tekitab terviseprobleeme ning “hea” kolesterool täidab mitmesuguseid organismile vajalikke ülesandeid. 5. Milline on molekulaarbioloogia põhiprintsiip (see puudutab info liikumise suunda rakkudes/eluslooduses)? Molekulaarbioloogia põhiprintsiip: DNA-RNA-Valgud Kõigepealt toimub DNA replikatsioon rakutuumas, seejärel RNA süntees (transkriptsioon) ning viimasena valgusüntees (translatsioon), mille käigus jõuab info valkudesse. 6. Millest koosnevad nukleiinhapped ja kus toimub nende süntees? Mis põhimõtte/printsiibi alusel nukleotiidid „paarduvad“? Nukleiinhapped koosnevad C,H,O,N ja P aatomitest/nukleotiididest ning nende süntees toimub rakutuumas (nukleotiide sünteesitakse maksas). Nukleotiidid paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel. 7. Mis on geneetiline kood? Mis on koodon? Geneetiline kood - süsteem, mille abil antakse nukleiinhapetes olev info üle valgule. Koodon
koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Muutused geenides ja kromosoonides kutsuvad esile mutatsiooni mida põhjustavad mutageenid. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikkus on organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Mutatiivne Kombinatiivne
makromolekulide ehitusplokid. 2. Süsivesikud. Glükoos ja fruktoos - looduses enam levinud monosahhariidid. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid. Glükogeeni molekuli ehitus, kahte tüüpi glükosiidside glükogeeni molekulis. Maks ja skeletilihased kui inimese organismi peamised glükogeenidepood. 3. Lipiidid. Looduslikud rasvad kui triglütseriidide segud. Steroidid: sapphapped, suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid, D-vitamiin, kolesterool. 4. Valgud. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped. 5. Nukleiinhapped. Nukleotiidid kui nukleiinhapete ehitusplokid, nende keemiline struktuur - riboos ja desoksüriboos, lämmastikalused (puriin- ja pürimidiinalused), fosforhappe jäägid. 3', 5'-fosfodiestersideme keemiline olemus
CO2 +H2O+ Päikese energia ja klorofüll [C H2O] +O2 Süsivesikud jt fotosünteesi produktid liikudes lehtedest vartesse ja edasi juurtesse astuvad keerukatesse reaktsioonidesse ja tekivad mitmesugused orgaanilised ühendid. Peale C, H ja O, on taimedes ka teisi keemilisi elemente: N, P, K, Ca, Fe jt. Viimase, neeldudes taimedes lähevad energiarikastesse keemilistesse ühenditesse, N ja S lähevad valkudesse. Toimub mineraalainete biogeenne akumulatsioon. Organismidest on leitud ka He, Ne, Ar, Sc, Kr. Nb, Rh, Pd, In, Te, Xe, Ta, Tl, Bi, Th. Päris kindlalt ei ole leitud Ru, Hf, Re, Os, Ir, Po, Ac, Af, Fr (viimast kolme ei ole leitud ka maakoorest). 26.Enamlevinud elemendid kosmoses: Lihtsaimaks ja esimeseks keemiliseks elemendiks on vesinik H. Vesinik ja heelium on päikese ja tähtede peamised koostiselemendid.Päikese massist on umbes 71% H ja 26.5 He. Teiste elementide sisaldus on
(kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1. Seriin - Aluseline 2. Glutamiin Aluseline 3. Lüsiin - Aluseline 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini tioolgrupid moodustavad omavahel disulfiid sildasid ehk tsüsteiinijäägid. 31. Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidne side b) esterside c) amiidside Amiidside 32. Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineval aminohappe kombinatsioonil. 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? 400-st 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) NH2 ja COO liituvad. 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude
Olulisim elundimuutusi soodustav tegur on halb dieeditasakaal. Oma tähendus on ka pärilikel teguritel, sest teatav genotüüp kaitseb elundimuutuste eest ja teatav pärilikkustüüp soodustab nende tekkimist. Üheks keskseks teguriks elundimuutuste tekkimisel on see, et kõrge veresuhkru korral kinnitub suhkur (glükoos) tavalisest rohkem organismi kõikide valkude külge. Pikapeale käivitub seetõttu keeruliste keemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekivad organismi valkudesse nn ristsidemed ning nende normaalne talitlus häirub. Selliseid ebanormaalseid valke nimetatakse AGE-ks (Advanced Glycosylation End Products) e glükosüleerumise lõpp-produktiks. Kui nende moodustumine toimub silma võrkkesta juussoonte basaalmembraanis (aluskiles), suureneb juussoonte läbilaskvus, ja nii pääseb vereringest väljapoole aineid, mis normaalselt sealt välja pääseda ei tohiks. See põhjustab reetina turset ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas
S30 puhul võib kasutada endogeenset RNA polümeraasi. Süsteem sisaldab lisaks eelnevale ka UTP, CTP, DNA matriitsi ja vajadusel sobivat RNA polümeraasi (T7, T5, SP6, E. coli RNAP) Geneetilise koodi laiendamine in vitro ja in vivo. In vitro. kasutatakse mingit UAG supressor tRNA-d, mille viimased 2 nukleotiidi puudu on (xxxcca-->xxxc). Sellele lisatakse mingi kunstlik CA(3’O) (aminohape?) ja tulemuseks ongi kunstlik aa-tRNA ja siis tuleb see lisada lihtsalt valkudesse. 2 In vivo: geneetilise koodi muutumine toimub väikeste genoomide puhul, kui kõiki koodoneid ei kasutata. Kasutamata koodonitele saab määrata uue funktsiooni ilma et see valgusünteesi häiriks) Rakuvaba valgusünteesi rakendused. Valgud, mida on raske ekspresseerida in vivo (tsütotoksilised, ebastabiilsed)
k.). Ülelugemine on rakkude eluks vajalik protsess. Mõnede valkude pikemad vormid omavad kindlat regulatoorset tähtsust. UAA on kõige tugevam stop-koodon ja selle koodoni kohale aminohapet ei lülitata. Seepärast on stop-koodoni valik valgu sünteesil oluline parameeter. Selenotsüsteiini (Sec) kodeerib UGA stop-koodon. Selenotsüsteiin esineb vaid vähestes valkudes (E. coli's kahes valgus ja needki on vajalikud ainult anaeroobsetes tingimustes). Selenotsüsteiini lülitumist valkudesse määravad kolme geeni produktid. Neist esimene kodeerib tRNA'd, mis aminoatsüleeritakse seriiniga. Teine geen kodeerib Sec süntetaasi, ensüümi mis muudab tRNA'ga seotud seriini selenotsüsteiiniks. Kolmas geen aga on spetsiifiline EF-Tu, mis seondub ainult Sec- tRNASer'ga. Sec sünteesi määravad geenid indutseeritakse ainult anaeroobsetes tingimustes, tavalistes, aeroobsetes tingimustes kasvavates bakterites need geenid ei avaldu
Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini jäägid 31. Kas peptiidside on oma olemuselt? Amiidside 32. . Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? 20 erineva AH 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? 400 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) Asparagiin Tsüsteiin iseleutsiin lüsiin Asn-Cys-Ile-Lys 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine? Türosiin, seriin 36
aatomiks .Asümeetrilise süsiniku olemasolu on vältimatuks eelduseks optiliste isomeeride tekkele. Kõigi proteinogeensete aminohapete puhul peale glütsiini on optiliste isomeeride olemasolu seega võimalik. Valkude sünteesimiseks kasutatakse kõigis elusorganismides siiski eranitult aminohapete L-isomeere. D-aminohapped on looduses haruldased, nende olemasolu on tuvastatud näiteks bakterite rakumembraanis ja rakusisestes membraanilistes struktuurides. 4. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped, happelise külgahelaga aminohapped, aluselise külgahelaga aminohapped : Mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped – glütsiin, alaniin, valiin, lautsiin, proliin, isoleutsiin, fenüülalaniin, metioniin. Polaarse hüdrofiilse külgahelaga aminohapped – seriin, treoniin, tsüsteiin, asparagiin,
lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa, toimides kõikidesse toidu koostisosadesse) ja peensoole nõre ensüümid. Bioloogiliselt madala väärtusega taimsed valgud muudetakse kõrgeväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhusub ja pärast resorptsiooni lülitub looma ainevahetusse. Mäletsejaliste eesmagudes toimivad valkudesse bakterite, infusiooride ja pärmide ensüümid. Toime iseloomu poolest sarnanevad bakteriallsed ensüümid trüpsiiniga, lõhustades valgu molekulides pepsiidsidemeid pH 6-7 juures. Osade ensüümide toimel lõhustuvad peptiidahelad aminohapeteni. Osa aminohappeid allutatakse ka desamiinimisele. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga. Roiskumisel
