Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2, H2O retsükliseeritakse Joonis loeng 16, slaid 6 4
fosfolipaasid), pH ~4,7. Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi. Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali. 7. Mitokonder Toodavad orgaaniliste ainete oksüdeerimisel energiat, mis talletatakse ATPna. Raku ,,jõujaam". 8. Plasmamembraan 8-10 nm paksune kest, mis koosneb kahest lipiidikihist ja integraalsetest valkudest, mis talitlevad transpordikanalitena või retseptoorsete valkudena. Plasmamebraanis on ka perifeerse proteiini molekule, mis paiknevad membraani sise või välispinnal. Glükokaalüksustest, mis on polüsahhariidide molekulid rakumemebraani välispinnal. Ülesandeks on määrata missugused ained sisenevad või väljuvad rakust. Tema abil tunnevad raku ära ka teised rakud (suhtlemine teiste rakkudega) 5
13 aastat 30 kuni 35 3.6.3 Valgud Laps vajab valku kasvamiseks ja uute kudede sünteesiks. Vajadust märgitakse grammides ühe kilogrammi kohta või protsendina päevasest energiavajadusest. Esimesel eluaastal on lapse valgu vajadus suur. Lapseeas ja eriti imikueas on oluline ka valkude kvaliteet. Vaja on tagada kõikide asendamatute aminohapete saamine. Esimesel eluaastal peab laps saama 7 kuni 10% energiast valkudena. Lapsed vajavad valku 5 kuni 10 korda enam 1 kg kehakaalu kohta kui täiskasvanud. Soovitav valgu osa toiduenergiast VANUS KUUDES % TOIDUENERGIAST 01 7 kuni 10 12 " 23 " 34 " 46 " 612 "
· kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 33. Viiruste paljunemine vt. vihikust ja koduõpetaja lk 99 34. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? vt. koduõpetaja lk.101( biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid) Paljud inimeste haigused on tingitud viirusnakkustest. Loomadel on organismis tekkinud efektiivne kaitse võõr- organismide valkude vastu
Protsessi käigus vajatakse energiat. Katabolismiga (toitainete lõhustamisega) toodetakse keemiline energia, millega viiakse läbi anabolism (raku makromolekulide tootmine). Metabolismiradade organisatsioon: rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda 8 eraldiseisvate valkudena, multiensüümsete kompleksidena, membraanseotud süsteemidena. Lehekülg 3. Et tagada raja spontaansus peab vähmalt üks aste erinema. Erinevate astmete esinemine võimaldab vastavate regulatsioonimehhanismide abil ühe- või teisesuunalise raja välja lülitada (metaboliidid on ensüümkatalüütiliste metaboolsete reaktsioonide vaheühendid)
elektronide aktseptoreid. Katabolism ja anabolism Katabolism on lagunedavad metabolismirajad, anabolism on biosünteesivad rajad. Katabolism on harilikult energiat tootev (ATP, NADPH), anabolism vaja energiat. Anabolism ja katabolism toimuvad rakus samaaegselt. Metaboolsete radade regulatsioon Rajad koosnevad järjestikudest ensüümireaktsioonidest, kus ensüümid võivad esineda eraldiasetsevate valkudena, multiensüümsete kompleksidena või membraan-seotud süsteemidena. Kataboolsed rajad koonduvad vähesteks lõpp-produktideks, anaboolsed rajad hargnevad paljudeks biomolekulideks. Mõned rajad toimivad nii katabolsimis kui ka anabolismis. Anaboolse ja kataboolse raja mõned astmed võivad olla samad, kui vähemalt üks aste peab erinema, et taga raja spontaansus. Erinevate astmete esineme võimaldab vajadusel ühe või teise raja välja lülitada. Redoksreaktsioonid metabolismis
