Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Eesti kirjandus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõunaeesti, kirjakeel, liivimaa, keelsed, katekismus, juhuluule, masing, peterson, laula, riimkroonika, holtz, pastor, kroonikad, lendsõnad, kumb, hinnag, hand, õpetlik, kroonikatest, pappi, russowi, 1525, wanradti, koelli, käsiraamat, vastuste, piibel, küüditamine, kirjakultuur, pulmade, matuste, tartule, põhjasõjas, liin, pastorid, arvelius· Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keelte mõistjana on kroonikut kasutatud tõlgina
Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Livoniae, mille pani umbes aastatel 12241227 kirja Liivimaa saksa preester Henrik. Väärib tähelepanu, et XIII sajandi keskpaiku tegutsenud ladinakeelne kroonik põimis oma teksti sõnu rahvakeeles, mida enne varauusaega üldse kuigi palju kirja
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal
sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad). 2. Vana kirjakeele mõiste ja kirjakeele ajaloo periodiseerimine (A. Kase ja H. Laanekase järgi) Vana kirjakeel nähtus, millega tegeleb kirjakeele ajalugu. Alguseks peetakse esmaseid kirjapanekuid 13.saj ja lõpuks Hornungi grammatika ilmumist 1693, mis fikseeris vana kirjaviisi põhimõtted. 1686 suur pööre rahvakeelsuse poole ilmus ,,Wastne Testament", mille tõlkijate keelekasutus leidis poolehoidu üle Eesti. Hornungi grammatika kui murrangu tipp fikseeris vana kirjaviisi ehk I ühtlustatud kirjaviisi põhimõtted, tehes eestlastele jumalasõna arusaadavamaks ja lähenedes rahvakeelele
· Kaanon on võrk suhteid. · Laiem mõiste kui kirjandus. · Seotud pedagoogika muutumisega. · Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid
vähe, valitsev klass võõrad. Alles XV saj alul hakkas kirik tasapisi tähelepanu osutama vaimulike rahvakeele oskusele. XV saj lõpust ja XVI saj algusest säilinud mitmeid teateid mittesaksa jutlustajatest. Samuti hakkas esile kerkima usuliste tarbetekstide vajadus. XV ja XVI saj säilinud mõned käsikirjalise eestikeelsed märkmed, lauseriismed. 2. 16. sajandi ja 17. sajandi alguse eestikeelsed tekstid, nende eesmärgid ja keel (S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, G. Mülleri jutlused jm). Ladinakeelne katoliiklik kirik jäi rahvale kaugeks ja paljuski mõistmatuks. Kõrvale tekkis reformatsioonikirik, kes rõhutas rahvakeelsete usutalitluste tähtsust, tegi vajalikuks rahvakeelsete vaimulike tekstide hankimise ja paljunduse. Katoliiklaste tõenäoline esimene eestikeelne tekstikogu oli Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli katekismus (1517), kuid säilinud seda pole. Katoliku
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell)
allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivimaal kuni aastani 1378.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd