kemikaalidele Suur mehhaaniline vastupidavus Puudused : Suhteliselt kallid UV-kõvenevad lakid Materjalid, mis kõvenevad ultraviolettkiirguse toimel Sideaineks on akrülaat, millele on lisatud fotoinitsiaatorit, Fotoinitsiaator mis käivitab polümeriseerumisprotsessi Eelised : Suur kuivainesisaldus Ei sisalda lahusteid Kõvenemine on väga kiire Saadud pind on kemikaalikindel ja kulumiskindel Puudused : Saab kanda peale ainult valtsidega Suhteliselt kallid Vesialuselised lakid (WB) Orgaanilise lahusti asemel on kasutatud vett Sideaineks on enamasti akrülaat Sideaine moodustab veega emulsiooni või dispersiooni Emulsioon – vedelik vedelikus Dispersioon – tahke aine vedelikus Eelised : Ei sisalda lenduvaid ühendeid Puudused : Suhteliselt kallid Suhteliselt madal keemiline vastupidavus ja mehhaanilised näitajad Lakis sisalduv vesi tõstab pehmete puuliikide (mänd) pinna üles
Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lahtiste stantside puuduseks on Select one: a. kalibreeritud toorikute vajadus b. stantsi väiksem püsivus c. täiendava operatsiooni vajadus d. toodete suurem omahind Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Õmbluseta torude tootmiseks kasutatakse Select one: a. vormstantsimist kinnistes stantsides b. kaldvaltsimist c. pikivaltsimist kalibreeritud valtsidega d. ristvaltsimist Question 30 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Horisontaal-stantsimismasinail ei ole võimalik valmistada järgmisi detaile: Select one: a. c b. b c. d d. a Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks Select one: a. lehtstantsimine b. sepistamine c. valtsimine d. vormstantsimine Question 32 Incorrect
Küsimuse tekst Kuumalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni (mm) Vali üks: a. 10 b. 50 c. 5 d. 30 Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Peadeformatsioonide summa on Vali üks: a. lõputu b. üle 0-i c. alla 0-i d. võrdne 0-ga Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Õmbluseta torude tootmiseks kasutatakse Vali üks: a. pikivaltsimist kalibreeritud valtsidega b. ristvaltsimist c. kaldvaltsimist d. vormstantsimist kinnistes stantsides Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas mõjutavad metalli koostis (suur süsiniku sisaldus) ja deformatsioonikiirus (kiiruse kasv) plastsust (vastupanu deformeerumisele)? Vali üks: a. suurendavad vastupanu deformeerimisele b. vähendavad vastupanu deformeerimisele c. ei mõjuta d. kompenseerivat üksteist Küsimus 20 Õige
p/min 9. Valtspurustite kasutusala ja liigitus. kasutatakse peamiselt keskmise ja väikese kõvadusega kivimite keskmiseks- või peenpurustamiseks. Liigitatakse a) valtside arv purustis – ühevaltsilised, kahevaltsilised, mitmevaltsilised ja diferentsiaalvaltsidega b) valtside tööpind – sileda tööpinnaga, rihveldatud tööpinnaga, hammasvaltsid, nukkvaltsid c) valtside vedrustus – vedrustuseta, ühe vedrustatud valtsida, kõikide vedrustatud valtsidega d) ajami tüüp – grupiajamiga, kett- või hammasülekandega veetavale valtsile ja individuaalajamiga, kus iga valts on varustatud oma jõuallikaga. 10. Valtspurustite tootlikkuse arvutus. m3/h. , milles L- väljumisava pikkus, e- valtside vahekaugus, D- valtside diameeter, Kk- purustatava materjali kobestustegur, nopt- valtside optimaalne pöörlemissagedus, mis on soovitatav määrata valemiga ,
KÜSIMUSED: 1. Kirjelda käsitsi lakkimist. 2. Pihustuskambrid. 3. Traditsiooniline õhkpihustamine. 4. Madalsurvega pihustamine. 5. Kõrgsurvega pihustamine. 6. Airmix-tüüpi pihustamine. 7. Elektrostaatiline pihustamine. 8. Kuumpihustamine. 9. Kahekomponendiline pihustamine. 10. Automaatpihustamine. 11. Valtsidega pealekandmine. 12. Valumasinaga pealekandmine. 13. Jugadega pealekandmine. 14. Trummelviimistlus. 15. Õhk- ja kamberkuivatus. 16. Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd)
Spetsiaalsete valtstoodete hulka kuuluvad perioodilised profililid masinaehitusele (näiteks väntvõlli toorik autoehitusele), tervikrattad vaguniehitusele, kuulid, rõngad, hammasrattad, sarrusmetall ehitustööstusele jms. Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgiatööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse (sele 2.9a) paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega.
