Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valladolid" - 19 õppematerjali

Christoph Kolumbus
3
rtf

Christoph Kolumbus

ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Christoph columbus väike referaat
5
odt

Christoph columbus väike referaat!

Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell
4
doc

Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell

Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Hispaania konspekt
3
docx

Hispaania konspekt

Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
Kuulsad maadeavastajad
1
doc

Kuulsad maadeavastajad

Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kolumbus oli esimene, kes avastas Ameerika (esimesele ekspeditsioonil avastas ta Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti), kuid arvas ise, et oli jõudnud Indiasse

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Rereraat Cristoph Kolumbus-maadeavastaja
6
odt

Rereraat Cristoph Kolumbus: maadeavastaja

2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda ­ Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega ­ Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri. 1476 uputati merelahingus tema laev, kuid tal õnnestus haavatuna ujuda 6 miili kaugusel olevasse Portugali randa. Ta jäigi Portugali elama ning tegi sealt 1476­77 mereretke Iirimaale ja Islandile, külastades võib-olla ka Jan Mayeni saart.

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Cristoph Kolumbus
2
txt

Cristoph Kolumbus

Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
Suured maadeavastused
26
pptx

Suured maadeavastused

Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus  u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania  Maadeavastaja ja kaupmees  Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes  1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse (ise arvas, et on jõudnud Aasiasse) Esimene reis: • Alustati 3. augustil 1492 Palosest 3

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Kolumbus
2
docx

Kolumbus

KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Christoph Kolumbus
6
docx

Christoph Kolumbus

mõnedest tema reisidest. Ta oli siis maadeavastaja ja kaupmees. Ta polnud küll ka esimene, kes avastas Ameerika, kuid pärast tema avastusretke tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga. Materjali selle töö kohta on küll palju, kuid näiteks internetis on seda rohkesti inglisekeeles. Nii, et kõige suurem osaga töömaht oli ilmselt tõlkimine. Christoph Kolumbuse elulugu Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
Hispaania
11
doc

Hispaania

Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: Kataloonias Madriidis Astuurias Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad:

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Hispaania kuningriik
12
doc

Hispaania kuningriik

Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: Kataloonias Madriidis Astuurias Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad: Palma de Mallorcas (Mallorca saarel) Madriidis (Barajases)

Geograafia → Geograafia
137 allalaadimist
Hispaania
11
doc

Hispaania

Rohkeist hüdroelektrijaamadest on suurimad Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera (718 MW) ja Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino (810 MW). Vana musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao), uus suur kombinaat idarannikul Saguntos. Masinatööstus. Masinatööstuse põhiharud on auto-, laeva-, tööpingi- ja elektrotehnikatööstus ning uus arenev haru elektroonikatööstus. Suurimad masinatööstuslinnad on Madrid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, põhjaranniku sadamalinnad ning Cádis ja Valencia. Kogu tööstusest paikneb 3/5, sh oluline osa keemia-, kerge-, ja eriti tekstiilitööstusest Kataloonias, Madridi linnastus, Astuurias ja Baskimaal. Põllumajandus. Põllumajanduslikku maad on Hispaania territooriumist 71%, sh põldu ja istandusi 40% ning rohumaad 31%. Üle poole maast hõlmavad suurmaaomandid (latifundiumid), kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandite üldarvust, kuulub

Geograafia → Geograafia
197 allalaadimist
HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
15
docx

HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust jne. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedavast riigist on saanud sissevedaja. Suurimad masinatööstuse linnad on: Madriid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, Valencia, Cadiz Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus, laevatööstus, tööpingitööstus, elektrotehnikatööstus, elektroonikatööstus. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% (N: Villarino ja Aldeadavila de la Ribera hüdroelektrijaamad) tuumaelektrijaamad 9% Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energia vajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Ajaloo referaat
10
doc

Ajaloo referaat

kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Keskaja suured maadeavastajad
14
odt

Keskaja suured maadeavastajad

rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) Cristoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Juba noorukieas alustas ta meremeheelu. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi

Ajalugu → Ajalugu
114 allalaadimist
Hispaania keele praktikum I-FONEETIKA
54
docx

Hispaania keele praktikum I-FONEETIKA

antillano, que agrupa los acentos de Puerto Rico, República Dominicana y Cuba ● Familia norteamericana: engloba a todos los acentos de esa zona del continente y México. Diferenciamos entre el acento istmeño, que agrupa a los acentos de Panamá, Costa Rica, Nicaragua, Honduras y El Salvador; y el género propiamente norteamericano, y que agrupa a los acentos de México, Guatemala y EEUU. Acento Castellano ● Propio de algunas zonas de Castilla y León, en torno a la ciudad de Valladolid. ● Para distinguir entre América y España, mejor acento continental y acento atlántico, o simplemente acentos peninsulares. La instrucción y la variedad ● Importante: a mayor grado de instrucción del hablante (dimensión diastrática), menor variación diatópica fonética (y léxica, sintáctica, etc.) a mayor grado de instrucción del hablante, mayor capacidad de variación diafásica.

Keeled → Hispaania keel
27 allalaadimist
Hispaania uurimustöö
56
docx

Hispaania uurimustöö

Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja. Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: · Madriid · Barcelona · Valladolid · Zaragoza · Valencia · Cádiz Masinatööstuse põhiharud on: · Autotööstus · Laevatööstus · Tööpingitööstus · Elektrotehnikatööstus · Elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: · Kataloonias · Madriidis · Astuurias · Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad: · Palma de Mallorcas (Mallorca saarel) · Madriidis (Barajases) · Barcelonas

Geograafia → Geograafia
69 allalaadimist
Liha töötlemine
1168
pdf

Liha töötlemine

Valencia, Spain. Marta Hernández E-mail: [email protected] Laboratory of Molecular Biology and Microbiology, Instituto Tecnológico Agrario de Castilla y León (ITACyL), Ctra. Pedro José Fito Burgos km.119, Finca Zamadueñas, 47071 Institute of Food Engineering for Valladolid, Spain. Development, Universidad Politécnica de Valencia, Camino de Vera s/n, 46022 Valencia, Spain. Karl O. Honikel E-mail: [email protected] Max Rubner-Institut, Arbeitsgruppe Analytik, Kulmbach, Germany. E-mail: [email protected] Mónica Flores Department of Food Science, Instituto de

Keeled → Inglise keel
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun