tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta. Räägitakse, et ka Vanapaganal ja Kalevipojal olnud Haapsalu loomisega asja. siinkohal olgu ära toodud selle kohta mõned lood.
võimalik. Peetrus saatis Vanapagana maale sõnadega, et kui Jürka tahab veel hingi endale põrgusse saada, siis peab ta minema maale inimeseks ja saama õndsaks. Seepeale läkski Vanapagan maa peale elama - Põrgupõhjale. 2. Vanapagan puutub maa peal kokku täiesti tavalise inimese murede ja hädadega. Inimlike tunnetega ja probleemidega. Näeteks kohe alguses on perel vaja loomi, et asutada tõeline kodu, mida muidu vanapaganal vaja teha poleks. See aga viib laenuni Antsult, mida võiks võrrelda tänapäeva laenu võtmisega ja tagasi maksmisega intressiga. Vanapaganal oli kaelas laenu tasumine sulasena tööd rabades Antsule. Töö tegemine ja raha teenimine äraelamiseks on väga suur probleem inimeste elus. Kõik tuleb tööga ära teenida ja tasuta ei saa midagi. Jürka puutub kokku ka ahnusega, pettusega, valetamisega ja ka armastusega
Ei väärtusta olemasolevat. Loodab ise hakkama saada (toetub jõule). MUISTEND Veekogud verest Sisikonnast soo Maksast mägi Luudest küngas Karvadest kõrkjad Sabast sarapuu ,,Mehed olgu kui müüri, Seisku nii kui raudaseina." ,,varjuks vaenu tungi vastu" ,,siis ei ole karta süda Karta võõra võitemista" ,,Võimus jäägu ühe voliks Ühe kätte kuningriiki Muidu hulgaliste meelil Tuulest tüli tõusemisi" Põrgu on mõisa allegooria ning vanapagan oli mõisnik. Vanapaganal oli palju rikkust ning seal oli piitsutamist ... Parallelism ühte mõtet öeldakse mitmete ridadega uuesti (kuid erinevalt) Ära viska homse varna Igal päeval omad ikked Tunnil omad toimetused Omad soovimiste sõuded. ,,Tundideks on tuule armu. Igaveseks on isa armu" Ülemaks kui hõbevara Kallimaks kui kullakoormas Tuleb tarkus tunnistada Omal maal õitseb õnni, Kodus kasvab kasu parem! Kodus tundvad õuekoerad, Tuleb tuttav teretama
kiriku juures kindlasti klatsisid. Liina käib vähemalt lohutuseks libahunti jooksmas ja võõra vara võtmine (kui oled kogemata mõnest enda asjast ilma jäänud) kergendab kõigil hinge ja kosutab südant. ,,Meie juures muutuvad kõik krattideks" kurdab kupja-Hans. Aasta 1880? Aasta 2013? Ja jalad saavad jälle märjaks... Rehepapp on muhe mees. On eesti muinasjuttude püsitegelane, midagi nagu vanaks jäänud Kaval-Antsu taolist, kes tuleb igast olukorrast välja. Vanapaganal tõmbas naha üle kõrvade ja Katkugi kupatas ahju. Heas mõttes tüüpiline eesti mees, selline, kes jääb iga korra ajal ellu, tegemata siiski suuri sigadusi. Kaine talupojatarkus ja praktiline meel. Isegi muinasjuttudes peab tema arust see õige õpetlik iva sees olema, muidu hakkavad..."lapsed äkki sinke jõkke pilduma ja muid lollusi tegema. Kus selle kahju ots!" Pensionipõlve võiks küll Rehepapina pidada. Raamat on tore ja naljakas
Kõruses Säädi juures sai Tõll Vanapaganale mööda sääri sähvata. Sellest tulebki nimetus Säädi. Nüüd tuli meri vastu ega Vanapagan pääsenud enam edasi. Tal tekkis mõte merre teed teha. Vanapagan kahmas kahe käega liiva, viskas enese ette merre. Sinna, kust ta liiva võttis, tekkis Sarapiku järv. Nõnda tekkis tee merre. Tee on kujult nagu katusehari. Seda liivaseljandikku nimetatakse nüüd Harilaiuks. Varsti oli aga Tõll Sarvikul jälle kannul. Vanapaganal surm silma ees. Ei olnud aega teed teha. Sajatades kahmas Sarvik tee lõpul merepõhjast peotäie väikseid kive ja viskas tagaajaja poole hüüdes: "Palju põrsaid, pisut podi!" Sellest ajast saadik hakkas sealse ranna rahvas rohkesti sigima, aga maa jäi kiviseks ja kasvatas vähe vilja. Sajatamise järele kargas Vanapagan Tõllu eest merre. Lootis ujumisega end päästa. Meri aga lainetas seekord tugevasti. Sarvik ei jõudnud suurte lainete vastu võidelda
rääkis olid valed. Samuti ta ärkas surnust üles, üks mees nägi kuidas Jürka tõusis kirstust ja võttis kassi puu otsast alla. Samuti nägid mehed läbi kirstu prao hõõguvaid silmi ja mingit looma ja hiljem see pika sabaga elukas istus Jürka kirstu peal. Hoolimata sellest, et Jürkal olid tunded nagu inimestel, et ta nägi välja nagu inimene ja ta käitus nagu inimene, oli ta siiski Vanapagan. Mitte keegi pole kunagi väitnud, et ka Vanapaganal ei võiks olla tundeid ja inimese välimust ja seda kuidas Vanapagan käituma peaks ei tea ka mitte keegi, kuna teda pole mitte keegi kunagi näinud.
merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis . Nõid oli Rehepapi vastand , kui Rehepapp aitas külaelanikke oma nõu ja kavalusega siis Nõid Minna aitas viimases hädas, segades kokku imeravimeid ja salve .Külmkingad, olendid kelle oli loonud vaid kõige õelamad inimesed , hirmutasid ning sõid metsas inimesi
Hõbeprossi kadumisest tuligi suur pahandus, millest Liina auga välja tuli. Kadri- ja mardisanti jooksid Imbi ja Ärni, kaasas suured kartulikotid, et äkki on midagi veel ripakil ka. Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks. 2.Rahvausundiga seotud tegelased. Rehepapp (Kaval-Ants) rahvaluules kaval ja naljamees, siin praktiline ja tark/kaval mees, kes ei tee suuremaid sigadusi ja tõmbab Vanapaganal (kergeusklik,veidi laisk ja kardab hunte ehk Püha Jüri kutsikaid) pidevalt nahka üle kõrvade. Libahunt Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma hingeta leiti metsa alt kätte. Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi haldjakõrvad ära, osates seejärel mõnda aega linnu- ja loomakeelt. Koera Kaarlit vaevas
oli irlma unega. Vanapgan otsustas siis neiu ära röövida ja seda ta ka tegi. Vanapagan muutis ennast peale neiu röövimist hobuseks ning ratsutas väga kiirelt. Vanapagan oli jõudnud Kellamäe juurde. Kellamäel oli Suur Tõll. Keegi karjus, et neiu varas ja Vanapagan kohkus selle peale ning komistas. Neiu ärkas ülesse ning hakkas hüüdma appi. Seda kuulis Suur Tõll ja Suur Tõll läks kohe abihüüdja juurde, kuid Vanapagan oli endiselt hobune. Suur Tõll oli Vanapaganal pea maha lõõnud ja siis Vanapagan muutus kiviks tervenisti. Joonis 4. Pildil on Oo kivi ning sealt on hästi arusaada kehast. Pea on ära kukkunud ja kael alles jäänud. Joonis 5. Pildil on OO kivi teise nurga alt. 2.2 Mullutu- Suurlaht Mullutu- Suurlaht on Eesti järvedest suuruselt neljandal kohal. Mullutu lahe põhjast leidub ohtrasti ravimuda. Mullutu-Suurlahe meremudamaardlast kaevandatakse meremuda ning selle paksus paekivi kohal on väga erinev
Kõik hinged sellist luksus ei saanud. Kalmurahvas, kelle sugulased olid ära surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos suguvõsaga võõrastes lautades ja kuurides. Vanapagan- Vanapagan tahtis krati tegemise eest tilka verd. Inimesed pidid tema raamatusse verd tilgutama, kui enamasti veeti vanapaganat ninapidi ja raamatusse tilgutati hoopis sõstramahla. Kui tavaliselt inimesed said Vanapagana ära petta, siis kubjas Hans seda ei saanud, sest Vanapaganal oli hing täis, et teda petetakse ja ta tekitas Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Hans tegi rumalasti, ta tegi lumest krati, see sulas ära ja Vanapagan keeras tal kaela kahekorra. Viimase hirmu ees Vanakurja petetigi. Rehepapp-Oli külatark, ravitseja. Ta lahendas teiste probleeme. Tema poole pöördusid inimesed abi saamiseks. Kahel korral pöördus Koera-Kaarel Rehepapi poole, esmalt selle pärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles hirmsates
Hestia- koldetule- ja kodurahujumalanna.Roomas-Vesta Poseidon- merejumal ning Kronose ja Rhea poeg.Roomas-Neptunus Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal.Roomas-Jupiter 6)Kurjust ei saa hävitada,sest see on headuse mõõtja ja kihutaja. 7) 8)Oli kord talv ja Jumal mõtles, et mis siis saab kui kõik see jää, mis siin praegu on ära sulab.Ta taipas, et siis ei ole enam kuskil käija.Ta otsustas maa luua.Ta teatas sellest ka vanapaganat kelle ta võttis omale orjaks.Ta käskis vanapaganal maa luua, nii et ta tooks vee alt põhja kottidega ülesse.Ta oli toonud juba väga mittu kotti pinnale.Siis käis suur pauk ja kottid plahvatasid.Nii tekkiski Maa. 9) Kurat(Vanapagan)- Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema. Pisuhänd(Tulihänd)- Ise tehtud asi miss hakkab sulle varandust kokku tooma. Kratt(Puuk)- Varavedaja. Näkk- Eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Libahunt- Inimene kes muutub täiskuu ajal hundiks.
