tumedat ajajärku 8. sajandil eKr. Tähtsaimad nendest olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ning Sürakuusa. Kujunenud linnriigid olid sageli omavahel sõjajalal, mille põhjuseks oli asjaolu, et ükski linnriik ei soovinud näha teise muutumist nii võimsaks, et see hakkaks ohustama tema iseseisvust. Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest Ateena ja Sparta valitsemissüsteemid leiab käsitlemist alljärgnevalt. Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma.
hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi. 18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemissüsteemid. Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue ühiskonnatüübi heaoluühiskonna väljakujunemise. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer
kõik sammu ringist eemale, et näha, kuidas selline olukord ei toimi. Ma ei väida, et ühe parteiga oleks elu lihtsam, aga proovima siiski peaksime. Pole mõtet olla ainuke loomaliik, kes on suuteline võitluses karjaks koguneda, kui sellest pole kasu inimesele, kelle pärast kogu sõdimine parteides üldse alguse sai. Kasutame selle omaduse õigel eesmärgil ära, näidates ka teistele riikidele eeskuju, kus kehtivad samad valitsemissüsteemid. Kujutame ette, et 30ne aasta pärast ei leia enam bussipeatustes ja poodides silte sisuga vali mind, riiki juhib inimeste heaolu eest võitlevad parteilased ja pole rivaalitsemist erakondade vahel. Kas selline pilt on Eestis üldse kunagi võimalik ja kes suudaks sellele alguse panna? Minu lemmik poliitik ja riigijuht Lennart Georg Meri väitis kord: ´´On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.`` Kahjuks
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon. (Parlamendil rahva mandaat) Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes, mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma? Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel teguts...
valdusesse Lääne-Eesti ja Taanile jäi üksnes Saaremaa koos endise Kuramaa piiskopkonna alaga Lätis. 1569. aastal saatis hertsog Magnus saadikus Moskvasse, kus Ivan Julm tegi ettepaneku luua Moskvast sõltuv Liivimaa kuningriik, mille eesotsa nimetas ta Taani hertsogi. Peale Taani-Rootsi sõda loovutas Taani Rootsile viimase osa tänapäeva Eesti territooriumist, Saaremaa. Vana-Liivimaa kokku varisemisel jagati see Taani, Rootsi ja Poola vahel, kus hakkasid peagi valitsema erinevad valitsemissüsteemid, mistõttu pole lihtne hoida sellist koosseisu ilma lahkhelideta. Puhkenud sõda mõjus eelkõige talupoegadele, keda uute maksude ja sõjaväe kohustustega piinati. Liivimaa oli kaotanud suure osa elanikkonnast, kuid saabus paarikümneaastane rahuperiood, mille ma arvan olid antud riigid igati välja teeninud.
tähelepanuväärne põllumajandustoodangu ülejääk mõned Mesopotaamia kogukonnad said iga külvatud tera kohta kuni 60, 70 või isegi 80 tera , mis võimaldas rakendada suurt osa elanikkonnast põllumajanduse asemel ka teistes produktiivsetes alades näiteks käsitöönduses ning kaubanduses. Selle tagajärjeks kujunes linnriikides aristokraatia ehk ülemvõim, mis kogus rikkust alamate tööjõudu kasutades ja makse võttes . Kuna igal riigil olid oma valitsemissüsteemid ning omad moraali- ja eetikastandardid siis oli ka hierarhia igas riigis üksikasjalikult ning erinevalt reguleeritud. Võrreldes näiteks Egiptuse lihttalupoega või linnaelanikku Hetiidi riigi omaga, võin ma julgelt oletada, et Hetiidi inimesel oli hoopis hõlpsam elada, sest tema ei olenenud riigi korraldustest nii palju, kui seda olenes Egiptuse elanik . Nad olid majanduslikult vabamad ning tõenäoliselt võisid
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid; valitsuste-vaheline koostöö; transnatsionaalne valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude
rahvusteta riik) Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA KOHTUVÕIM põhiül: vaidluste lahendamine, tõlgendamine. Põhiseaduslikkuse järelvalve! Konstitutsioonikohtus- Saksamaa. Üldkohtud- Eesti, USA. Poliitiline kogu- Prantsusmaa Valitsemissüsteemid: parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne Ametikkonna kujunemine 5 Karjääri süsteem: atesteerimine. Ametnikkonda kinnine, korporatiivne. Sisse paäšeda raske, aga sees olla lihtne. Positsioonisüsteem: voolavus suur, paindlik. Ametnikkonda on vajalik, sest ta on püsiv võrreldes valitsusega. Organisatsiooniline mälu.
tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. · Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi. · 18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemissüsteemid. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue ühiskonnatüübi heaoluühiskonna väljakujunemise. Heaoluühiskonna kujunemise Riik algus 1880.aastad Saksamaa 20.saj esimene veerand Rootsi, Taani 1930.aastad USA (F.D.Roosevelt`i Uus kurss)
Globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad" Sotsiaalmeedia mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine *Globaliseerumise seos poliitiliste ja majanduslike muutustega Poliitilised muutused Sotsiaalsete süsteemide kollapsid vastasmõjus globaalsete protsessidega (sotsialistlik, Lõuna-Aafrika apartheid) Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid Valitsuste-vaheline koostöö Transnatsionaalne valitsusteväline koostöö (nt keskkonnakaitse, humanitaarabi) Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide-kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid ,,Võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine, off-shore tootmine jms) Majanduslikud muutused
o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks · killustatuse põhjused olid: o vasallid omasid oma valdustes kõrgemat kohtuvõimu, maksukogumise õigust ja oma sõjalist kaaskonda o naturaalmajanduse valitsemine · 13-14 sajandil hakkasid kujunema tsentraliseeritud riigid-tugeva keskvõimuga riigid · keskajariigil puudus kindel territoorium
15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri teooria põhierinevus tema poolt klassikaliseks nimetatud käsitlusest seisneb konkurentsivõitluse olemasolus valijate häälte pärast. Demokraatia ei tähenda vabadust, võrdsust, vendlust; osalemist otsustamisel ega tulemusi, mis kogu kodanikkonda rahuldaksid – see ei ole ühtse eliidi domineerimine, vaid eliitide konkurents ja selle järgi toimivadki kaasaegsed valitsemissüsteemid. Schumpeteri järeldus on see, et “rahva tahe” on tegelikkuses töödeldud tahe; rahva tahe pole mitte poliitilise protsessi liikumapanev jõud, vaid selle saadus. Meetodid, millega töödeldakse probleeme ja üldsuse tahet nende probleemide suhtes, on analoogilised kommertsreklaami meetoditega. * Demokraatlik meetod teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel. Iga inimene taipab ühise hüve olmemasolu
huvist Lähtuvalt türannia või oligarhia demokraatia isiklikust huvist despootia (ohlograatia) Demokraatial ongi kaks poolt kõik saame kaasa rääkida, kõik saavad hääletada. See on nagu sisseprogrammeeritud vastandlikkus. Demokraatia kui rahva valitsus rahva üle ja rahva heaks. Democratization ei ole demokratiseerimine vaid on massipärasus. · Demokraatia kui teaduse ese a. Politoloogia erinevad valitsemissüsteemid, demokraatia taustaküsimused, toimimisviisid on siin esiplaanil b. Empiiriline sotsiaalteadus avaliku arvamuse küsitlus. c. Filosoofia küsib, kas demokraatia on õigustatud? Kas on põhjendatud, et elame demokraatlikus riigis? Miks demokraatia, miks mitte midagi muud? d. Ajalooteadus demokraatia ajalugu alates vanast kreekast, kus linnriikides oli demokraatia. Kuida see on arenenud, kus on keskajal olnud demokraatia, millised on
annaabi.ee 