%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 6 d. rotatsioonvormimine Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Õmbluseta torude tootmiseks kasutatakse Vali üks: a. kaldvaltsimist b. pikivaltsimist kalibreeritud valtsidega c. vormstantsimist kinnistes stantsides d. ristvaltsimist Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Pingeolekut vormstantsimisel iseloomustab alljärgnev skeem (1> 2> 3): Vali üks: a. d b. b c. a d. c Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
Ühtlase kihina selleks on masinas hõõrdevaltsid mis hõõruvad värvi ühtlasek Milliseid funktsioone täidab värviaparaat? Võtta värvi värvikastist. Hõõruda värv laiali valtsidel ühtlaseks õhukeseks kihiks muutes samal ajal värvi struktuuri. Kanda õhuke kiht värvi trükivormile. Pealekantava kihi paksus on väike kõikudes 4 kuni 10 mikroni vahel Milleks on ette nähtud värvi toitesüsteem? Varustada värvisüsteemi värviga ja kanada se edasi läbi valtsidega trükivormile Millistest üksikutest osadest koosneb värvi toitesüsteem? Värvinuga, värvivann, duktorvalts,kruvid millega saab värvikastis oleva värvi kogust muuta Kuidas toimub värvikihi ühtlustamine? Toimub hõõrdevaltside abil,samas saab muuta seda kuhu kohta rohkem värvi vaja on ka puldist Milleks on ettenähtud poognaofsettrükimasinad? Väik se ja keskmise tirazi jaoks Millised eelised on poognaofsetrükimasinatel?(rullmasina miinused ) 1
Tapeedi pind tundub katsumisel kergelt reljeefne. Valtstrükk Kui 1830. aastatel hakati valmistama tapeedipaberit rullina, andis see tõuke uue trükitehnika – valtstrüki – kujunemisele. Sarnaselt puiduplokkidele kasutatakse ka valtstrüki puhul kõrgreljeeftrüki võtet, ainus erinevus on trükkimiseks kasutatavad rullid ehk valtsid, mis võimaldavad tapeete toota suuremates kogustes ja palju kiiremini kui plokkidega. Iga värvi jaoks on vaja eraldi valtsi. Valtsidega trükitud tapeetidele on omane maaliline efekt. Erinevaid värve kantakse paberi pinnale kiirelt üksteise järel, mistõttu ei jõua need täielikult kuivada ning segunevad üksteisega. Hästi säilinud või uute tapeetide puhul on võimalik eristada nn huult ehk värvivalli, mis tekib kohtadele, kus valts on viimasena paberi pinda puudutanud. Serigraafia ehk siiditrükk Serigraafia ehk siiditrüki tehnikas hakati tapeete valmistama 1950. aastatel. Trükkimiseks
polüesterkangaga, pealikiht on dekoratiivse kiltkivipustega. Kasut lamekatuste renoveerimiseks, uute katuste ehitamiseks, lahtiste rõdude ja terrasside katteks. ICOPAL- iseliimuv rullmaterjalist katusekate- kasut katusekaldel min 6°. On kasutatav vanade rullmaterjalist- katusepindade katmiseks kui uute ehitamiseks mistahes kõvale ja tasasele aluspinnale. Sileplekist katus- oovitav kalle vähemalt 10°, parem oleks suurem kalle. Plekitahvlid ühendatakse omavalek valtsidega:veevooli suunas valtsidega ja veevooluga risti lamavvaltsidega. BARDOLINE katuseplaadid- valmistatakse klaaskiust, bituumenist, kaltsiumkarbonaattäidisest ja värvilisest mineraalkattest. 4 erinevat kuju ja 12 värviooni. Paigaldatakse tavaliselt katustele kaldega 12-60°. Nõuavad tasast alust( laudis, vineervõi laastplaadid). Teraskatused- väga laialt kasutusle. Kiviprofiiliga terasplaate kasdut kaldega vähemalt 14-17° ja väikesma kalde puhul tuleks eelistada trapetsprofiile 8-10°.
Puidukaitsevärvid ja lakid sisaldavad mingit fungitsiidi (antiseptikut), mis tõkestavad seente arengut, väldivad hallituste ja samblike tekkimist. 15. Pestava tapeedi pealispind kaetakse veekindla lakiga või õhukese polüetüleenkilega. 17. Klaastooted 1. Klaasi peamisteks tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ka lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja
astme peenestus. Valtspurustid, kus tükid purustatakse kahe rööpse vastassuunas pöörleva valtsi vahel. Valtspurusteid kasutatakse teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ka sidusate ja niiskete meterjalide peenestusel. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi vahele. Kivim ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rohveldatud valtsidega või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Löökpurustid , kus materjali purustavad suure kiirusega pöörlevad liigend- või jäigad vasarad. Habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse vasarate kinnituse järgi: rootorpurustud ja vasarpurustid. Vasarpurustitega(ühe ja kaherootorilised) peenestatakse väheabrasiivseid materjale(kriit, kips, lubi). Materjal puruneb vasarate
Plekitahvlid 1-konstruktsiooni monoliitosa valualus ja pärast armeeritud ühenduseks(siseuks) pealevalu on Uks koosneb uksepiidast ja tiivast/tiibast. 2-komposiitkonstruktsioon, mis suudab vastu võtta kõiki hoonelt -siseuksed, -välisuksed(soojustatud ja soojuspidavast materjalist) ühendatakse omavahel valtsidega: tulevaid koormusi. Elemute siseuksed on tavaliselt sileuksed (klaasitud/klaasiga) -veevoolu suunas püstvaltsiga Vastavalt maitsele võivad uksed olla ka tahveluksed ja oma -veevooluga risti lamavvaltsiga Kasutatakse juhul kui õõnespaneeli kasutamine probleemne, näiteks viimistuselt kas naturaalsest puidust või värvitud.