Millest see romaan räägib ja mida ta meile ütleb? TUGEVALT SÜMBOLISTLIK!! Seda võib tõlgendada, kuidas ise tahad. Toetub rahvajuttudele. Kaval-Ants ja Vanapagan. Rahvaluules Vanapagan on negatiivne tegelane =rikas talupidaja, kes püüab petta ausalt töölist Kaval-Ants, kes on positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana positiivseks ja Kaval-Ants on negatiivne. Lugu algab, et Vanapaganal on põrgus probleemid, sest ühtki hinge ei tule. Vanapgana läheb taevasse Peetruse juurde ja küsib, miks hingi ei tule. Peetrus tegi vea inimese loomisel, et inimesel pole võimalik maa peal ündsaks saada. JUMAL TEGI VEA, ning kõik hinged võetakse tevasse vastu, ehk jumal muutis korra ära. Vanapaganale asi ei meeldi = kokkulepe, ning teeb ettepaneku ja läheb maa peale elama, et suudab tõestada, et maa peal on võimalik
Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta. Räägitakse, et ka Vanapaganal ja Kalevipojal olnud Haapsalu loomisega asja. siinkohal olgu ära toodud selle kohta mõned lood. Vanapagan Haapsalu kallal Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik
Läks pankrotti, Kaval-Ants tuleb ja aitab hädast välja. Vanapagan ei saa aru, tal saab mõõt täis. Vanapagan tunnistab surivoodil naisele, et tappis noore Kaval-Antsu õe narrimise eest. Kaval-Ants tahab Vanapaganat talust välja ajada, loodab uuelt rentnikult rohkem kasu saada. Vanapagan vihastab ja lööb Kaval-Antsul pea lõhki, virutab kivihunnikusse. Paneb ka maja põlema ja hukkub ka ise tulekahjus. Kohtumine taevas/põrgus. Tõdetakse, et maapealne elu on hukas, isegi Vanapaganal pole lihtne õndsaks saada maa peal.) 1. märtsil 1940.aastal leitakse Tammsaare oma kodus töölaua taga surnuna. Tõenäoliselt südameprobleemid. Teda ei mõistetud nõukogude ajal hukka, kuna rääkis talumeestest. Oli hinnatud kirjanik, uuriti ja anti välja ta loomingut. Eluajal püstitati Alba vallas ausammas. ,,TÕDE JA ÕIGUS" Tegevus leiab aset 1870. aastal. Pärisorjust polnud, maid osteti päriseks. Oma kohta oli raske korraga välja osta
Vastu Mägiste koobast, üle oru teisel kaldal, seisab küngas, kõrge ja ümmargune. Siin seisab hunnikus hulk suuri kive, kuna neid ümbruses mitte liialt pole leida. Kivid on inimeste käte läbi siia kokku veeretatud. Rahvas hüüab mäge Põllemäeks, ja kivilademiku kohta käib järgmine muinasjutt: vanapagan tahtnud Põllemäelt kuni Mägiste põrguhauani kivisilda üle oru ehitada. Kui ta esimese põlletäie kividega Põllemäele jõudnud, laulnud kukk ja vanapaganal kukkunud hirmuga kivid põlle seest maha ning sild jäänud ehitamata. Nõnda rahvajutt, mis küll mõne muu kohajutu järgi on sündinud. Tõepoolest on kiviladem vist mõni muistne matusekoht, nagu neid siin ja seal leida. Eeden all maa Bernhard ootas iga päev neidu, kuid ta ei tulnud. Munk oli kurb. Maimu oli peale isa surma meeleheitel koopasse jäänud. Kaski ja tema perenaise palved, kes
