Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merikotkas, kanakull
1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2.Kest tselluloosist, ligniinist kitiinist erandiks munarakud (lubikest, mannaanist valkkest, nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 6.Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof 7
Rakukest Koosneb Koosneb Rakukesta pole, Koosneb peamiselt kitiinist ja on ainult peptidoglükaanist tselluloosist, teistest membraan. ligniinist, süsivesikutest Erandiks pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid organellid kromoplastid leukoplastid tsentraalsed vakuoolid Rakkude Piiramatu Piiramatu Piiratud(v.a. Piiramatu
+ - + 2.Kest kitiinist erandiks munarakud (lubikest, tselluloosist, ligniinist valkkest, nahkkest) mannaanist Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5
seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4.Looteketas(areneb lind),munarebu(tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel õhukamber,lubjakest ja kilekest(kaitseb mikroobide eest) 5.Pesahoidjad-linnupojad on paljad ja sulgedeta,neil on silmad kinni ja vajavad vanemate hoolt. N: pääsuke,kuldnokk,tihane. Pesahülgajad-nendel linnupoegadel on kohe suled ja silmad lahti ja lahkuvad kohe peale kuivamist pesast ema järel toitu otsima. N:tedre,part,metsis. 6.Paigalinnud-püsivad pidevalt ühes kohas. N:varblane,kodutuvi,kodukakk.
1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen - + + erandiks munarakud 2.Kest kitiinist tselluloosist, ligniinist (lubikest, valkkest, mannaanist nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4
TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1.Varusüsivesik Tärklis, insuliin. Glükogeen. Glükogeen. 2. Kest + + - Tselluloosist, Kitiinist, Erandiks munarakud ligniinist. mannaanist. (lubikest, valkkest, nahkkest). 3. Pigmendid Klorofüllid, Väga palju Melaniin, Karotenoidid. erinevaid. Hemoglobiin. 4.Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütserool. Ergosterool. Kolesterool. steroolid 6
9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ). TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen On kest On kest, Puudub, erandiks munarakud 2. Kest tselluloosist, kitiinist, (lubikest, valkkest, nahkkest) ligniinist mannaanist Klorofüllid, Väga palju 3. Pigmendid Melaniin, hemoglobiin karotinoidid erinevaid 4. Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütosterool Ergosterool Kolesterool steroolid 6
Teadlased teadsid DNA (desoksüribonukleiinhappe) olemasolust, ent nad arvasid, et üks molekul on lihtne kogu pärilliku info säilitamiseks ja kandmiseks. Paljude uurijate arvates olid üksnes valgud piisavalt keerukad, et seda ülesannet täita. (Brookes, 2002) Arvamused hakkasid muutuma pärast mõningasi viirustega tehtud katseid. 1952 aastal uurisid Alfred Hershey ja Marta Chase bakteriofaage viiruseid, mis ründavad baktereid. Paljunedes süstivad nad bakterirakku üksnes oma DNA, valkkest rakku ei 6 sisenegi. DNA käivitab rakus uute viirusosakeste tootmise. See andiski kindlaima tõendi, et just DNA määrab pärilikkust. Et geenid koosnevad DNA-st teati juba 1944.aastal, kuid inimeste teadvusesse jõudis see avastus alles 1953. aastal. Sellel aastal tehti aga lõpp viimastelegi kahtlustele, mis asetasid küsimärgi alla DNA kui pärilikkusaine rolli. 1953
kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast kõhuuimest on isastel kujunenud kopulatsioonielundiks - pterügopoodiks, mille abil seemnerakud viiakse emaslooma kehasse. Emaste munasarjad asuvad neerude all. Nende lähedal asub lehterja suudmega munajuha, mis viib emakasse (viimane avaneb omakorda kloaaki). Valminud munarakud satuvad kõigepealt kõhuõõnde, sealt munajuhasse. Munajuhas moodustub munarakkude ümber valkkest (ja munaspoegijatel ka koor). Munad on suhteliselt suured ja neid toodetakse vähe (tavaliselt mõnikümmend). Osadel liikidel jäävad munad emakasse ja valmivad seal (eluspoegijad, emakas toimub ka teatud määral loodete toitainetega varustamine, mis on kaladel väga haruldane), teistel munetakse nad, ning jäävad seejärel oma jätkete abil veetaimede külge ja valmivad seal. (Kõhrkalad; Kõhrkalad ja sõõrsuud) 7 Luukalad
20. HAIGUSTEKITAJAD BAKTERID · kiire paljunemine · eritavad mürke · soodsad tingimused sooles või suus · nahk tõhus kaitse · valged verelibled hävitavad, mis verre pääsevad · valgelibled eritavad palavikku põhjustavat ainet · makku pääsenutest enamiku hävitab soolhape · antibiootikumid võitlevad mikroobide vastu VIIRUSED · ei ole rakulist ehitust · katab valkkest, sees pärilikkusaine · kõik on parasiidid, saavad elada ja paljuneda vaid elusrakus
TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen 2.Kest + + - tselluloosist, kitiinist erandiks munarakud (lubikest, ligniinist mannaanist valkkest, nahkkest) 3.Pigmendid Klorofüllid Väga palju Melaniin Karotenoidid erinevaid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5.Membraani steroolid Fütosterool Ergosterool Kolesterool 6
Protistidel on ka enamikus kestad olemas, kuid see on väga erineva biokeemilise koostisega. Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3 tüüpi kesti. 1. Esikest, mille tekitab munarakk ise. 2. Teiskest, mille tekitavad munasarja rakud. Märkimisväärse paksuse omandavad teiskestad putukate munarakkudel. 3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub (lindude munadel lubikest, valkkest ehk munavalge). Mõnedel roomajatel nahkse kestaga munad - madudel, osadel sisalikel. Vakuoolide süsteem Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes! Need on membraaniga ümbritsetud rakumahutid, mis tek tsütoplasmavõrgustikust. 1. Taimerakkude vakuoolid a) noores taimerakus mitu, vanemas üks suur keskvakuool, mis täidab kogu raku b) noortes taimerakkudes toitainete säilitamine; vee säilitamine; sierõhu ehk turgori
ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon: küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, kui jääb viljastamata, ta hukkub ja algab menstruatsioon. Munarakk koosneb rebust ja kestadest: Kõikidel olemas esmaskest (munarakk ise teeb), v.a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased kestad kaitsmine Erinevad oma tugevuselt. Valkkest ühtne temperatuur, lubi-nahk tugevus Munaraku jagunemine: väherebused putukad, inimene, hulgarebused linnud Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4. Viljastumine Kollakeha munasarjades toodab suguhormoone: östrogeen ja progesteroon, takistavad uues
+ - + 2.Kest kitiinist erandiks munarakud (lubikest, tselluloosist, ligniinist mannaanist valkkest, nahkkest) Klorofüllid Melaniin 3.Pigmendid Väga palju erinevaid Karotenoidid Hemoglobiin 4.Tsentrioolid - +/- + 5
2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel). Kestad mille tekitavad munasarjarakud või abirakud (nt putukate munarakud, sipelgad). Kestad mis tekivad munajuhas (nt lindude munarakkudel lubikest e munakoor, valkkest ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole amööbidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas. Rakukestade ülesanded 1. Kaitse väliste mehhaaniliste mõjutuste eest. 2. ainevahetuses osalemine nt mõlemapoolne gaasivahetus, tahkete ainete vahetus. 3. annab rakule kuju 4. kaitseb siserõhu eest (vist oli) Membraanide süsteem Rakumembraan Päristuumse rakumembraanis saame eristada nelja koostisosa: 1
· Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha. Lubikest ehk munakoor ja valkkest ehk munavalge Vakuoolide süsteem päristuumses rakus Vakuoolid on kõikides päristuumsetes rakkudes. Nad on membraaniga ümbritsetud raku mahutid, mis tekivad tsütoplasma võrgustikust Taimerakkude vakuoolid: Noores rakus mitu vakuooli. Vanemas üks suur keskkvakuool, mis täidab kogu raku. Ülesanded noortes taimerakkudes: a) Toitainete säilitamine b) Vee säilitamine c) Siserõhu tekitamine Ülesanded vanemates taimerakkudes: a) Jääkainete kogumine
· Annab kindla kuju · Osaleb kaudselt ainete transpordis · Bioloogiliste ohutegurite eest. 2. Seen rakukestad: · Koostis: kitiin, mannaanid, valgud, mineraalühendid 3. Protistide rakukestad · Väga varieeruva koostisega: SV(mitmekülgsed), valgud, mineraalid 4. Loomarakukestad: · Vaid munarakkudel on kestad loomarakudest. · Munarakkudest kanamuna näitel saame eristada järgmisi kesti: a) lubikest(koor) b) valkkest(munavalge) c) rebukest(munakollane), valguline ja ülesandeks, et takistab munakollase laiali valgumist.. Raku membraan päristuumsetes: · Membraan on elastne · Molekulid liiguvad piki membraani. · Vedelikmosaiikne membraani mudel Raku membraani ülesanded: 1. Ainete valikuline transport: a) Ei vaja energiat · Difusioon ainete liikumine kõrgemalt konsedratsioonilt madalamale. Nt.
Kuivatatud seentest tehtud pulber on kõrge toiteväärtusega. Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel. Munarakkudel on kolme tüüpi kestasid: esikest, selle vamistab munarakk ise. Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid, kust lähevad läbi gaasid, bakterid, väikse molekulmassiga muud ühendid; ainevahetus taimerakkudel plasmodesmidega Kestad annavad rakkudele kuju. Rakumembraan (plasmamembraan) o Koostis: Fosfolipiidne kaksikkiht Valgud
* suure rebuhulgaga (linnud, roomajad, kalad, putukad) b) rebu paigutus : * rebu on ühtlaselt üle raku (pärisimetajad) * rebu on raku keskel (linnud) * rebu on raku ühes otsas (kahepaiksed) * rebu on õhukese kihina raku kesk jaääreala vahel (vesikirbud) c) kestad : * esmased kestad. munarakk tekitab need ise. * kõrgemat järku kestad. Tekivad munasarja kaasabil, või tekitataksemunajuha poolt(lubikest, nahkkest, kitiinkest, valkkest e. munavalge). * inimese munarakku ümbritseb abirakkude kiht(foliikuli rakud) - võtavad verest toitaineid ja edastavad need munarakku. Viljastumine : - viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. ontogeneesi. - viljastumine on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine jaguneb : 1. kehaväline - toimub vees, sugurakkude arv on suur, energeetilised kulutused on
e rebukestaks, imetajatel kutsutakse seda helevöötmeks e läbipaistvaks tsooniks (zona pellucida) Rebukest kaitseb munarakku mehaaniliste vigastuste eest, samuti toimib paljudel loomadel liigispetsiifilise barjäärina viljastumisel Sekundaarne munakest 7 Nt putukate munade välimine kest – koorion, toodetud follikulepiteeli rakkude poolt, kui muna areneb munasarjas Tertsiaarsed munakestad Nt valkkest e munavalge, pärgamentekst ja mineraliseerunud munakoor linnumuna puhul/geeljas kest okasnahksete, molluskite, kalade ja kahepaiksete munadel, sitke kest peajalgsete munadel, fibroosne/lubjarikas kest roomajatel Produtseeritud ema reproduktiivsüsteemi poolt, kui munarakk liigub munajuhas. 23. Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? aletsitaalsed (rebutud), muna praktiliselt ei sisalda rebuvalke (pärisimetajad)
annaabi.ee 