Valtspurustid Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse mater- jal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Valtsid paigalduvad raamile 1 laagritel. Kui valtside vahele sattub purustamata tükk, läheb ta nende vahel läbi, sest amortisaatorvedrud 3 surutakse kokku ja valtside vahe suureneb. Niimoodi on seade kaitstud purunemise eest. Valtse käitab eraldi paigaldatud elektrimootor kiilrihm-, hammasratas- või kardaanülekande abil. Kasutatakse ühe- või kahekordset ajamit
Puudused: Suhteliselt kallid UV-kõvenevad lakid Materjallid, mis kõvenevad ultraviolettkiirguse toimel Sideaineks on akrülaat, millel on lisatud fotoinitsiaatorit Fotoinitsiaator mis käivitab polümeriseerumisprotsessi. Eelised: Suur kuivainesisaldus Ei sisalda lahusteid Kõvenemine on väga kiire Saadud pind on kemikaalikindel ja kulumiskindel Puudused: * Saab kanda peale ainult valtsidega , suhteliselt kallid. Vesialuselised lakid (WB) Orgaanilise lahusti asemel on kasutatud vett Sideaineks on enamasti akrülaat Sideaine moodustab veega emulsiooni või dispersiooni Emulsioon – vedelik vedelikus Dispersioon – tahke aine vedelikus Eelised: Ei sisalda lenduvaid ühendeid Puudused: Suhteliselt kallid Suhteliselt madal keemiline vastupudavus ja mehhaanilised näitajad
ükskõik millise otstarbega hoone katusekatteks. nPlekitahvlitest ja ribaplekist katet valmistatakse kahekordseid valtse kasutades katustele kaldega vähemalt 1:10. Katet võib kasutada ka laugjama katuse puhul, kaldeni 1:12, kuid siis on vaja pöörata erilist tähelepanu vee ärajuhtimisele, läbiviikude äärte kindlustamisele, valtside tihendamisele ning töö hoolikusele. nKeevisliite abil veekindlaks tehtud valtsidega korrosioonikindlast terasplekist katet võib kasutada katustel, mille kalle on vähemalt 1:20 Katuse ehitamiseks kasutatakse terasplekk-tahvleid pleki paksusega 0,5 või 0,6 mm ja tahvli laiusega 610 mm.Terasplekkide korrosioonikaitseks kasutatakse kuumtsinkimist ja plastikpinnakaitset. nVaskplekk-tahvel on samuti 0,5 või 0,6 mm ning tahvli laius võib olla 610 või 700 mm. nÜksikud tahvlid ühendatakse valtsimise teel plekipaanideks. Valmis plekipaanid on laiuselt 70..
lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiiti, dolomiiti, kõksi jne. Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu. Klaasi liiv peab sisaldama kvartsi vähemalt 98%, rauaühendeid ei tohi olla üle 0,1%. Raud muudab klaasi rohekaks. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju, kus temperatuur on 1200... 1500 °C. Toorained sulavad ja tekib sitke veniv mass. Klaastoodete vormimise meetod sõltub toote kujust. Lehtklaasi vormitakse kõige sagedamini valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. Ehitusklaasi erimass on 2,40...2,55 g/cm3, survetugevus 600... 1200 N/mm2, tõmbetugevus 30... 60 N/mm2, paindetugevus 35...70 N/mm2, kõvadusarv 5...7 (Mohsi skaala järgi) ja soojaerijuhtivus 0,7... 1,3 W/m.°C. Lehtklaasist tooted Aknaklaasi tehakse paksusega 2; 2,5; 3; 4; 5 ja 6 mm
vasarate ebaühtlast kulumist. 82) Valtspurustid Valtspurusteid rakendatakse kivimite teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ning samuti ka sidusate ja niiskete materjalide peenestusel. Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Valtsid paigalduvad raamile 1 laagritel. Kui valtside vahele sattub purustamata tükk, läheb ta nende vahel läbi, sest amortisaatorvedrud 3 surutakse kokku ja valtside vahe suureneb. Niimoodi on seade kaitstud purunemise eest. Valtse käitab eraldi paigaldatud elektrimootor kiilrihm-, hammasratas- või kardaanülekande abil. Kasutatakse ühe- või kahekordset ajamit. Ühekordse ajami korral käitab mõlemat valtsi sama mootor
Valtsimisel on lähtetoorikuks metallurgia- Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit. alumine pinn (sele 2.10)
annaabi.ee 
