aktiivsus väheneb pooleni esialgsest Tuumajäätmete radioaktiivsus Nihkereegel - alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. Kriitiline mass - aine kogus, millest väiksema korral ahelreaktsioonid ei vallandu Aatomituumade seoseenergia - Aatomituumade seoseenergia on see energia, mis kulub aatomituuma lõhustamiseks üksikuteks prootoniteks ja neutroniteks Massidefekt - Aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa on suurem nendest moodustunud seisumasside summast Tuumareaktorid - Põhimõtteks on tuumade lõhustumise ahelreaktsioon on rakendatav ka kasuliku energia tootmiseks. Soodsad tingimused Suure tuumamassiga aatomituumade ahelreaktsioon - Kui Uraan 235
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. 9. Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal? Mis on lävend? Vastus: Ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir. Kui ärritus seda piiri ületub, vallandu aktsioonipotentsiaal. 10. Kuidas töötab keemiline sünaps? Vastus: Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks ülekandeainet ehk transmitterit. Ühest nävirakust erituva ülekandeaine võtab vastu teine rakk, mis selle tulemusena ergastub. 11/12. Mis on tingimatu refleks? Tähtsus? Näiteid. Mis on tingitud refleks? Tähtsus? Näiteid. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasa sündinud Elu jooksul omandatud
poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus. Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a)
tegurid. 25% depressiivsete häiretega inimestest väidab, et nad on kogenud tugevat stressi. Ligikaudu 50% inimestest, kes on kannatanud post-traumaatilise stressihäire all, kogeb ka depressiooni. Post-traumaatiline stressihäire on sageli seotud sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse ja muu erakordselt hirmutava sündmusega, mis põhjustab märgatava stressolukorra peaaegu kõigil inimestel. Post-traumaatiline stressihäire ei vallandu koheselt peale katastroofilist sündmust, vaid mõne aja möödudes, kui otsene oht on möödas. Ka mitterahuldavad suhted minevikus või käesolevalt võivad luua soodsa pinnase depressiooni tekkeks. Kuid mitte igaüks, kelle peres on probleeme, ei pruugi kannatada depressiooni all. Perekondlik soodumus võib olla ka depressiooni psühholoogiliseks põhjuseks. Kui peres on valitsevaks frustratsioon (pettumus), abitus probleemide lahendamisel ,
keemiliste/füüsikaliste (kiiritusravi) mõjurite tulemusena Autoimmuunhaigus – immuunsüsteemi tasakaal häirub ja sihtmärkideks muutuvad oma rakud ja koed, põhjustades autoantikehade teket, autoimmuunseid reaktsioone ja haigusi Allergia – ehk ülitundlikkusreaktsioon „organismi valestitundlikkus“ – liigne ja ebaadekvaatne reaktsioon teistkordselt organismi sattunud antigeenile ehk allergeenile. Esimesel kokkupuutel allergia ei vallandu, vaid toimub organismi sensibiliseerimine Allergeen – ülitundlikkusreaktsioone esile kutsuv antigeen 1. Nimeta: neli erinevat immuunsüsteemiga seotud lümfotsüütide liiki ning nende ülesandeid? B-lümfotsüüdid – küpsevad luuüdis (bone), seotud humoraalse immuunsusega. Kui antigeen reageerib antikehaga, siis diferentseerub plasmarakus – hakkab antikehi tootma; tunnevad viirust ära
väljendunud vägivaldne käitumine algab alles täiskasvanuea alguses Kalduvus reegleid rikkuda, sh vägivaldselt käituda on väga varieeruv erinevate indiviidide vahel ühe indiviidi elu jooksul Vägivaldse käitumise neurobioloogilised alusfaktorid: - emotsionaalne ja käitumuslik düsregulatsioon - emotsioonid ei reguleeri inimese käitumist, vaid düsreguleerivad - ei vallandu emotsioone, mis võiksid käitumist reguleerida - kognitiivsed häired - kogntiivse defitsiidi tõttu saab inimene ümbrusest halvasti aru Probleemid alusfaktoritega - miks samade alusfaktorite olemasolul on indiviidide käitumine siiski erinev? - kuidas alusfaktoreid mõõta? - alusfaktorid ei ole tegelikult muutumatud, aju areng on mõjutatav sotsiaalsete interaktsioonidega - mis toimub erinevate alusfaktorite interaktsiooni korral?
potentsiaalid, aktsioonipotentsiaali levik); Impulss läheb ühelt närvirakult teisele sünapsi kaudu, kus edasi ei hüppa elektrilaeng vaid impulsi mjul sõnumiedastaja-molekul mis sihtmärk-rakul järgmise sündmustejada vallandab Aktsioonipotentsiaal – käitub „kõik või mitte midagi“ kohaselt, kui stiimul on piisaval tugev AP vallandamiseks siis vallandub. AP on alati sama tugevusega, kui signaal ei ole piiavalt tugev siis AP ei vallandu. Puhkeolekus on raku potentsioon -70mV. Kui impulss ületab lävendi - Osadel närvirakkudel pole aksoneid, need on vaheneuronid kes hoiavad teistega ühendust ja üritavad koordineerida mingit rütmi. Seal on vaiksed ärritused, mis aksoniga närvirakule edasi kanduvad. Neuron peab otsustama, aksonid saadavad igasuguseid signaale. Mõned pidurdavad mõned erutuvad. - Impuss „hüppab“ üle müeliini ühelt sooniselt teisele.
Vigastatud poolel: suu – nina vagu süveneb, suunurk vajub alla, silm on ülalau poolt pooleldi suletud, iseloomulik on, et nutmisel tõmbub lapse suu tervele poole viltu, kuna vigastatud pool "ei tule kaasa". 2. Õlavarrepõimiku parees Paresis plexus brachialis (lad.k.), Erb plasy (inglk.k) Kliinilised sümptomid avalduvad järgmises:Vigastatud poolel:õlg langeb allapoole, Moro ehk “ümberklammerdumis” refleks on ebapiisav või ei vallandu, laps ei liiguta kätt aktiivselt, käsi lebab väljasirutatult ja sissepoole pööratuna keha kõrval. Ravi- ja õendusabis olulisel kohal füsioteraapia. Vajadusel ka B grupi vitamiinid, mis aitavad kaasa närvisüsteemi regeneratsiooniprotsessile. Nimeta kraniaalsete sünnivigastuste spt, ravipõhimõtteid ja prognoosi. Sünnimuhk - Caput succedaneum (lad.k.) Tekib esimesel elupäeval. Lokaliseerub sünniteid läbinud eesasetseval osal. Peaseisu korral tekib seega kolju pehmete kudede
Päästiktunnused on üks osa signaalärritajatest 8. Signaalärritajate toimemehhanismi kontseptsiooni areng etoloogias. Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja võti. Tänapäeval seda enam ei kasutata. 9. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Hõbekajakad eelistavad suuremaid munasid. 10. Järeldus "tiitrimiseksperimendist" heterogeense summatsiooni seadus. Käitumine ei vallandu alati mitte üheainsa kindla signaalärritaja mõjul, vaid tihti määravad konkreetset käitumist mitmed ärritajad. Igaühel on oma roll. Ühest ärritajast võib piisata. Erinevad ärritajad võivad üksteist võimendada või pärssida. Kokku on see heterogeense summatsiooni seadus. 11. Supernormaalsed ärritajad, nende osa päästiktunnuste evolutsiooni seletamisel. Supernormaalne ärritaja on looduses mitteleiduv ärritaja, mille omadused oluliselt erinevad looduses
kui painutajal, jalgadel vastupidi. Spastiline parees esineb näiteks järgmiste haiguste korral: insult - isheemia, hemorraagia, truumor, trauma, entsefaliit, laste tserebraalparalüüs, sclerosis multiplex, amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia, trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus
eelistati loomulikele pruunidele mustriga munadele. Heterogeense summatsiooni seadus Ülalkirjeldatud tiitrimis- ja muude taoliste eksperimentide tulemusena on varaste etoloogide lihtne, luku ja võtme analoogial põhinev ettekujutus signaalärritajate toimehehhanismist ümber lükatud ja selle asemel on formuleeritud nn heterogeense summatsiooni seadus (the law of heterogeneous summation), mis on lühidalt kokku võetav järgnevalt: •mingi konkreetne käitumine ei vallandu mitte alati üheainsa kindla signaalärritaja mõjul •tihti vallandavad konkreetse käitumise mitmed ärritajad koostoimes •igaühel neist on oma erinev roll •ühest ärritajast võib piisata, kuid teiste esinemisel avaldavad ka need oma mõju •erinevad ärritajad võivad üksteist nii võimendada kui ka pärssida. Näiteks: •ogalik on sigimishooajal valmis ründama pea iga punast objekti •ent kui lasta tal
kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi. Need on kemikaalid, mis tekitavad inimesel hea tunde. Armumistunne ja kokaiinikaif on äärmiselt sarnased, sest samasugused keemilised ained vallandu- vad ka kokaiini tarbimisel. ,,Need kinnitavad armumisprotsessi teaduslikke aluseid, ent tõstatavad samas ka küsimuse, et kas armub süda või hoopis aju," ütleb professor Styephanie Ortigue. ,,Mina ütleksin, et pigem aju, ehkki ka südamel on oma roll, kuna armastuse kontseptsioon moodustub nii alt üles kui ka ülalt alla, ajust südamesse ja vastupidi kulgevatest protsessidest". Kuid on olemas ka erinevaid armastuse liike, mis mõjutavad aju erinevaid piirkondi
kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi. Need on kemikaalid, mis tekitavad inimesel hea tunde. Armumistunne ja kokaiinikaif on äärmiselt sarnased, sest samasugused keemilised ained vallandu- vad ka kokaiini tarbimisel. ,,Need kinnitavad armumisprotsessi teaduslikke aluseid, ent tõstatavad samas ka küsimuse, et kas armub süda või hoopis aju," ütleb professor Styephanie Ortigue. ,,Mina ütleksin, et pigem aju, ehkki ka südamel on oma roll, kuna armastuse kontseptsioon moodustub nii alt üles kui ka ülalt alla, ajust südamesse ja vastupidi kulgevatest protsessidest". Kuid on olemas ka erinevaid armastuse liike, mis mõjutavad aju erinevaid piirkondi
kokaiinikaifile. Kui õige inimene ilmub vaatevälja, siis ainult mõnede millisekundite jooksul upub inimese aju selliste keemiliste ainetega, mis tekitavad eufooriat. See aga tõestab armumist, mis tekib esimesest silmapilgust. Esimese armumistunde ajal stimuleerib dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin aju palju erinevaid piirkondi. Need on kemikaalid, mis tekitavad inimesel hea tunde. Armumistunne ja kokaiinikaif on äärmiselt sarnased, sest samasugused keemilised ained vallandu- vad ka kokaiini tarbimisel. „Need kinnitavad armumisprotsessi teaduslikke aluseid, ent tõstatavad samas ka küsimuse, et kas armub süda või hoopis aju,“ ütleb professor Styephanie Ortigue. „Mina ütleksin, et pigem aju, ehkki ka südamel on oma roll, kuna armastuse kontseptsioon moodustub nii alt üles kui ka ülalt alla, ajust südamesse ja vastupidi kulgevatest protsessidest“. Kuid on olemas ka erinevaid armastuse liike, mis mõjutavad aju erinevaid piirkondi
annaabi.ee 
