põhiliselt nende endi püsimajäämine või mõnikord kõigest nauding, üritavad nad teineteist hävitada või alistada. Ja seetõttu juhtubki vahel nii, et vallutajal pole karta mitte midagi enamat kui kõigest ühe ainsa mehe jõudu - kui üks istub, külvab, ehitab või on end mugavalt sisse seadnud, võib teisest tõenäoliselt oodata ettevalmistumist ja ühendatud jõude, et temalt ära võtta mitte ainult tema töö vili, vaid ka elu või vabadus. Vallutajat ennast ähvardab jällegi samasugune hädaoht teise poolt. Arvestades seda julgeoleku puudumist, on inimestel alust üksteist karta. Hobbes nimetab seda ,,loodusseisundiks", kus puuduvad ühine eluviis, pealesunnitud seadused või moraalireeglid ja puuduvad ka õiglus või ebaõiglus, sest need mõisted pole rakendatavad. Puuduvad usaldusväärsed ootused teiste inimeste käitumise suhtes välja arvatud see, et nad järgivad omaenda suundumusi ning seda, mida arvavad
hävitada või alistada. Ja seetõttu juhtubki vahel nii, et vallutajal pole karta enam kui üheainsa mehe jõudu; kui üks istub, külvab, ehitab või on end mugavalt sisse seadnud, võib teisest tõenäoliselt oodata, et nad tulevad ettevalmistatult ja ühendatud jõududega( USA puhul olid Suurbritannia ja Austraalia), et temalt ära võtta ja riisuda mitte ainult tema töö vili, vaid ka elu või vabadus. Ning vallutajat ennast ähvardab jällegi samasugune hädaoht teise poolt. Arvestades seda julgeoleku puudumist, on inimestel alust üksteist karta. Hobbes nimetab seda ,,loodusseisunidiks", kus puuduvad ühine eluviis, pealesunnitud seadused või moraalireeglid ja puuduvad ka õiglus või ebaõiglus, sest need mõisted pole rakendatavad. Puuduvad usaldusväärsed ootused teiste inimeste käitumise kohta välja arvatud see, et nad järgivad
) 2.)Sõjaline allajäämine (süstemaatiline sõjaline 2.)Sõjalise taseme erinevus (elukutselised vallutamine, võitluse käigus eestlased õppisid sõjamehed, vastase sõjaline ülekaal, parem uusi sõdapidamise meetodeid.) relvastus ja tehnika, eestlased valmis üksikuteks 3.)Eesti jagatud mitme riigi vahel (eestlaste sõjakäikudeks, rüütlid said pidevalt abiväge) majanduslik kurnatus, inimjõu ammendumine, 3.) Mitu vallutajat ( Saksa ristirüütlid 1208, Rootsi tagasi löömine) Taani 1219, Rootsi 1220.) 4.)Maakondade alistamine ühe kaupa ( sidemed 4.)Puudus eestlaste ühistegevus (lagunev maakondade vahel nõrgad, iga maakond tegutses sugukondlik ühiskond versus feodaalide omaette.) ühiskond, riiki polnud kujunenud) 5.)Baltimaade rahvaste alistamine ühe kaupa 5
Eestlastel puudus väheste sõjaliste oskuste kõrvalt ka oskus teha koostööd. Kuna iga maakond tegutses omaette, siis ei olnudki loota, et neil toimiks selline asi nagu ühistegevus. Sidemed olid maakondade vahel nõrgad ja seetõttu alistati maakonnad ühekaupa. Keerulised suhted naabritega. Naabritega puudus samuti koostöö ja vallutajad ässitasid rahvad üksteise vastu ülesse. Hakati tegema vastastikusi sõjakäike Baltimaade rahvaid hakati alistama ühekaupa. Mitu vallutajat. Eestit käidi vallutamas, mitme erineva vallutaja poolt. Käisid Saksa ristisõdijad aastal 1208, siis käisid taanlased 1219 ning käis isegi Rootsi 1220. Terve selle aja vältel toimus eestlaste majanduslik kurnatus ja inimjõud ammendus. Tagajärjeks kujunes see et Eesti jagati mitme riigi vahel. Katoliku kiriku toetus. Katolik kirik oli ristisõja väljakuulutaja ning kirikul oli lootus kiiresti rikastuda. Samuti ka see
eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks. Erinev sõjaline tase on kindlasti eestlaste kaotuse üheks peamiseks põhjuseks.
eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks. Erinev sõjaline tase on kindlasti eestlaste kaotuse üheks peamiseks põhjuseks.
kokku vaid juhul kui oli vaja sõdida. Loomulikult oli määravaks ka rüütlite parem relvastus eriti turvis. Rüütlitel oli kasutada ka amb, mis oli ülivõimas relv keskajal. Eestlased olid näinud selle jõudu juba 1210 aastal, kuid ei võtnud seda kohe kasutusse, vaid hakkasid seda kasutama alles 1213. aastal. Minu arvates võiski olla oskuste puudumine üks kõige tähtsam põhjus eestlaste allajäämises. Oluline põhjus on ka see, et oli mitu vallutajat mille tagajärjel jagati maa mitme riigi vahel. Eri perioodidel sõdisid Eestiga Saksa ristisõdijad ühes liivlasete ja latgalitega ning Taani ja Rootsi. Kuna eesti on suhteliselt väike riik siis nende erinevate jõududega võitlemine kurnas maad nii majanduslikult kui moraalselt. Võrreldes rüütlivägedega, kellele tuli pidevalt abiväge juurde, ammendus Eestis inimjõud pikapeale. Prooviti kutsuda ka venelasi appi, kuid nende peale ei saanud kindel olla. Siiski suudeti
Ja kui naine pettub oma pulmaöös võib ta muutuda külmaks kõigi järgnevate suguaktide suhtes. Kuigi naine võib koduste kohustuste kõrval ka tööl käimiseka aega leida, ei ole see siiski samasugune, kui see on meestel. Naisel on väga raske end tööga iseseisvaks muuta ja sõltub siis oma mehest. See aga näitab taas mehe ülemvõimu ja muudab naise alandlikuks. Pärast seda kui naine muutub suguvõimetuks hakkab ta elama oma lastes. Oma pojas näevad nad maailma vallutajat, midagi erilist, mis on maailmale vajalik. Emad üritavad oma poegi hoida, kuid samas innustada tööl arenemist ning majanduslikku kindlust arendama. Kui poeg leiab omale kaasa, näeb ema selles enda asendust ning muutub vaenulikuks uue naise suhtes. Sama vaenulikkust võib ta ka oma lapselaste suhtes tunda. Kuid kui naine kord lepib oma olukorraga, muutub ta ka sallivamaks. Tütre puhul näeb naine temas oma teisikut. Tema õitsengus näeb ta iseenda hävingut või taassünni lubadust
kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla. 3. Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega Liivlased tegid Kaupoga koostööd, latgalid tahtsid eelnevate kannatuste eest eestlaste kätta maksta. Idaslaavlased olid kord ründajad ja kord liitlased, nende peale ei saanud loota (nad olid liitlased ainult raha eest). 4. Mitu vallutajat Sakslased, taanlased (1219), rootslased (1220), idaslaavlased. Lõpuks, jagati Eesti mitmete võimude vahel. 5. Vastasel oli olemas katoliku kiriku heakskiit ja toetus, mis kajastus moraalsel toel. Vastastele anti patud andeks. Alad ristiti.
Tema algatusel sai alguse süstemaatiline misjonitöö Johan rootsi kuningas Maarjamaa- siinne maa pühendati Neitsi Maarjale Alberti poolt. Miks eestlased kaotasid? · Sõjaline tase oli kehvem kiviheitemasin puudus, ammud puudusid, sõjaline väljaõpe puudus, vastastel abiväe võimalus. Sõjaline allajäämine. · Puudus eestlaste koostöö riik puudus, koostöö toimus maakonna siseselt ja tekkis alles sõja käigus. Maakonnad vallutati ühe kaupa. · Mitu vallutajat Rootsi, Taani, sakslased, idaslaavlased, seetõttu eestlased pidid oma jõude jagama ja lõpptulemusena võib tagada Eesti alade jagamise mitme vallutaja vahel. · Naabritega keerulised suhted latgalitega olid varasemad konfliktid, liivlastega ei tehtud koostööd, sest nad võtsid ristiusu vastu Kaupo juhtimisel, idaslaavlastele pidi maksma ja nad olid kord vallutajad, kord liitlased. Puudusid reaalsed liitlased.
