kohtumõistmiseta *mustlaste hävitamine *sõjavangide hävitamine,surmumbes 15000 inimest suri haiguste,toidupuuduse ja halbade elutingimuste tõttu. 6.)Eestlaste sõdimine Punaarmee poolel: *22 Territoriaalne laskurkorpus7000 eestlast,3 kuuga sai surma umbes 2000 meest *SundmobilisatsioonEesti mehed saadeti tööpataljonidesse,mehed pidid tegema rasket tööd.1/3 suri haigusesse ja nälga. *8 Eesti laskurkorpus2700 Eesti meest ,sakslastega sõdides surid pooled. Umbes 2000 meest sakslastele vangideks 7.) 1. 9.03.1944Tallinnas pommitas 250 Vene lennukit. 2.22.09.1944Nõukogude tankid sisenesid Tallinna,Eesti pealinn langes punaste kätte 3. 14.06.1941Nl esitas Leedule ultimaatumi,nõudes täiendavate Punaarmee väikekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärase valitsuse loomine.
Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke, kes Rénel oli, oli tema õde Amélie, kes oli ühtlasi ka tema ainus mängukaaslane, kalleim tema elus. Kõige hirmutavam avastus on see, kui tunneme, et oleme siin maailmas ihuüksi. Muutume justkui iseenda vangideks. Réne lahkub lapsepõlve kodust pärast isa surma, sest viimane jättis selle vanemale vennale. Ta läheb reisima. Ta külastab Itaaliat, Kreekat, Sotimaad. Ta põgeneb, tungleb piiridest välja, kuid ta ei leia kuskil rahuldust. Ta näeb neid imelisi paiku, kuid need ei paku talle mitte mingisugust silmailu. Viimaks naaseb ta Prantsusmaale. Ta läheb elama metsa, et olla muust maailmast nii eraldatud kui võimalik.
Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest valve all. Elulõpus said Louis ja Marie väga lähedasteks. 10 augustil 1792 aastal rünnati kuninglikku perekonna residentsi Tuileriesid ja kuningas oli sunnitud koos perekonnaga kaitset otsima. Alates 13.september loeti tema ja ta perkond ametlikult vangideks. 11. september 1792 aastal algas rahvuskonveidis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI üle. Ta mõisteti surma ja hukati 21. jaanuaril 1793 giljotiiniga. 16.oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariis giljotiini juurde. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Marie Antoniette, Louis XVI ja madame Elisabeth (Louis´i õde) maeti massihauda. Tänapäeva Madeleini kirku lähedale.
Platon ,,Politeia"(teksti analüüs) Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks
selle. Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat poliitikut lintsiti. Kuningaõukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on revolutsioon. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Rahvuskonvendilt. 13. augustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks. Algul hoiti neid Luxembourgi palees, hiljem Temple'is. 21. septembril 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. 16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: "Monsieur, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale.
külje kõrval. Me sünnime maailma olles enamjaolt ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast, kellest osa aastaid meie eest, meile endilegi teadmata, distsiplineeritult hoolt kannavad. Kasvades ja arenedes taolises ühiskonnas, jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, me oleme alati seda olnud. Kõige hirmutavam avastus on see, et üksindus, millest vabaneda soovime, on meie endi süü. Kaob toetajaskond, muutume iseenda vangideks. Toimib justkui kahekõne iseendaga- juba lapsepõlvest saati, mil laususime oma esimesed sõnad. Ma olen sündinud ja hakkan kasvama ja arenema nii kaua kui olen leidnud tee endani. Täiuslikku mina ei serveeri kandikul ette mitte keegi. Pean ennast leidma, tundma õppima. Olen kui käimasolev protsess ning veel lõpetamata teos. Luuletaja Gustav Suits ütleb oma luuletuses "Nooruse aeg", et inimesel on aeg antud naermiseks ja nutmiseks, elamiseks ja suremiseks
Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourg'i palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembril häältega 361 : 360 (teistel andmetel 361 : 288, kuna 72 konvendi liiget puudusid). Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt.
enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 10.augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileres´d ja Louis XVI oli sunnitud koos perega Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13.augustist loeti tema ja ta perekonna ametlikult vangideks ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistava Louis XVI üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembri ööl häältega 361 : 360. Louis XVI suri väärikalt, olles andestanud oma vaenlastele. Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. Antoinette, Louis XVI ja madame Elisabeth (Louis' õde) maeti massihauda tänapäeva Madeleine'i kiriku lähedale
seisust inimeste pahameele ning laiemalt levisid erinevad jutud tema kohta. Kui valitsus püüdis saavutada rahareforme, olid nii kuningas kui kuninganna nende poolt, kuid noobel takistas muutuste elluviimist. Nii jäid Louis XVI ja Marie Antoinette halba seisukorda, ning seda mitte ainult nende iseloomu tõttu, vaid püüete tõttu muuta Prantsusmaa poliitilisi ja sotsiaalseid ideesid. 1789.aastal nõuti kuningaperelt, et nad koliksid Versaillesi lossist Pariisi. See muutis nad justkui vangideks. Marie Antoinette otsis abi teistelt kuningaperekondadelt, sealhulgas oma vennalt, Austria kuningalt ja oma õelt, Napoli kuningannalt. 1791. aastal üritas Marie Antoinette Pariisist põgeneda, kuid katse ebaõnnestus. Kui Austria ja Preisimaa Prantsusmaale sõja kuulutasid, süüdistati Marie Antoinettet saladuste avaldamises vaenlastele ja 10. augustil 1972 vahistati kuninglik perekond süüdistatuna riigireetmises. 21. jaanuaril 1793 hukati Louis XVI.
Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal
Need said Beverina all ristisõdijatega sõdides surma. Kuigi Leini oli ristitud ja Vello arust peast segi läinud, oli ta ikkagi tema õde ning mõtles, et läheb koos teistega Kämbile kätte maksma Leini väärkohtlemise eest. Nii ta tegigi. Ta korjas mehed kokku ning läks talvel koos pakasega Sakalat riisuma. Mindi nii ratsa kui jalgsi. Kohale jõudes, äratati kõik rahvas üles, pandi maju põlema, tapeti meeste kõrval ka lapsi ja naisi ning võeti ka mõningad ilusamad vangideks. Vello otsis Kämbit. Lõpuks seisid nad vastastikku. Vaatepilt oli kohutav, mis tol öösel toimus. Vello ja Kämbi vahel käis tihe võitlus, kuid mõlemad teadsid, et välja pääseb sellest ainult üks. Selleks osutus Vello. Kämbi tapetud ja küla poolenisti põletatud võeti võõrast kallist vara kaasa nii ehteid kui mõõku, veiseid, hobuseid, vilja ja ka Rita ( Leini hea sõbranna, kes ise palus, et teda Leini juurde võetaks) ning mindi tagasi Mägistesse. Seal ootas
tõttu. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti sellest ajast peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourgi palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Louis XVI ja Marie-Antoinette mõisteti riigireetmises süüdi ning nad giljotineeriti 1793. aastal.Neid süüdistati Prantsusmaa hävingus. Kuninga ja kuninganna hukkamine 1792.aasta augustis vallutatigi Versailles ja võeti vangi kuningas oma perega. Louis XVI-st sai kodanik nimega Louis Capet. Sellega oli kuningavõim Prantsusmaal kukutatud. 1793
muulased. Ainult venelastel võis olla enesemääramisõigus ning nad pidid tundma end peremeestena riigis. Venemaa poliitilise arengu prognoosimine pole olnud jõukohane ühelegi lääne poliitikule. Seda on põhjustanud asjaolu, et tegelikult oli ja on Venemaa vaid geograafiline mõiste. Teda pole olemas sellises mõttes, nagu seda on Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt. Euroopa riigid. Venemaa oli nii tsaaririigi ajal kui ka nõukogude perioodil vaid suur rahvaste vangla, kus peamisteks vangideks olid väikerahvad, kes olid sajandeid pürginud vabanemise poole. Nii tsaariaegses kui ka hili- semas nõukogudeaegses aja- lookäsitluses on püütud tervele maailmale tõestada, et Baltimaad on igavesest ajast igavesti olnud Vene impeeriumi ala. Balti alade "ühte- sulamise" Venemaaga olevat põhjustanud juba alates mui- nasajast peale samasugused looduslikud tingimused ja sar nane elulaad. Vene suurvürstide pärusmaana olevat Balti alad kuulunud Vene
inimestel, kes oma kõnedes lähtuvad üllaimaist püüdeist, pole mõnikord võimalik parimal tahtmisel öelda teile midagi meelepärast, sest neil on tarvis silmas pidada, mis viisil riiki päästa; nood isikud aga just lipitsemisega teie ees töötavad Philippose käsuks. 64. Ühed panid ette nõuda makse sõja heaks, teised väitsid, et seda pole sugugi vaja; ühed soovitasid sõdida ja mitte usaldada Philippost, teised -- rahu pidada, ja nii käis asi seni, kuni nad osutusid vangideks. Ka kõiges muus, arvan ma, käis asi samal viisil -- ma ei hakka kõnelema igast juhtumist eraldi. Ühed kõnelesid nii, et meele järele olla ja et mingit meelehärmi ei tekiks, teised -- sellest, mis pidi tooma pääsmise, kuid äratasid sellega vaenu endi vastu. Paljusid nähtusi, eriti lõpupoole, sallis rahvas, ja seda mitte kellegi meeleheaks ja mitte teadmatuse tõttu, vaid paratamatusele alistudes, kui ta ära nägi, et üldiselt on juba kõik kaotatud. 65
- Väidetavalt toimus piinamine vanglate- ja siseministri teadmisel ja käsul. Vt Delfi video http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/videod-piinamistest-gruusia-vanglas-vallandasid-meeleavaldused-tanavatel.d? id=64988176 Stanfordi vanglaeksperiment: Philip Zimbardo - 1971. aastal viis Stanfordi ülikoolis psühholoogiaprofessorina töötav Zimbardo läbi eksperimendi, mille käigus määrati 24 üliõpilast vangla imitatsioonis juhusliku valiku alusel ,,vangideks" või ,,vangivalvuriteks". - Üliõpilased elasid oma rolli kiiresti sisse. ,,Valvurid" muutusid sadistlikeks ning ,,vangid" olid passiivsed ja depressiivsed. - Osalejate käitumine viis ohtlike ja psühholoogiliselt kahjustavate olukordadeni. - Eksperiment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval. Vt http://www.prisonexp.org ja http://zimbardo.socialpsychology.org Totaalsed institutsioonid: Erving Goffman (1961)
asuma. Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti nüüdsest peale valve all, sisuliselt koduarestis. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourg'i palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. 11. detsembril 1792 algas Rahvuskonvendis protsess riigireetmises süüdistatava Louis XVI (keda nüüd nimetati kodanik Louis Capet) üle. Ta mõisteti surma 16/17. detsembril häältega 361 : 360 (teistel andmetel 361 : 288, kuna 72 konvendi liiget puudusid). Ka Philippe Egalité (Orléans'i hertsog) hääletas kuninga surma poolt.
