Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest-
8. Ta minestab, kuna näeb Sibyl’i venda James Vane’i. 9. Ta otsustab pildi hävitada, kuna ta ei suuda enam nautida portreed, mis teda sellisel viisil kujutab. Samuti muretseb ta, et see võidakse üles leida ning seostada Basil’i mõrvaga ning muude väärtegudega. Ta kasutab sama nuga, millega oli tapnud Basil’i, ja pussitab portreed. Selle tagajärjel muutub pildil kujutatud Dorian kauniks nooreks meheks ja päris Dorian vajub surnud koleda vanamehena põrandale pildi ette maha. 10. Portree sümboliseerib inimese hinge, seda, mis on tagajärjed, kui ainult naudingute nimel elatakse. Mida rohkem kuritegusid ta toime paneb, seda koledamaks muutub portreel olev Dorian. Pärast seda ,kui Dorian oli julmalt jätnud Sibyli üksinda nutma ja öelnud, et ei suuda naisega enam kohtuda, tuli mees koju. Ta silmad jäid portree peal pidama ning sealt vaatas talle vastu julma ilme ja irvitava naeratusega Dorian.
Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu. Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse. Oluline oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid. Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna.
kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane.
üle kõrvade. Libahunt Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma hingeta leiti metsa alt kätte. Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi haldjakõrvad ära, osates seejärel mõnda aega linnu- ja loomakeelt. Koera Kaarlit vaevas halltõbi ehk luupainaja, keda kujutati rahvausundites tavaliselt kas ilusa neiu või halli vanamehena, tema hüüdmisele ei tohtinud vastata ja tema eest pidi end ära peitma. Katk võis võtta ükskõik kelle kuju, tuli õhtul ja päeval puges peitu. Teda võis üle kavaldada, millega rehepapp ka hakkama sai. Näkk, kes üritas hobuse kujul Imbit-Ärnit jõkke meelitada, tondid, kes pugesid kiltri naha sisse, kodukäijad, kes metsas müdistasid ja Nõid Minna, kes oli tark ravitseja-naine, segas vahepeal ka mõned kasulikud joogid ja kaetas kellegi ära.Terve issanda loomaaed
Enamasti vaimud on tekkinud surnute hingedest. Surnu vaim võib kõikjal liikuda ja tegutseda, enamasti küll oma matuse- või hukkumiskohal, võib oma hingejõuga mõjutada nii inimest kui loodust. Siiski mitte alati ei ole vaim tekkinud surnu hingest, vaimuks saavad ka loodusehinged, näit. metsahing võib võtta metsavaimu kuju. Loodushing iseseisva vaimuna omandab just inimkuju - näit. metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad inimesest kõrgemale astmele, kellest oleneb inimese heaolu ja saatus. Kaitsevaime on kutsutud ka haldjateks ja jumalateks. Usk
neid kasutati töödel ja majapidamistes, samuti lõbustamistel ja sõduritena. neil oli ühiskonas vähene tähtsus. EGIPTUSE JUMALAD. väga palju jumalaid. osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid või mõne pühaks peetud looma või lindu keda siis jumalikustati. mõni oli vähetähtis, teist austasid aga enamik inimesi või isegi kõik. mitmete jumalate tunnused kattusid. tavaline oli ka jumalate sarnastamine. jumalaid kardeti ja austati. tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda kujutati vanamehena. ta oli maailma looja ja selle esmane valitseja, kes iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare. iga öö pidi ta läbima allmaailma ünged valdused, et hommikul taas tõusta võidukalt kõrgustesse. teda hakati samastama jumala Amoniga. Amonit kujutati enamasti inimesena, mõnikord jäära peaga. uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks, kelle tähtsaim tempel oli karnaki tempel. Vaarao oli Ra poeg inimeste meelest
