kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade põlendikel toimub alates põlemisaastast suure hulga toitelementide väljauhe, mistõttu sellised põlendikud on tarvis puutaimede toitumise seisukohalt võimalikult kiiresti uuendada, sest põlengule järgnevatel aastatel halvenevad puutaimede toitumis- ja muud kasvutingimused (põlendike rohtumine). Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt. Tormides on vanemad, järsku ja tugevasti harvendatud puistud saanud rohkem kahjustada kui nooremad. Mulla osas on üheks suuremaks muutuseks pinnaveetaseme järsk tõus niisketel ja märgadel muldadel seoses metsa hukuga suurte tormide tõttu. Lühikese aja jooksul kaob puurinne ja koos sellega lõpeb transpiratsioon puittaimede kaudu, mis omakorda põhjustab liigse aurumise teket
1000 tk/ha. Metsaseadus Harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks . Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades. St harvendusraietega alustatakse enamasti 20...25 aasta vanustes metsades ja lõpetatakse üldiselt puistu valmivasse ikka jõudmisel. Keskealisi ja valmivaid puistuid, eriti kuusikuid ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraieid korratakse 20...40 aasta vanuses metsas 510 aasta järel, hiljem 10 15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse
Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3.7. Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene
Tsütokiniini füsioloogiline toime a) rakkude jagunemise stimuleerija. b) soodustab kallusel võrsete teket (vs auksiin soodustab juurte teket). c) aeglustab vananemist (toitaineid liiguvad pritsitud piirkonda) d) soodustavad varte pikenemiskasvu ja rakkude venivuskasvu. e) vähendavad apikaalset domineerimist. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Etüleeni biosünteesirada. Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Seda sünteesitakse metioniinist, millega peab seostuma ATP. Tekib S-adenosüülmetioniin. Oluliseks ensüümiks on ACC süntaas, mis saadud produktist sünteesib ACC, mis omakorda oksüdaaside toimel muudetakse etüleeniks. Pärssivaks kohaks võib olla ACC süntaasi geeniperekondade mitte ekspresseerumine. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti Milliste geenide ekspresseerumine etüleeni toimel aktiveerub ACC süntaasi, ACC oksüdaasi
suurem osa lämmastikust ja muudest toitainetest enne lehtede langemist taime teistesse osadesse. Meie lehtpuudest on ses mõttes erilised lepad, mis käituvad lämmastiku suhtes pillavamalt ning langetavad lehed lämmastikurikkaina, rikastades sel viisil oma kasvukohtade muldi. Puidus on lämmastikusisaldus suurem sügisel ja talvel ning see väheneb kasvuperioodi kestel. Umbes viiendik tarbitud lämmastikust deponeeritakse valmivates viljades. Lehtpuupuistud kasutavad vegetatsiooniperioodi jooksul 30..60 kg lämmastikku hektari kohta, millest osa tagastatakse mulda varisega. Ligikaudu kolmandik lämmastikust on seotud puude maa-alustes osades [9]. 1.4 Hingamine. Hingamise käigus kasutavad taimed varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel anorgaanilisteks ühenditeks: veeks ning süsinikdioksiidiks. Protsessi käigus vabaneb energia
Enamikul liikidel transporditakse suurem osa lämmastikust ja muudest toitainetest enne lehtede varisemist teistesse taimeosadesse (lämmastiku translokatsioon). Meie lehtpuudest on ses mõttes erilised lepad, mis käituvad lämmastiku suhtes pillavamalt ning langetavad lehed lämmastikurohketena, rikastades selliselt oma kasvukohtade muldi. Puidus on lämmastikusisaldus suurem sügisel ja talvel ning see väheneb kasvuperioodi jooksul. Umbes viiendik tarbitud lämmastikust deponeeritakse valmivates viljades. Lehtpuistud kasutavad vegetatsiooniperioodi jooksul 30- 60 kg lämmastikku hektari kohta, millest osa tagatakse mulda varisega. Ligikaudu kolmandik lämmastikust on seotud puude juurtes. 3.2.4. Puittaimede hingamine Hingamise käigus kasutavad taimed eelnevalt sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel anorgaanilisteks ühenditeks – veeks ja süsinikdioksiidiks, protsessi käigus vabaneb energia. Selles aeroobse lagunemise ahelas on u kakskümmend
happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie
* puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud (korralik võra, tüvi) ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud (metsa majand
Harvendusraiel lähtutakse: o Iga puu individuaalsed omadused o Asukohast puistus o Raievanuste erinevusest o Puuliikide bioloogilisest sobivusest o Puu sanitaarsest seisundist Kasvama jäetakse peapuuliigi eksemplarid Puistu täius peab raie järgselt jääma 0,6-ni Sanitaarraie Tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks Peamiselt valmivates puistutes Kõrvaldatakse haiged ja kahjustunud puud Juhul kui sanitaarraidega ei ole võimalik olukorda parandada – sanitaar- lageraie Trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistute Raiekraad ehk harvendamise aste – kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast) Nõrk raie – 15% tagavarast Mõõdukas – 16-25%
Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu. 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla.
Tsütokiniinidega pritsimine soodustab toitainete liikumist pritsitud piirkonda. Külgpungade arengu soodustamine ja seega vähendab apikaalset domineerimist. Soodustavad varte pikenemiskasvu ja rakkude venivuskasvu. Suurendavad lehepinda de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu. 68. Nimetage etüleeni biosünteesi raja lähteühendid ja peamised vaheproduktid Etüleeni sünteesitakse kõikides vananevates taimeosades, eriti palju aga valmivates viljades. Sünteesi lähteühendiks on metioniin. Metioniin aktiveeritakse seostumisel ATP-ga (PPi + Pi eraldub) ja tekib S-adenosüülmetioniin. Aminotsüklopropaankarboksüülhape (ACC) on sünteesi vaheühendiks, mis tekib ACC süntaasi vahendusel 69. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti ? Limiteerivaks reaktsiooniks etüleeni sünteesi ahelas on ACC süntees
eeskirjaga. Ära raiutakse puud, mis takistavad paremate puude kasvu, halvendavad puistu sanitaarset seisundit ja kvaliteeti (kuivanud või haigustest-kahjuritest nõrgestatud puud, tormist, lumest kahjustatud puud, väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid"). 1.3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla
1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse? Sanitaarraie - Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus ning tavaliselt tehakse sanitaarraiet surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates,valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud
tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel
2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede harvendusraiet (peamiselt vanemates, koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. väljalangevate puude puidu kasutamise valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- võimaldamiseks (harvendusraie); teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ja männikändude pindmistelejuurtele. Nende 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus puudumisel muneb ka vanematele kändudele, ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud hooldusraie on äsja tehtud)
(kuivanud või haigustest-kahjuritest nõrgestatud puud, tormist, lumest kahjustatud puud, väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid"). 51 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega rahuldavasse korda viia (kahjustatud
halvatüvelised puud nii, et täius ei langeks alla 0,7. Segapuistus raiutakse välja kõik tarbesortimente andvad kased ja kuusikut kasvatatakse lõppraideni puhaskuusikuna. Vajadusel teostatakse 10-15 aastat enne lõppraiet puistus SR. 14. Sanitaarraie. Raiekraad, alameetod hooldusraietel ja hooldusraiete tehnoloogia. Sanitaarraie (SR) - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole mõtet teha enam HR, kuid mis ei jõua lähemal ajal küpse metsa arenguklassi või kus HR on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast kas kahjuritega asustatud, haigustest nõrgestatud, tormi või lume poolt murtud või heidetud puud. Sanitaarraiega raiutakse kindlasti hukkunud või hukkuvad puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad.
annaabi.ee 