Järgmise sõjaretke organiseerisid 1210. aasta jõulupühade ajal riialased, suunates selle endale kättesaadavamasse Eestimaa piirkonda, Soontaganasse. Lisaks ristisõdijatele läksid kaasa liivlaste ja latgalite vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud pihkvalased. Teel võeti reeturlikeks peetud Metsepole liivlastelt pantvange. Soontaganasse jõudes hakati küladest kariloomi röövima, kättesaadud mehi tapma ning naisi ja lapsi vangideks võtma. Põgenejaid jälitades jõuti ka naaberkihelkondadesse. Väe kogunemiskoht määrati Soontagana linnuse juurde. Kroonika mainib kolme muu linnuse mahapõletamist, kuid arvu kolm kasutamine võib olla ka üks krooniku stiilivõtteid. Hävitatud linnuste asukohtadena on oletatud Keblaste Taaramäge, Virussaare pelgupaika ja Vatla maalinna. Soontagana linnus kui kihelkonna keskus jäi alistamata. Neljandal päeval pärast Soontaganasse jõudmist pöördus vägi saagi ja vangidega tagasi.
suhtumist minu kuuluvusgruppi • Koos individualiseerumisega – vastupanu välisele survele Mina ja roll • Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas • Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle • Rolli kirjeldus: rollieeskirjad, rolliootused, rollimärgid, rolli omaksvõtt, rollikonfliktid • Zimbardo eksperiment: jaotumine vangideks ja vangivalvuriteks, 15 USD päev. 3 päeva lõbusalt, 2 nädalat vaenulikkust • Kes ma olen – mina või roll. Kas on võimalik rolliväline käitumine? Identiteet • Püsiv tervikkonstruktsioon iseendast – identiteet. Püsivad, raskeltmuudetavad tunnused: sugu, vanus, keha, rahvus, välimus, elukutse ... • Personaalne identiteet ja sotsiaalne identiteet, SP-sse 1960datel, Henri Tajfel
Täna kasutatakse samas tähenduses lukustatud uksi, turvaseadmeid ning äärmusliku vahendina politseid. Meie nomaadidest esivanematele tähendas kaitserajatistesse varjumine paikseks jäämist, toidu säilitamise, selle tõhusa valimistamise ning kasvatamise oskuste õppimist. Nende uute kohanemiste tõttu hakkasid meie esivanemad elama väiksemate hirmudega ning tekkis kultuuri õitseng. Kindlustesse ja linnamüüride taha peitumine ei teinud meie eellasi isehakanud vangideks, vaid pakkus neile turvalist varjupaika. Hirmu alistamise ja planeerimise õppimise tulemusena olid meie eellased nüüd vähem võitle-või-põgene reaktsiooni suunava mõju all. Nii said nad enamuse ajast kogeda positiivseid emotsioone ning viimased olid ajendiks mõtlemise ja planeerimise arengule. Me pole küll oma hirmutundmise võimet kaotanud ja see on enamuse jaoks meist väga kättesaadav, sest mandeltuum töötab ikka endiselt
hingelist. Ema andis mulle seljakoti ja saatis tagasi venna juurde, öeldes: „Mine, kahekesi on teil kergem.“ […] Sõitsime kolm ööpäeva, ilma peatusteta. Meie tee viis läbi vaiksete külade. Näis, et mingit sõda ei ole. Imestasin: kas tõesti võib olla sellist vaikust! Unistasin sellest, et sõda lõpeb ja ka mina hakkan elama rahulikku elu. Saabusime Eestisse. Sakslased olid sellele väikesele maale teinud juba kümneid töölaagreid, kus vangideks olid juudid. Mina käisin läbi kuuest sellisest laagrist. Meid laaditi maha Vaivaras. Laager oli piiratud okastraadiga, selle taga oli näha barakke. Silmasin tuttavaid nägusid, need inimesed olid varem Vilniuse getost ära viidud. Nad rääkisid, et see on läbikäigulaager. Meid kästi asjad ära anda. Kui keegi käsku ei täitnud, lasti ta kohapeal maha. Söögiks saime päevas kolm
annaabi.ee 