(Hamilton 1975:20) 4.Poseidon Tema oli merede valitseja.Kronose ja Rheia poeg, Zeusi ja Hadese vend ning üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine.Tema relvaks oli kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema. Aga kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaiksetel ratastel. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Nad kujutasid teda habemiku ja lokkisjuukselise vanamehena.(Chaline 2005:50) Poseidoni naine oli Amphitrite, titaan Okeanose lapselaps. Amphiritega oli tal poeg Triton. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merde isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. "Suur Poseidon, on sinu kingiks meile tugevad ratsud, noored hobused, ja samuti
Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse krooniga maaolevuste poole pöörduti abi ja tervise saamiseks. Kuldse krooniga madude kuninga krooni sööja omandab rahvausu järgi kõige teadmise, mõistab loomade ja lindude keeltki. Hall on eestlaste rahvapärimustes vanaduse ja elukogemuse märgiks, halli vanamehe käest usuti saavat nõu ja abi. Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kasutatud kirjandus: Eesti rahvakunst rahva mõttemaailma kajastajana A. Viires 1983 Eesti rahvakultuur, Koostanud ja toimetanud A. Viires ja E. Vunder 1988 Rahvakunsti aluste loenguslaidid: Mustrid, märgid. Inna Raud
Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas
kõik eluks vajalik. Kanti ka hoolt, et lahkunu pärale jõuaks. Selleks tehti laevmatuseid. Sõdalastel aidati jõuda Valhallase põletamise teel. Hingede rändamist kujutati ette kehalise edasiliikumisena, seetõttu ehitati teede äärde hingede maju. - Oluline oli ka päikesekultus. Päikest sümboliseeris ratas. Päikesekultusega seostuvad ka muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku, käes hoidis ta viskevasarat. Ta oli ka piksejumal. Thori päev oli neljapäev. - Kuningate, pealikute ja sõjameeste seas oli eriti austatud Oden. Ta oli päikese-ning sõjajumal. Selle kõrval aga ka tarkuse ja luule kaitsja. Teda kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Ta ratsutas kaheksajalgsel hobusel ja tema päev oli kolmapäev.
Pärimuse järgi pidi maailm hukkuma hea ja kurja viimases võitluses. See tähendas kõige hukku (ka jumalate) ning maailma vajumist keevasse ookeani. Skandinaavia uskumustes kerkisid esile 3 tähtsamat jumalat Odin (sõja- ja päikesejumal, oli laia kübaraga ükssilmne vanamees, ta valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti, ta oli sageli petlik kavaldaja, eelkõige oli ta sõjaõhutaja ning valitseja Valhallas), Thor (pikse- ja taevajumal, kujutati punahabemelise vanamehena, ta oli usaldusväärne ja rahumeelsete põlluharijate seas kõrgelt hinnatud), Frej (viljakusejumal, samuti rahu ja jõukuse jumal, ta edendas nii taimekasvu kui ka inimeste ja loomade sigivust, sellepärast kujutati teda sageli suure suguelundiga) ja kurjade jõudude kehastajat hiid Loki (üleannetuse jumal, teda kirjeldatakse kui ,,kõigi pettuste kavaldajat", ta oli algselt tulejumal, ta oli muljetavaldavate võluvõimetega meistervaras ning võis võtta mistahes kuju.
