tasakaalustamist. Opositsioon ja koalitsioon .. Omavalitsustel palju ülesandeid, millega nad ei saa hakkama .. et võim ei koonduks väga palju ühele- või teisele poole. - põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohaliomavalitsus) Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid. Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus. Täiendavad põhiseaduslikud institutsioonid: Eesti õiguskantslet, Riigikontroll, kohalikud omavalitsused, kaitsevägi. Otsesed valitsemisinstitutsioonid: ministeeriumid, ametis, inspektsioonid, registrid. Hallatavad asutused: riigikoolid, muuseumid jt Kaudne avalik haldus: avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi omandis eraõiguslikud juriidilised isikud, delegeeritud pädevustega isikud jt.
· Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi. · Nüüdisdemokraatiat nimetame polüarhiaks (paljude võim). Võim jagatud mitmete gruppide vahel, kes otsivad liitlasi ja kompromisse. · Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja
klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks,
rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada maailmamajanduskeskkonda. Prioriteedisk praegu jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv, finantskriiside ärahoidmine. Tegevdirektor Christine Lagarde EL Euroopa Liit 27 liikmesriiki, 17 eurotsoonis. Algus: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 1951.a.; Rooma lepingute sõlmimine 1957.a. Beneluxi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa vahel; 1992.a. Maastrichti leping. Eesti astus EL-i 2004.a. Valitsemisinstitutsioonid: 1.Euroopa Liidu Nõukogu (Ministrite Nõukogu) institutsiooni kuulub üks valitsuse esindaja/minister vastavalt arutuse all oleva küsimuse temaatikale igast liikmesriigist. ÜL: EL õigusaktide vastuvõtmine; mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2.Euroopa Komisjon institutsiooni kuulub üks esindaja/volinik igast liikmesriigist, kelle nimetab liikmesriigi valitsus ja kinnitab Euroopa Parlament. ÜL: koostab
Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvitamiseni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisak kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelvalve institutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemehed. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest, kui kõigil neil on mõningad ühesugused, igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: Neil on kindle sissemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; Nad saavad oam tegevuseks raha riigieelarvest; Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad).
ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad siiski riigile omaste struktuuride funktsioonidest. Näiteks võtab EL seadusi vastu mitte parlament nagu rahvusriikides, vaid Ministrite Nõukogu. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse
Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõuks võib viia kuritarvitusteni. Seetõttu on vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlevast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelevalve institutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemikud. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest , kuid kõigil neil on mõningaid ühesuguseid , igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: a) Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia b) Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks. c) Nad saavad oma tegevuseeks raha riigieelarvest d) Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) Valitsemine ja haldus avaliku sektori põhiülesanded
Suurbritannia ja Taani ei pea eurot kasutusele võtma. Rootsi veel ei kasuta. Vähem arenenud riigid peavad euro saamiseks täitma nn. Maastrichti kriteeriumid: Inflatsioon ei või ületada 3% Eelarve puudujääk ei või ületada 3% SKTst Avaliku sektori laenukoormus ei või ületada 60% SKTst Euroopa Liidu välistest riikidest kasutavad eurot Monaco, Andorra, San Marino, Vatikan, Kosovo ja Montenegro. Euroopa Liidu valitsemiskorraldus On olemas riigile omased valitsemisinstitutsioonid: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, keskpank, kuid veel palju teisi juhtimisel osalevaid asutusi. Euroopa Liidu Ministrite nõukogu = Euroopa Liidu nõukogu teostab seadusandlikku võimu koostöös Euroopa Parlamendiga. On peamine seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide ministritest. Kokku tulevad need ministrid, kelle valdkonna küsimusi parajasti arutatakse. Tähtsaim õigusakt on määrus otsus arvamus
· Majandusliku arengu tasakaalustamine. KOV täidab mitmeid ülesandeid · Aitab riiki efektiivsemalt hallata. KOV kujundab ise poliitikat Euroopa liit Kas riikide liit või liitriik? Kas riikide liit või liitriik? · Valitsusvaheline koostöö. Välispoliitika Julgeolekupoliitika Justiits- ja siseasjad · Riigiülene koostöö. Majandus · EL olemas kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid. Euroopa Liidu ajalugu · 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · 1957 Rooma leping. · 1992 Maastrichti leping. Kaheksa laienemist Euroopa Liit praegu Euroopa liit praegu · 27 liikmesriiki. · Elanike arv ligi 501 miljonit. · 23 ametlikku keelt. Euroopa Ülemkogu kohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine Peetakse vähemalt kolm korda aastas Seal pannakse paika üldine ELi poliitika Ministrite Nõukogu liikmesriikide hääl
Otse riigikohtusse saab pöörduda õiguskantsler, president 92’aasta põhiseadus pani alusele Riigikohtule Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951 EMÜ- Euroopa Majandusühendus Rooma lepingute alusel 1957/58 -> EÜ -> 1993 EL Mastrichi leping 12 tähte- täiuslikkuse sümbol NB Riikide liit mitte liitriik !! EL’il on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid: -> Esinduskogu (Parlament) - Eestist 6 liiget (vastavalt rahvaarvule) -> Seadusandlik kogu (Ministrite nõukogu= Euroopa Liidu Nõukogu) -> Täidesaatev võim (Euroopa Komisjon- koosneb volinikest, Eestist Siim Kallas) -> Kohus Ministrite nõukogu=Euroopa Liidu Nõukogu- iga liikmesriik= üks minister Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil.