vabast 3’-OH otsast ning 5’-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestatuna DNA nukleotiidses järjestuses. Transkriptsioon – geneetiline info kandub DNAlt RNAle. Translatsioon – RNAlt saadud info põhjal toimub valkude süntees. Geneetiline info liigub DNAlt RNAle ja RNAlt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – seovad aminohapped, mida ribosoomides seotakse valgu koostisesse; adapter translatsioonil, seostuvad mRNA koodonitega. rRNA – kuulub ribosoomide koostisesse; tähtis roll ribosoomide assambleerimisel. mRNA – sisaldab infot valgu sünteesiks; liigub tuumast ribosoomi, kust temalt loetakse info maha. snRNA – väiksed tuuma RNAd; kui on
hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? V: Tsüsteiin 31. Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidne side b) esterside c) amiidside 32. Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? V: 20 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? a) 400 b) 50 c) 1100 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) asparagiin Tsüsteiin isoleutsiin lüsiin Asn-Cys-Ile-Lys 35
kõrvalahelas karboksüülrühma: glutamiinhape ja asparagiinhape 29.(125) Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest.. Aluselise kõrvalahelaga on histidiin; lüsiin ja arginiin 30.(126) Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiid sildade moodustumine? tsüsteiinijääkide 31.(127) Kas peptiidside on oma olemuselt: c) amiidside 32.(128) Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude srukturne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel. 33.(129) Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? ca 400st aminohappejäägist. Ühe Daltoni (Da) võib võrdustada g/mol ja ühe AH molekulmassi keskeltläbi 110g/mol. Seega kõige lähedasem pakutud arvudest on 400. 35.(131) Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. Ser
laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa,toimides kõikidesse toidu koostisosadesse) ja peensoole nõre ensüümid. Bioloogiliselt madala väärtusega taimsed valgud muudetakse kõrgeväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhusub ja pärast resorptsiooni lülitub looma ainevahetusse. Mäletsejaliste eesmagudes toimivad valkudesse bakterite, infusiooride ja pärmide ensüümid. Toime iseloomu poolest sarnanevad bakteriallsed ensüümid trüpsiiniga, lõhustades valgu molekulides pepsiidsidemeid pH 6-7 juures. Osade ensüümide toimel lõhustuvad peptiidahelad aminohapeteni. Osa aminohappeid allutatakse ka desamiinimisele. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga
anorgaanilised fosfaadid rakku spetsiaalsete transporteritega, mis paiknevad rakumembraanis. Transpordiks läheb vaja energiat. ATP, fosfori kandja rakus moodustub kas substraatsel või membraansel fosforüülimisel. Osa fosfaati talletatakse ka polüfosfaadina, mis omakorda on kasutatav nii ATP saamiseks kui ka fosforüüli doonorina kinaasireaktsioonides. Polüfosfaate sünteesitakse ATPst. Lämmastik N sisaldus mikroobide kuivaines ulatub 10%-ni. Kuulub valkudesse, nukleiinhapetesse, mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4
Toimub translatsioon. mRNA transporditakse tuumast välja tsütoplasmasse kus toimub tsütoplasmas ribosoomidel valkude süntees. DNA – RNA – valk. RNA järjestuse põhjalt on võimalik sünteesida uuesti DNA – pöördtranskriptsioon Valgu järjestuselt RNAd sünteesida ei ole võimalik! Geneetiline info säilib, kandudes põlvkonnast põlvkonda edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele. Geneetiline info kandub edasi organismi geenide avaldumisel DNA-lt valkudesse. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. 33 1. mRNA – RNA molekulid, millelt toimub translatsioon. Messenger RNA 2. tRNA – Osalevad polüpeptiidahela ehk valgu sünteesil (translatsioonil) mRNAs oleva nukleotiidse järjestuse põhjal, kannavad aminohapped ribosoomi. Transfer RNA. 3. rRNA - Ribosomaalsed RNA molekulid kuuluvad ribosoomide koostisesse. Ribosomaalse RNA geenide transkriptsioonitase on rakkudes kõrge 4
(kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest.. Aluselise kõrvalahelaga on histidiin; lüsiin ja arginiin 30.(126) Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiid sildade moodustumine? tsüsteiinijääkide 31.(127) Kas peptiidside on oma olemuselt: a) glükosiidside b) esterside c) amiidside 32.(128) Mitme erineva aminohappe lülitamine valkudesse on geneetiliselt kodeeritud? Valkude srukturne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel. 33.(129) Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? a) 400 b) 50 c) 1100 ca 400st aminohappejäägist. Ühe Daltoni (Da) võib võrdustada g/mol ja ühe AH molekulmassi keskeltläbi 110g/mol. Seega kõige lähedasem pakutud arvudest on 400. 34.(130) Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid
Sec – 21. aminohape. Inimene vajab seda valku vähe. Vajatakse lisaks juuksenõela struktuuri (mRNA-s, UGA järel), tekitab ribosoomi peatamise. mRNA-l. UGA ja juuksenõela struktuuri vahel on 50 nukleotiidi. Lõlitatakse sisse üks Gly kahe UGA peale – pseudosplassing st RNA osa jääb vahele, aga ei lõigata välja. Osa on seotud kindlate RNA-dega (nt mõni surpressor tRNA). UGA koodoni kohal toimub konkureerimine (Sec-tRNA ja RF-2 vahel). Selenotsüsteiini lülitumiseks valkudesse on vaja 3 geeni: 1) kodeerib erilist tRNA-d 2) kodeerib ensüümi, mis selenotsüsteiini sünteesib 3) EF-Tu selenotsüsteiini spetsiifiline Sec lülitumine valku UGA koodonile (normaalsel juhul stoppkoodon, mõnikord kodeeritakse kui trüptofaani), sõltub bakterites 3-st geenist: tRNASec, SecS, EF-TuSec ja spetsiifilisest mRNA sekundaarstruktuurist (juuksenõelastruktuur). Eukarüootides on see selenotsüsteiini lülitumine keeruline, osaleb rohkem produkte, vajatakse lisafaktoreid
Kaltsium reguleerib vere hüübimist, erutuse teke ja levik, K/Na tasakaal, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse. 1-5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500 mg. Raud:Täiskasvanud inimese organismis on 4-5 g rauda, millest u. 3g on hemoglobiinis. Rauda on ka lihaste müoglobiinis ning kõigi rakkude hingamisensüümides. Ülejäänud 1 g rauda on depondeerunud valkudesse, peamiselt maksa ja makrofaagisüsteemi rakkudesse.Mehe päevane vajadus u. 1 g, naistel 2g. Hormoonid bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mille ülesandeks on paljurakulises organismis erinevate rakkude ja kudede talitluse kooskõlastamine, kuuluvad valkude ja lipiidide hulka, retseptoriteks on valgud. steroidhormoonid:*androgeenid e. meessuguhormoonid, *östrogeenid ehk naissuguhormoonid *progestiinid ehk kollaskehahormoonid *neerupealise kooreosa hormoonid ehk kortikosteroidid
Selleks, et märgistada faagi T2 valke ja DNA-d, kasvatasid Hershey ja Chase faagiga nakatatud bakterirakke söötmel, mis sisaldas normaalsete väävli või fosfori isotoopide asemel radioaktiivseid. Nii paljundati rakkude kasvatamisel 35S sisaldaval söötmel faagi, kus radioaktiivselt olid märgistatud valgud, DNA aga mitte. Kui söötmesse oli lisatud 32P, kuid mitte radioaktiivne väävel, sisaldasid paljunemistsükli läbinud faagipartiklid radioaktiivselt märgistatud DNA-d ja valkudesse radioaktiivsust ei lülitunud. Viidi läbi 2 paralleelkatset: 1) 35S-ga märgistatud T2 partiklitega nakatati E. coli rakke mõne minuti vältel. Seejärel viidi nakatatud rakukultuur segistisse (blender) ning tsentrifuugiti rakud põhja. Enamus radioaktiivsusest jaotus rakupinnalt vabanenud faagi valkude koostises supernatanti. 2) 32P-ga märgistatud T2 partiklite puhul viidi läbi sama protseduur. Sel juhul jäi enamus radioaktiivsust
Selleks, et märgistada faagi T2 valke ja DNA-d, kasvatasid Hershey ja Chase faagiga nakatatud bakterirakke söötmel, mis sisaldas normaalsete väävli või fosfori isotoopide asemel radioaktiivseid. Nii paljundati rakkude kasvatamisel 35S sisaldaval söötmel faagi, kus radioaktiivselt olid märgistatud valgud, DNA aga mitte. Kui söötmesse oli lisatud 32P, kuid mitte radioaktiivne väävel, sisaldasid paljunemistsükli läbinud faagipartiklid radioaktiivselt märgistatud DNA-d ja valkudesse radioaktiivsust ei lülitunud. Viidi läbi 2 paralleelkatset: 1) 35S-ga märgistatud T2 partiklitega nakatati E. coli rakke mõne minuti vältel. Seejärel viidi nakatatud rakukultuur segistisse (blender) ning tsentrifuugiti rakud põhja. Enamus radioaktiivsusest jaotus rakupinnalt vabanenud faagi valkude koostises supernatanti. 2) 32P-ga märgistatud T2 partiklite puhul viidi läbi sama protseduur. Sel juhul jäi enamus radioaktiivsust
annaabi.ee 
