Vooluring Vooluallikas Vooluallikas on mistahes seade, mis suudab tekitada ja alal hoida elektrivoolu. Energia mõistestikus võime öelda, et vooluallikas on seade, mis muundab mingit mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Oma tööpõhimõttelt on vooluallikad väga mitmekesised. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas); koormus ehk tarvitid: need on seadmed, mis elektrivoolu abiga midagi kasulikku teevad;
ALOPEETSIA ka areaatalopeetsia laiguline juuksetus Alopecia areata (lad.k) Alopecia (ingl.k) Seletus Ebaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mis võib viia kõigi juuste kaotuseni ja ka küünte muutusteni. Ülevaade Juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta. Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda. On levinud uskumus, et juuste väljalangemine on tõsiste haigustega võrreldes tähtsusetu kosmeetiline probleem
IDA-AAFRIKA Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. VAIKSE OOKEANI SAARED Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel raske ookeaniline Nazca laam sukeldub kergema mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla-subduktsioon; tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -Andid, purskavad vulkaanid, esineb tugevaid maavärinaid; süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma,
vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub Mandrilaamade põrkumisel laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid Laamade küljetsi liikumine teine teise suhtes
vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel · Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; · sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik); · veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); · sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; · Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mariaani süvik 11022m Mariaani süvik Filipiini laam Vaikse ookeani laam Noore kurdmäestiku teke http://www.gi.ee/geomoodulid/ India laam Euraasia laam Himaalaja mäestik Himaalaja mäestiku teke · Kunagisest Gondwana ürgmandrist eraldunud maatükk Hindustani poolsaarpõrkas umbes 40 mln a tagasi
Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd moodustab üle merepinna kerkides vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt). Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. o Kahe mandrilise laama põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda. Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks. Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid.
tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses . Ilmnevad
tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid ann useid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure ann use toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses
depolarisatsiooniseisundiga - ja see on oluline mälu mehhanismide tagamise puhul). · Pidurdus - avaldub reflektoorse talitluse nôrgenemises vôi lakkamises. Osutub vôimalikuks tänu pidurdusneuronitele. Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju asub lülisambakanalis, koosneb hallollusest ja seda ümbritsevast närvikiududest moodustunud juhteteedest (valgeollus). Seljaaju funktsioonideks on reflektoorne talitlus ( seljaajurefleksid, mis ei vaja kôrgemate ajuosade osavôttu) ja erutuse juhtimine.
Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses
ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest
magma, mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on
Himaalaja. Nooremad kurdmäestike teke (Kaukasus ja Alpid). Esineb tugevaid maavärinaid. Kivimid kuhjuvad. Vulkaani purskeid on vähe sest maakoor on pax. KAHE OKEAANILISE LAAMA PÕRKUMINE- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumis joont tähistab süvik (11022m-Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd mis üle merepinna kerkis, moodustavad vulkaanilisi Kanaari saarestikke. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kunagi kitseneb ja sulgub. KONTINENTAALNE RIFT- kui mander on rebenenud ja tekkinud suur murrangu lõhe KUUM TÄPP- erandlikult paiknevad ka mõned vulkaanid maakoore laamade keskel, see on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht VULKANIS MAAVÄRIN KURRUTUS MURRAN KIVIMIT SÜVIKUT MAAKOO MAAKOO
veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks. Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja 9 häired siseelundite tegevuses
keeruline ja koplitseeritud ravi, kuna iga sekkumine võib muuta armi hullemaks. Raviks kasutatakse külmutamist, kortikosteroidi süste, surveravi, silikoonplaastreid-geele, laserravi, kiiritus ravi ja oprastiivset ravi. Sageli kombineeritakse erinevaid meetodeid KAS ON NAKKAV? Kelloid ei ole nakkav, kuna tegemis on armiga.. Alopeetsia - Alopecia areata Ebaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mis võib viia kõigi juuste kaotuseni ja ka küünte muutusteni. Juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda RAVI/SOOVITUS
sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu. Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab levida vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuld ette männikutes, männi-kuuse segametsades, harvem kuusikutes. Lehtpuupuistus see ei levi, kui okasmetsas kasvavad lehtpuud või nende grupid põlevad ladvatules. Põlemine on soojuse toimel vallanduv ning protsessi käigus täiendavat soojust eraldav kiirelt kulgev oksüdatsioon, mille käigus põleva aine molekulid ühinevad õhuhapniku molekulidega. Põlemise toimumiseks on seega vaja põlevainet, hapnikku ja kõrget temperatuuri. Kui mõni neist komponentidest puudub, põlemine ei alga või katkeb. Sellel põhineb tulekahjude profülaktika ja kustutamine. Süttimise etapid mahavisatud suitsukoni näitel: suitsuotsa lähedal soojeneb kulu, kõdu,
Pidurdusolekus rakule on vaja selle tööle hakkamiseks anda tugevam ärritus kui läviärritus. 6. Pidurduse liigid. 1) Pessimaalne – tekib väsimuse tulemusena 2) Otsene – toimub sünapsite kaudu - Presünaptiline pidurdus – väheneb presünapsi mõjul mediaatoraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Blokeeritakse erutuse üleminek enne närvirakuni jõudmist. - Postsünaptiline pidurdus – realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator kutsub esile postsünapsimembraani kaaliumi- või klooriioonide läbilaskvuse suurenemise. 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. *Latentsi aeg – aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. *Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni *Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse optiumist tugevam või sagedam ärritus, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise 8. Reobaas on.....
