täitmine on kõrgemal, kui lojaalsus ühele inimesele. Veel Madame Defarge annab oma mehele õpetunni, kui ütleb, et tema kiindumus dr. Manette-le on liigne emotsioon, mis segab revolutsiooni eesmärki ellu viimist. Personaalsel tasandil seda teemat avatakse Carton-i muutumisega. Selleks, et muutuda inimeseks, kellel on elus eesmärk oli vaja ohverdada oma vana isiksus. Kui Carton ohverdab
tunnistas Taavi üles, kes ta tegelikult on. Neljateistkümnes peatükk Järgmisel ööl tunnistas Taavi oma Soomes oleku üles, aga kaaslaste nimesid mitte. Teda püüti rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides. Taavi uskus, et NKVD ei saa ta perele midagi teha, sest nad põgenesid Soome ja sealt Rootsi. Taavi viidi ühiskongi. Seal anti neile jao pärast süüa ning pesemise aegki oli piiratud. Nad veetsid seal mitu kuud. Vangivalvur Kuusk tõi neile teate, et sõda on läbi. Punaarmee on Berliini jõudnud ja selle alistanud. Saksamaa kapituleerus tingimusteta. Oli saabunud nn. Punane rahu. Vähehaaval hakati mehi kongist ära viima. Tagasi ei tulnud neist peaaegu keegi. Kongi toodi kuus uut meest. Järgmisel ööl viidi neist kolm ära. Öö hiljem hõigati Taavi nime. Viieteistkümnes peatükk Taavi viidi ülekuulamisele. Talt nõuti meeste nimesid, kellega ta Soomes koos oli võidelnud. Taavi mõtles nimesid välja
tunnistas Taavi üles, kes ta tegelikult on. Neljateistkümnes peatükk Järgmisel ööl tunnistas Taavi oma Soomes oleku üles, aga kaaslaste nimesid mitte. Teda püüti rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides. Taavi uskus, et NKVD ei saa ta perele midagi teha, sest nad põgenesid Soome ja sealt Rootsi. Taavi viidi ühiskongi. Seal anti neile jao pärast süüa ning pesemise aegki oli piiratud. Nad veetsid seal mitu kuud. Vangivalvur Kuusk tõi neile teate, et sõda on läbi. Punaarmee on Berliini jõudnud ja selle alistanud. Saksamaa kapituleerus tingimusteta. Oli saabunud nn. Punane rahu. Vähehaaval hakati mehi kongist ära viima. Tagasi ei tulnud neist peaaegu keegi. Kongi toodi kuus uut meest. Järgmisel ööl viidi neist kolm ära. Öö hiljem hõigati Taavi nime. Viieteistkümnes peatükk Taavi viidi ülekuulamisele. Talt nõuti meeste nimesid, kellega ta Soomes koos oli võidelnud. Taavi mõtles nimesid välja
Ameerika riikidele selgeks, teha, et tuleks leida alternatiive kokaiini kasvatamisele. Ladina- Ameerika riigid justkui võtavad seda kuulda, samas aga mitte eriti. Miks olla mõne Ladina-Ameerika banaanivabariigi trumbiks - illustreerivaks näiteks kogu maailmale, et Euroopas on meeletu nõudlus kokaiini järgi? Kui üldse vanglasse minna, kas tasub seda teha Ladina-Ameerikas, kus ei saa isegi aru, mille eest kaasvangid sulle peksa annavad ja mida vangivalvur sulle võõras keeles seletab ja hiljem erivahenditega argumenteerib. Rääkimata Eesti maine rikkujast maailmas, kes tõmbab vee peale sportlaste, muusikute ja poliitikute aastatepikkusele tööle kujundada Eestist pilti kui toredate ja töökate inimestega riigist. Päti märk külge kogu eluks. Nooruse lolluste arvele kirjutatud teod jäävad aastateks teie karistusregistrisse ja ahendavad märkimisväärselt teie valikuid oma elu kujundamisel juba sel perioodil, mil arunatuke pähe on
Need uudised jõudsidki Tln 1. märts ja enne tööpeäva ametlikku lõppu kuulutati tööstusettevõttes välja streik. Järgmisel hommikul muutus see ülelinnaliseks ja üleüldiseks. Mitmel pool olid stiihilised meeleavaldused. Suurim oli Viru väljakul (vene turul), 24 000 inimest. Toodi välja punased lipud, peeti kõnesid. Madrused tulid ka maale ja ühinesid. Üheskoos suunduti vabastama poliitvange. Paksu Margaretat kasutati vanglana, seal tapeti paar inimest (vangivalvur ja politsei). Kongiuksed tehti laht ja kõik vangid, sh ka kriminaalid, lasti vabadusse. Paks Margareta pandi põlema, sealt mingi edasi teistesse vanglastesse, nt Toompeale. Järgmisena mingi kohtuastustesse ja politseijaamadesse, seal laamendati ja põletati. Ka salapolitsei dokumendid leidsid oma lõpu. Tln äärsed sõjaväelased tahtsid ka kaasa lüüa ja tapsid oma ohvitserid. Öö vastu 3. märtsi oli üsna rahutu. Mitmel pool tulekahjud, põletati maha viinapoode, lõbumajasid
“Miks nad küll ära ei lähe?“ 122 Alustage põhikujutisest vangikongis. Inimesed vanglas on meie arusaamade järgi kurjategijad, vahel isegi ohtlikud inimesed. Kas mees karikatuuril paistab ohtlik või ähvardav? Kirjeldage, kuidas on David Low teda kujutanud. Arutlege, millist suhtumist kujutatud mehesse võiks eeldada karikatuuri autor. Nüüd võrrelge meest kongis vangivalvuri kujutisega. Milline inimene võiks vangivalvur eeldatavasti olla? Kuidas teie teda kirjeldaksite? Miks David Low võis vangivalvuri teie arvates sellisena joonistada? Järgnevad sõnad võivad olla abiks kahe kujutatu kirjeldamisel. Tehke sinisega ring ümber sõnadele, mis teie arvates sobivad vangi kohta, ja punasega neile, mis kirjeldavad valvurit. Kõiki sõnu ei pea kasutama. vihane rõõmus õnnetu tugev vastik
annaabi.ee 