,,Elu ja armastus", ,,Ma armastasin sakslast" Armastus on filosoofiline ja hingele, mitte füüsiline Viimane romaan ,,Põrgupõhja uus vanapagan"-sellest on raske aru saada, sümbolid, määras Tammsaare saatuse nõuka ajal. ( suri ära enne, kui pidi hakkama kahetsus kirju kirjutama( salgama varasema loomingu)) o Hüvitab ,,Tõde ja õiguse" teemad (NSV vastane) o Keerab rahva jutud ümber o Vanapaganal ei tule ükski hing enam põrgusse o Peetrus seletab miks ei tule-inimene ei saa õndsaks maapeal ja ning jumal võtab seega kõik taevasse o Vanapagan peab minema maale ja õndsaks saama, siis tulevad hinged jällepõrgusse o Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja, võtan naise Lisette o Naabriks Kaval Ants o Vanapagan on õilishing, Ants mitte ja ebaõiglane
seletab ta ka, et kõik on nüüd tema oma, kuid mitte halvustvalt vaid õilaslt, räägib ka,et tema viis õndaks saada on läbi heategevuse ja ta vaid selle parast ostis Põrgupõhja ja seega ka kõik kaasneva vara ehk ka siis selle maja mis Jürka maaparandamislaenuga kuna soovib head Jürkale ja ta oerele. Seega tõmbas Ants kriipsu alla kõigeni mis tänaseni juhtunud ning Jürkast sai uuesti maja rentija. Ants päris siis miks vanapaganal on nii suur soov õndsaks saada ja jätkuvalt tuli sama jutt mis ennegi Vanapagan, inimene, õndsus, põrgu kuid seekord väikse lisainfoga ehk taevas on asju muutetud ja enam lunastusega sisse ei saa mis tõmbas nii Antsu kui ka hiljuti Kirikuõpetaja valgeks. Ants kujutas ette, kui taevas tema saatust otsustatakse ja teda põrgu saadetakse kuna Vanapagan on tema pettliku käitumist omal nahal tundnud. Ants mõistab, et Jürkal pole sooja ega külma sellest kas valad ta kullaga üle
Põrgupõhja naaber on Kaval Ants. Tammsaarel on Vanapagan õilis hing ja Kaval Ants on see ebaõiglane. Kaval Ants hakkab Vanapaganale õpetama: 1. Mis inimene sa oled kui sa valetada ei oska. Hakkab Vanapaganat õpetama kuidas valetada. "Eit mäletas, aga suri ära sellepärast, et mäletas" Kavalantsu julmus hakkab suurenema ja hakkab Vanapaganat ära kasutama. Muudab Vanapagana oma orjaks ja ka tema lastega tehti plaane. Ants soovitab Vanapaganal laenu võtta (õpetab seda kasutama valel eesmärgil maja ehitamiseks). Ants lasi enda maa peale selle maja ehitada. Vanapagan tahab ikkagi õndsaks saada ja kõik lõpeb suure tule mölluga. Vanapagan paneb enda ja Antsu maja põlema ja kaob kuhugi. Vanapagan põletab ka Antsu majja sisse. See romaan päästiski Tammsaare töölisrahva esiletõusu näitas. Tegelikult saab seda teost tõlgendada hoopis teisiti. Selle teosega näitas, et suudab kõike kirjutada.
1934. aastal ilmub ,,Elu ja armastus", mille sisuks oli armukolmnurk. Aastaste vahedega ilmusid veel ,,Ma armastasin sakslast" ja näidend ,,Kuningal on külm". Tammsaare looming muutus üha allegoorilisemaks: kasutas üha rohkem piltlikku väljendusviisi ning sümboleid. Viimane romaan ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ilmus üks aasta enne suurmehe surma. Romaan kannab peamiselt moraali, et ilmaelu on niivõrd keeruline, et isegi kõikvõimsal Vanapaganal ei olnud võimalik maapeal kristlike käskude järgi elada. 5. PILET KESKAJA KIRJANDUSE MÕISTE , ISLANDI KIRJANDUS , ,,VANEM EDDA", KESKAEGSED KANGELASLAULUD A.H. TAMMSAARE ,,TÕDE JA ÕIGUS" I OSA ANALÜÜS Keskaja mõiste suhtes ei ole teadlased täielikult üksmeelel. Euroopa kohta valitseb siiski seisukoht, et keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5. saj) renessansi alguseni (15. saj)
annaabi.ee 