lõpuks tagasi sinna kus tekkis. Sellist ringlust nimetatakse reverberatsiooniks. See on oluline mälu mehhanismideks info läbitöötamisel ja säilitamisel. Pidurdusnähud erutuse leviku blokeerimine võimalik tänu pidurdusneuronitele. · Presünaptiline pidurdus väheneb mediaatoraine vabanemine presünapsis ja takerdub erutuse läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. · Postsünaptiline pidurdus vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K+ või Cl- ioonide läbilaskvuse suurenemise tekib pidurdav postsünapsiline potentsiaal. · Lateraalne pidurdus pidurdus lähtub sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perifeerne
vallandab erutuse. PIDURDUSSÜNAPSID Sama tähtis kui erutuse edasijuhtimine on üleminevate erutusimpulsside selekterimine, teatus närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või pidurdusneuronitele. Presünaptilise pidurduse korral vähenb pidurdussünapsi mõjul mediatooraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Postsünaptiline pidurdus realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator( GABA, glutamaat) kutsub esile postsünapsimembraani hüpepolarisatsiooni tekib pidurdav postsünaptiline potentsiaal. ERITUSE LEVIKUS AVALDUB NII DIVERGENTS KUI KONVERGENTS Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, siis nimetatakse seda divergentsiks. Sellele vastupidine nähtus on konvergents, sel puhul koondub erutus suuremalt arvult kesknärvisüsteemi närvirakkudelt väiksemale arvule neuronitele.
Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Teatud närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või erutuse täielik blokeerimine toimub pidurdusneuronitega. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsi mõjul mediaatoraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Postsünaptiline pidurdus realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator kutsub esile postsünapsimembraani läbilaskvuse suurenemise. Tekib pidurdav postsünaptiline potensiaal. Üheks erutuse levikut piiravaks pidurduse liigiks on lateraalne pidurdus, sel puhul lähtub pidurdus sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 23. Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Seljaaju (medulla spinalis) paikneb selgrookanalis ning on keskmist kasvu inimesel ca 45 cm pikkune ja
Sellist ringlust nimetatakse reverberatsiooniks. See on oluline mälu mehhanismideks info läbitöötamisel ja säilitamisel. Pidurdusnähud – erutuse leviku blokeerimine võimalik tänu pidurdusneuronitele. Presünaptiline pidurdus – väheneb mediaatoraine vabanemine presünapsis ja takerdub erutuse läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. Postsünaptiline pidurdus – vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K + või Cl- ioonide läbilaskvuse suurenemise – tekib pidurdav postsünapsiline potentsiaal. Lateraalne pidurdus – pidurdus lähtub sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid Kesknärvisüsteem koosneb neuronitest ja neid toetavatest gliiarakkudest. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12
välispinna suhtes. Põhjuseks on Na+ ioonide juhtimine rakust välja. Stiimulite mõju võib puhkepotentsiaali viia lävepotentsiaalini, mil pinge raku sisemuse ja välispinna vahel alaneb kuni - 55 mV -ni). See viib uute nähtuste tekkele rakus. Tegevuspotentsiaal (aktsioonipotentsiaal) Lävepotentsiaali saavutamisel vallandub närviraku aksonis tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal. Tegevuspotentsiaal on kiire (alla 1 ms kestev) närviraku antud kohas vallanduv pingemuutus (depolarisatsioon), mis viib raku sisemuse pinge senisega võrreldes vastassuunaliseks, + 40 mV -ni välispinnaga võrreldes. Põhjuseks on ioonpumba poolt Na + ioonide kiire ja lühiajaline tagasijuhtimine rakku. Potentsiaalide tasakaal ehk membraanipotentsiaal taastatakse K+ ioonide rakust väljapumpamisega. Aktsioonipotentsiaali ehk närviimpulsi levimine toimub piki raku keha või jätke pinda.
annaabi.ee 