· Hormoonid - glükagoon, epinefriin ja adrenokortikotroopne hormoon - käivitavad rasvadepoodes (adipotsüütides e. adipoosrakkudes) olevate rasvade hüdrolüüsi (rasvhapete vabastamise). Rasvhapete biosünteesi ja degradatsiooni radade 4 peamist erinevust: 1. Süntees toimub tsütosoolis, lagundamine mitokondrites. 2. Selgroogsetes esineb sünteesiensüümide kompleks ühe polü-peptiidina (6 aktiivsust), degradatsiooni ensüümid aga on eraldi valkudena 3. Biosüntees kasutab redutseerijana NADPH , lagundamine produtseerib NADH ja FADH2 kui potentsiaalseid energia-kandjaid, mis reoksüdeeritakse hingamisahelas. 4. Rasvhapete sünteesi vaheühendid on seotud atsüülikandva valguga (ACP-ga) fosfopanteteiini SH -rühma kaudu, degradat-siooni vaheühendid on seotud CoA-ga fosfopanteteiini SH-rühma kaudu. Kolesterooli biosüntees: Toimub peamiselt maksarakkudes
3) Transport. Transportvalgud on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning toimetama neid ühtedest kudedest teistesse. Näiteks erütrotsüütides paiknev ning hapniku trantsporti kindlustav hemoglobiin; 4) Kontraktiilne funktsioon. Kontraktiilsed valgud tagavad organismidele võime kokku tõmbuda, kuju muuta, liikuda. Inimese skeletilihases, aga ka südame- ja silelihaskoes toimivad kontraktiilsete valkudena müosiin ja aktiin; 5) Kaitsefunktsioon. Organismi üks olulisemaid kaitsereaktsioone on vere hüübimine, mis toimib rea hüübimisfaktorite koordineeritud funktsioneerimise tulemusena. Valdav enamus hüübimisfaktoritest on valgud, sealhulgas ka nende seast enam tuntud ühendid fibrinogeen ja tromboniin. Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised
kapsiid(valgud)- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etappiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; http://en.wikipedia.org/wiki/HIV
peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retrovirus ehk RNA-viirus. HIVi genoom on veidi alla 10 kb suurune. HIVil on kolm ühisgeeni: gag- määrab kapsiidvalgu pol- määrab transkriptaasi, integraasi ja ribonukleaasi. env- determineerib viiruse ümbrises asuva glükoproteiini.
väärtust, välimust ja maitset. Inimese organismis väheneb seda süües hapnikusisaldus, halveneb enesetunne ning soodumus vähirakkude tekkeks on suurem. Fosfor 1) Fosfori esinemine eluta ja eluslooduses. 2) Iseloomustada fosfori allotroopseid teisendeid. 1) Lihtainena looduses fosforit ei leidu, küll aga mitmesuguste fosfaatidena, nt. kaaliumfosfaadina. Seda on ka elusorganismide koostises valkudena luudes ja hammastes. Taimekasvatuses on fosfor vajalik taimede kasvamisel ja viljade valmimisel. 2) Valge fosfor on valge vahataoline vees lahustumatu väga mürgine aine. Pimedas see helendab aeglasel oksüdatsioonil eralduva energia tõttu. Keemiliselt aktiivne ja süttimisohtlik, seega hoitakse teda suletud anumas vee sees. Seda saadakse fosforiaurude jahtumisel, seismisel muutub aga punaseks fosforiks.
peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. Viiruste paljumine jagatatakse nelja etappiks: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist; http://en.wikipedia.org/wiki/HIV
peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 52. HIV nakkuse epdemioloogia ja mehhanismid 53. HIV-vastase ravi võimalusi
peremeesrakku. Nendele võib lisanduda ümbris, mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. St. viiruse ümbris koosneb rakumembraani koostisosadest: lipiitidest ja valkudest. Kapsiid ja ümbriis on genoomi kaitseks, aga ka viiruse rakku tungimise tagamiseks (taku äratundmiseks). Viiruse ümbrise pinnal on valgus, mis käituvad signaalidena. Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. 51. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retroviirus, mis tähendab seda, et DNA asemel sünteesib viirus hoopis RNA. Retroviiruste puhul on unikaalne see, et pole DNA replikatsiooni, on ainult RNA pöördreaktsioon. 52. HIV nakkuse epdemioloogia ja mehhanismid 53. HIV-vastase ravi võimalusi
katalüüsival toimel; 3. Transport. Transportvalgud on võimelised spetsiifiliselt siduma erinevaid molekule ja ioone ning toimetama neid ühtedest kudedest teistesse. Nt. erütrotsüütides paiknev ning hapniku transporti kindlustav hemoglobiin; 4. Kontraktiilne funktsioon. Kontraktilised valgud tagavad organismidele võime kokku tõmbuda, kuju muuta, liikuda. Inimese skeletilihases, aga ka südame -ja silelihaskoes toimivad kontraktiilsete valkudena müosiin ja aktiin; 5. Kaitsefunktsioon. Organismi üks olulisemaid kaitsereaktsioone on vere hüübimine, mis toimub rea hüübimisfaktorite koordineeritud funktsioneerimise tulemusena. Valdav enamus hüübimisfaktoritest on valgud, sealhulgas ka nende seast enam tuntud ühendid fibrinogeen ja tromboniin. Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised ära tundma ja
Enamasti (v.a. LCM) Aafrika ja Lõuna-Ameerika troopikas. Infitseerivad spetsiifilisi närilisi, endeemilised vastavates piirkondades. Inimesed infitseeruvad aerosoolide sissehingamisel, kontamineeritud toidu tarbimisel, elutute objektidega. Hammustused ei ole tavaline levikutee. Replikatsioon. Virionis kaks üheahealalist RNA rõngast (L ja S), transkriptaas. L on –RNA, kodeerib polümeraasi; S kodeerib nukleoproteiini ja glükoproteiini, on ambisenss. Glükoproteiinid sünteesitakse hiliste valkudena pärast genoomi replikatsiooni. Replikatsioon tsütoplasmas, ümbris pungumisel plasmamembraanist. Põhjustavad püsivaid infektsioone närilistel (võimalik, et glükoproteiinide ebapiisava sünteesi ja kehva viiruste pakkimise tõttu). Patogenees. Võimelised nakatama makrofaage, võimalik, et põhjustama raku- ja vaskulaarse kahjustuse mediaatoreid. T-rakk-indutseeritud immuunpatoloogia võimendab oluliselt koedestruktsiooni. Inkubatsiooniperiood 10-14 päeva. Haigused.
Alternatiivne splaissing kui tava-arusaama järgi kleebitakse küpse RNA saamiseks eksonid lihtsalt kokku, siis alternatiivse splaissingu käigus kasutab rakk erinevaid eksonite kombinatsioone, et teha erinevaid küpseid mRNA-sid ja valke. Alternatiivne splaising võib toimuda samas raku tüübis vastuseks erinevatele keskkonna-ja raku arengut määravatele signaalidele. Post-translatoorsete modifikatsioonidega saab anda osadele valkudele erinevaid funktsioone (nii, et need näivad erinevate valkudena). 9. Missugusi geneetilise info vahetuse protsesse tähistavad a) transformatsioon, 2) transkriptsioon 3) translatsioon. · Transformatsioon geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest rakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Pärilik muutus raku omadustes. Võõras DNA satub raku koosseisu ja sellelt hakatakse geene eksprsesseerima. Eristatakse viirusliku päritoluga DNA lisandumist (transduktsioon), bakterite vahelist kontakti (konjugatsioon)
süsteemidele sarnased domeenid, kuid mis tegelikult ei ole kahekomponentsete süsteemide osad, nagu näiteks DNA topoisomeraasid. Mõnikord võivad segadust tekitada hübriidkinaasid, mis koosnevad nii sensorist kui ka vastuseregulaatorist. Umbes 23% kõigist kahekomponentsetest süsteemidest on tegelikult hübriidkinaasid. Jääb ebaselgeks, miks signaali ülekandumine toimub kord hübriidkinaasi, kord fosforelee abil. Fosforelee korral on fosfori ülekandumises osalevad domeenid eraldi valkudena (geenidena). Kahekomponentsed süsteemid on jaotatud nelja perekonda: Che, Ntr, Pho ja Nar perekonda. Rühmitamise aluseks on võetud signaali vastuvõtva domeeni, ülekande domeeni ning regulaatori domeeni sarnasus, HK-domeeni ja regulaatori domeeni olemus. Organismiti varieeruvad kahekomponentsete süsteemide perekonnad, näiteks Streptomyces coelicolor'il on peamiselt Nar ja Pho perekondade kahekomponentsed süsteemid ning mitte ühtegi Ntr perekonna süsteemi
annaabi.ee 