Vallad, linnad - Igapäevase elukeskkonna korraldamine: isikuteenused (lasteaiad, hooldekodud, kultuur, üldharidus) 76. Iseloomusta mitmetasandilise valitsemise (multi-level governance) olemust. Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand) 13 77. Millised on kohalikud valitsemisinstitutsioonid ja millega need tegelevad? Valitsemine – kopeerib keskvõimu ülesehitust: Volikogu, mis otse valitud. Seal samuti komisjonid Valla/linnavalitsus, mida juhib linnapea/vallavanem 78. Mis on autonoomia? Autonoomia - osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. 79
Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. On vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelvalveinstitutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemehed. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest, kuid kõigil neil on mõningad ühesugused, igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: Kindel sisemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad)
Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõpuks võib viia kuritarvitusteni. Seetõttu on vajalik, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlemast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelevalveinstitutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemehed. Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest, kuid kõigil neil on mõned ühesugused, igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused: · neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia; · nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks; · nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest; · nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad). Valitsemine ja haldus avaliku sektori põhiülesanded 19
seadusandlikku kogu, täidesaatvat võimu, kohut ja sõltumatut keskpanka. See annab alust väidetele, et EL polegi enam rahvusvaheline organisatsioon, vaid suur föderatiivriik. Siiski erinevad Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded riigile omaste struktuuride funktsioonidest. Nii näiteks võtab Euroopa Liidu seadusi vastu mitte parlament nagu rahvusriikides, vaid Ministrite Nõukogu. Lisaks pole ühendust moodustavate riikide valitsemisinstitutsioonid kuhugi kadunud. Keegi ei räägi Taani parlamendi või Saksamaa liiduvalitsuse likvideerimisest. Pigem on Euroopa Liitu kuulumise tõttu on nende tööpõld isegi laienenud. Nüüd peavad rahvusparlamendid esindama oma kodanikkonna huve mitte üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. 8.2 Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu kannab seadusandlikku funktsiooni, kuigi viimasel ajal saab üha enam õigusi seadusloomes kaasa rääkida ka Euroopa Parlament.
... Poliitika on ka seaduseelnõu koostamine ministeeriumis, selle arutamine teistes asutustes ja komisjonides ning menetlemine parlamendis. Seda protsessi nimetatakse poliitika kujundamiseks, mille käigus esialgsed huvid peaaegu alati muutuvad, sest neid tuleb omavahel sobitada. ... Poliitika kujundamise tulemuseks on konkreetsed otsustused: seadused, määrused, rahaeraldised plaanide elluviimiseks. ... Niisiis kujutab poliitika endast süsteemi, kus omavahel on seotud eri huvid, võimu- ja valitsemisinstitutsioonid ning nende toimimist kujundavad normid." Ja veel samast, terminoloogiliselt ja kokkuvõtvalt. Demokraatlikus riigikorralduses on poliitika protsess, mille olemust kajastavad kaks-kolm ingliskeelset terminit, millele eestikeelsete vastete väljatöötamisega tegeldakse. Politics võib olla kasutusel üldterminina, et tähistada poliitikat igas mõttes. Kitsamalt on see aga sisendipoliitika, s.o valitsemisinstitutsioonidele suunatud kodanike ootused ja nõudmised, mille kaudu inimesed
Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv. Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel, sest demokraatia pühimõtteks on koostöö ja kooseksisteerimine.
annaabi.ee 