Neil oli esialgsed kaitseehitised olemas. Eestlaste moraaliks oli kodumaa kaitsmine ja nad võitlesid vabaduse nimel. Vallutajate eelised - Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel, nad kasutasid selle ajajärgu täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Ordurüütlid olid hea väljaõppe ja kogemustega. Vallutajaid mitu. Miks eestlased kaotasid? 1. Puudus ühistegevus = maakonnad vallutati ühekaupa sidemed maakondade vahel olid nõrgad tegutseti omaette riiki polnud 2. Mitu vallutajat = lõpptulemusena Eesti alad jagati mitme riigi vahel saksa ristisõdijad 1208 taani 1219 rootsi 1220 = suudeti tagasi lüüa vene vürstid = vallutajad või liitlased? 3. Sõjalise taseme erinevus = sõjaline allajäämine Elukutselised Relvastus Parem tehnika Eestlased pigem talupojad Relvastus ja tehnika eestlastel viletsam Üksikuid retki olid võimalised tõrjuma, süstemaatilisi vallutusi ei suutnud tõrjuda 4. Keerulised suhted naabritega = koostöö valdavalt puudus Liivlased (Kaupo)
linnuste olemasolu. Vastaste eelised kaalusid üle siiski. Eestlastel läks halvasti, sest sõjaline tase erinev (polnud ambu, heitemasinaid, sakslased elukutselised, eestlased olid pigem valmis üksikutes sõjakäikudeks nagu varem oli toimunud, aga mitte püsivaks vallutuseks nagu 13.saj alguses toimuma hakkas, sakslastel oli võimalik tuua abivägesid juurde) <- eestlaste sõjaline allajäämine. Mitu vallutajat (sakslased 1208, rootslased 1220, taanlased 1219, eestlased pidid jõudu killustama, Eesti alad jagati 2 vallutaja vahel). Puudus eestlaste ühistegevus (riik puudus, maakondade vahelised sidemed nõrgad, ühistegevuse alged kujunesid aja jooksul, nt Otepääl, sellegipoolest maakonnad alistati ühekaupa). Keerulised suhted naabritega (liivlased võtnud ristiusu vastu koos juhi Kaupoga, latgalidega varasem vaen ja ristiusku nad, idaslaavlaseed liitlane/vastane, Baltikumi rahvad
Raamatu juhtmotiiv näib aga peituvat jutukeses "Liivamäe kolhoos", milles kirjanik näitab väikesele lugejale veenvalt erinevate inimpõlvede püüdluste ühtsust, meie unistuste ning tegude järjekestvust. (H. Väli 1975 ) *,,Nõiutud allikas'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1968, toimetaja Helle Michelson. Miniatuurikogu, mis võiks kuuluda ka täiskasvanute lugemisvarasse. Selle mõtteline teravik on suunatud looduse valitsejat, vallutajat ja ümberkorraldajat mängiva inimese vastu, kes isegi saadud kogemustest midagi õppida ei taha. Jutustus on keskkonna tasakaalu rikkumise tagajärgedest, maastike omapära ja ilu hävitamisest majanduslikel kaalutlustel, loomade hukkumisest inimese hoolimatuse või rumaluse tõttu. *,,Suutäis soolast'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1974, toimetaja Helle Michelson. Raamat keskmisele koolieale, mis sisaldab kooli-, matka- ning laagrilugusid ning on seotud loodushoiu küsimustega
Eesti ja Läti alal kasutati Liivimaa õiguspeegli kehtestamiseni 1337 (kodifikatsioon) Common law: Common law (pretsedentidel rajanev) on õigus, mida arendavad kohtunikud otsuste kaudu konkreetsetes juhtumites, mitte seadused, mida loovad seadusandjad või valitsusasutused (statute law). Parlamendis vastu võetud seadus muudab tava. Levinud Briti saartel, endistest Briti kolooniates (USAs, Austraalias jm Pärast William Vallutajat oli keskvõim nõrk Paralleelsed kohtud: kuningakohtud, anglo-sakside kohalikud kohtud (shire, sheriff), kirikukohtud Kasutati ordaale Kuningakohus (paikne ja reisiv) Kuninglikud writid (määras osapooled, asja ja protseduuri) Vandekohus (Jury) vox dei asemele vox populi Kitsamas tähenduses on üldine õigus kohtuotsuste kogum, mis tervikuna moodustavad pretsedendi tulevaste kohtuasjade otsustamiseks. Üldist õigust loovad
*) Vallutajad olid elukutselised rüütlid, aga eestlased olid talupojad. *) Vallutajatel oli võimalik saada abiväge, aga eestlastel oli vaja hakkama saada kohapealsete jõududega, mis olid halvemini relvastatud ja väljaõpetatud ning rohkelt väljakurnatud. *) Eestlased olid harjunud üksikute retkedega, aga nüüd oli tegemist juba süstemaatilise pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus. MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA. -) KEERULISED SUHTED NAABRITEGA (latgalitega olid olnud varasemad konfliktid,
annaabi.ee 
