Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks nii nagu hiljem reljeefikunstiski oli kreeklaste(või Olümposejumalate) võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora,
maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kujundite sekka hakkas ilmuma: 1. Inimeste skemaatilised kujutised 2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus
Vaasimaal Vara Egiptus ja Antiik Kreeka. Keraamikat on teostatud Egiptuses alates iidsetest perioodidest. See on oluline allikas analüüsimaks olulisi perioode. Keraamikat kasutasid muistsed egiptlased sarnaselt nagu meie kasutame tänapäeval köögikonteinereid või või plastikut. Vaadates keraamika materjali, tehnoloogiat ja vormi, võimaldab arheoloogidel dateerida kohti kus on vähe muid tõendeid. Egiptuse keraamika oli tihti üllatavalt hea kvaliteediga. Barbaria perioodi keraamika tehti ilma potikederi abita ning seda tegid tavaliselt naised. Need ilusad tükid on poleeritud läikivaks ja põletatud, jättes musta ülemise osa ja alumise tumepunase osa. Need valmistati kas avara tule kohal või primitiivsetes ahjudes. Imelist keraamikat on toodetud alates Nagada perioodist ( 4000 - 3000 eKr) kuni dünastilise perioodini, vabakäega maalitud figuurid lisati keraamikale, mis kujutasid
Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alati atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. KLASSIKALINE AJAJÄRK 480-323 eKr Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsutava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ta ainult nõjatub (nn. nõjajalg.) Ka liikudes jaoutub keha raskus
Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt.
mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelisi muljeid. · Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. · Populaarne motiiv on viljakus ja elujõudu kujutav sõnn. · Kreeta kunsti hiilgavaimaid osi on keraamika. · Kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurüüm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja loodisele. · Maavärin purustas lossid umbes 1700eKr. Need taastatu, kuid vulkaani purse muutis nad jälle varemeteks. · Ahhailased hävitasid saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on unstiajaloolased nimetanud Kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks.
Neoliitikumi põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoolne olemine. Osad uskusid inimlikke esivanemaid. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid nende koondkuju. Suhtlemiseks teispoolususega viidi läbi rituaale. Nt nõiad kandsid fantaasiaküllaseid ja värvikirevaid maske. Ka on pärit sellest ajast ornamentika. Maskid ja ornamentika, mis olid valmistatud vähem püsivast materjalist pole meieni säilinud. Küll on säilinud nende põletatud savist esemed, millele on tehtud ka ornamentikat (kujundid, märgid). Enamasti pakuvad neoneetiliste ehitiste jäljed siiski rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele, sest olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (usulised monumendid) (leidub Loode-Euroopas, Bregtagne’i poolsaarel – Prants. ja Lõuna- Inglismaal)
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarvikuid, samuti ornamentika. Vana-Egiptus. Püramiidid 1)Millised ajalised piirid olid vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloo sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 3000 aastat eKr, mil Vaarao Menes ühendas Lõuna- ja Põhja-Egiptuse kuni 525. aastani, mil Pärsia vallutas Egiptuse. 2)Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi: 1) Vana Riik I-VI dünastia (III aastatuhat eKr)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