indentifitseerimata. Igavene Juut Juut, kes keskajast pärineva legendi kohaselt mõnitas Kristust tema teel Kolgatale ja mõisteti seetõttu maailmas ringi rändama kuni viimsepäevani. Levinuima pärimuse kohaselt oli see kingsepp Ahaveros, kes ei lubanud Jeesusel oma ukse ees puhata. Varasema versiooni järgi oli tegu kohtumaja vahimehe Kartaphilusega. Mitmete rahvaste pärimuses on tema kuju hiljem omandanud väga erisuguseid tunnuseid; kord esineb ta targa vanamehena, kes manitseb teisi meeleparandusele, kord jälle viirastusliku kütina. Läbi aegade on ta väidetavasti ilmunud sääraste nimede all nagu Johannes Buttadaeus, Isaac Laquedom, Salathiel BenSaadi jt. Tema kuju võib sagedasti kohata ka 18.19. saj. Euroopa kirjanduses. 4. andma keisrile, mis keisri kohus ,,Siis ta ütles neile: ,,Andke siis keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus on." Rühm varisere, kes püüdis Jeesust seaduseteotusele ärgitada, küsis temalt, kas on
Allilma palliväljak on maisi lähtekohta. Horisontaalselt jaguneb maailma neljaks ilmakaareks, millega seostusid omad värvid ja tähendused. Maailma läbib maailmatelg/maailmapuu (kujutatakse vahel ka maona), mis läbib ilmakaarte ristumispunkte. Maailmapuu hoidmisega on ennast seostanud maiade valitsejad, kes selle est hoolitsevad ja seda kasvavad (paralleelid Egiptuse vaaraoga). Maiade jumalad Itzamna loomisjumal. Kujutati vanamehena, kortsus ja hambutu alalõuaga. Tal oli obsidiaanpeegel. Peegel oli samanismi märk. Tema lõi maailma ning pani paika maailmapuu asupaiga (pani paika ka ühe maailmapuud toetavatest koldekividest). Ta oli samanistlik jumal, ka seotud arstimisega, seotud ka kuningate ja kuningavõimuga. Kinich Ahau (päiksesilmne isand), keda kujutati Itzamna noorema variandina. Taloli sageli kujutistel lõuahabe ja maokujulised vuntsid. Allilmas võtab ta jaaguari kuju ning jaaguarina oli ta
Need kaks eepost jäid tema omadeks. Homeros tema elulugu, 7 väiksemas teoses on kirjutatud tema elulugu.Oli sündinud Smyrna linnas, isa polnud teada , arvati et jumalik tegelane. Tema nimi oli algselt Melesigenes(jõed või laulus sündinud.) Homeros olevat täheldanud ka pimedat, pantvangi tähendas ka,keegi ei tea miks ta selle nime sai . Ta polnd sünnist saati pime vaid jäi pimedaks. Läks suhteliselt varakult kodust ära , rändas ringi , põhilise elu veetis vanamehena Chiose saarel , homeriidid, kes pidasid ennast tema järglasteks.Tema eluloo põhipunkt laulis võidu Hesidosega, Euboia saarel , ja seda Hesidos on ühes oma poeemis, ei öelnud keda võitis ja sai kuldse karika. Suri Ios , istus kalda peal , tuldi vastu noored kalurid, ei suutnud ära mõistada, ja see tõi kaasa tema surma. (täi mõistatus) Tema poeemidest räägiti et need oli esialgu levinud segiläbi , hajutatult kuni läks mööda aeg, 6 saj
haruldaselt julm mees. Lk. 185 «...tulevane kuningas Charles VII!...» -- Prantsuse kuningas a. 1483--1498. Lk. 198 Tántalos -- Früügia (Vana-Kreeka riik Väike-Aasias) legendaarne kuningas, kes oli määratud manalas kannatama janu- ning näljapiina vee ääres, mis taganes ta huulte eest, ja viljapuude all, mille viljad ta käe eest tagasi tõmbusid (kreeka müt.). 508 Lk. 199 Saturnus -- rooma jumalus, keda kujutati palja pealae ja pika valge habemega vööni alasti vanamehena. «... kroonimise ajal Reimsis ...» -- Prantsuse kuningad krooniti Reimsis, viimane seal kroonitu oli «emigrantide kuningas» Charles X 1824. aastal. Lk. 200 Preester Jan -- legendaarne presbüter (kogudusevanem) Johannes, fantastilise idamaise riigi kuningas XII sajandil. Lk. 208 «...võtaks isegi burgundlasel vee silma!» -- Burgundia hertsogi Charles Südi ja Prantsuse kuninga Louis XI vahelise vaenu ja burgundlaste kallaletungide tõttu Parii-sile
annaabi.ee 
