ja vetogruppe. Mõni neist on üsna radikaalne, ning keeldib tegemast koostööd mistahes võimudega( Greenpeace) aga näiteks Eesti Lastekaitse liit, mis apelleerib küll avalikkusele, kuid teeb konsultatsioonide tasemel tööd ka valitsusega. Kaudne surve avaldub ka valimiste ajal, kui tehakse koostööd mõne erakonnaga, et oma huvid esindatud saaks. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ja võibolla ka rahalist toetust, teiselt on võimalud, et survegrupp jõuab valimisedu korral oma eesmärkideni. Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel. Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi. Valimised: Funktsioonid: määrata võimu koosseis. Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi.
pruunsärklased rünnakrühmad e. SA Reich-tuhandeaasta riik, vaenlased juudid rassiline puhtus- aaria rass, 1938 kristallöö, rassism-mustlaste, homode julgeolek Gestapo, hitlerjugend-noorteorganisatsioon NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Itaalia- probleemid-välisvõlg, suur tööpuudus, kommunistide suur mõju 1919-võitlusliit endistest sõduritest 1921-Rahvuslik Fasistlik Partei mustsärklased- relvastatud salgad, lõid korda Benito Mussolini 1921-valimisedu, Itaalia peaminister 1922-1943 · natsionalism, rahvuse ühtsus · sõjakus · tugev riik, kontrollib elusfääre · sümbolism, marsid 1925- ainuvõim, diktaktuur, Duce Mussolini tiitel, juht Mussolini ajal Itaalia_ · teiste erakondade keelustamine, ainuvõim · korporatsioonid · riiklik kontroll hariduse, kultuuri üle
Poliitika mõjutamise viisid: Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega, näiteks räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse kampaaniaid ja massiaktsioone. Eeskätt edendamisgruppide tegutsemisviis. Teine kaudne tee on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Sotsiaalsed liikumised: sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti
Solidaarsusega ümarlauakõnelusi, kus vaieldi kuni väsimusest ümberkukkumiseni Poola tuleviku üle. Just nendel kõnelustel langetati kommunismi seisukohalt saatuslik otsus - korraldada Poolas esimesed vabad valimised Ida-Euroopas. Tegelikult olid valimised ainult poolvabad, sest kommunistid reserveerisid endale kindla arvu kohti Seimis. Kuid kõikide vabade kohtade jagamisel tegi Solidaarsus puhta töö, saades ülemkojas peaaegu kõik paigad. Valimisedu oli Solidaarsusele ootamatu, sest nad ei olnud sellega arvestanud. Valimised surusid opositsioonile pihku võimu, mida ta ei olnud veel valmis üle võtma. Kuid võtta tuli. Jaruzelski oli sunnitud tõdema: "Valimistulemused on kohutavad." Maailma mastaabis oli Solidaarsuse võit kõnekas. Ida-Saksamaa: müürirevolutsioon Erich Honecker keeldus tunnistamast,et midagi on kommunislikku süsteemiga valesti aga tegelikkuses oli Ida-Saksama sisemiselt mädanemas
propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi
Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarse presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet
Hitlerit näidati päästjana, kes päästab Saksamaa. ,,Saksamaa on vaba" all näidati seda, et Hitleri sooviks on vabaneda repressioonide alt ja saada tagasi kaotatud (I MS's) territooriumid. Elujärg muutus paremaks vaid Aaria rassi kodanike jaoks, ülejäänute jaoks muutus olukord vastupidiseks. Eesmärgiks oli pigem tema ulmelise soovi täitmine, kui et saksamaa vabastamine repressioonide alt. · Milles nägid Hitleri vastased tema valimisedu põhjust (3)? Kas sa oled nende arvamusega nõus? Põhjenda! Sest tema programm läbis traditsioonilised raamid. Saksa rahva orjastatuse (rahuleping) lõpetamise lubamine. Endise suuruse ja võimsuse taastamine. Stabiilsuse pakkumine. ·Nimeta kaks olulist muutust Saksamaa sisepoliitikas pärast natside võimuletulekut! Riiklik meelsusjärelvalve. Rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine. Kontroll relva toel. 2. Mis oli Weimari vabariik
Parlament sai suurema tähtsuse kui oli põhiseadust koostades kavandatud. I põhiseadus toimis 1930.a alguseni, kriisini. Kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem · Agraarerakonnad: Põllumeestekogud (P), Asunike Koondis · Liberaalsed erakonnad: Rahvaerakond (K), Kristlik Rahvaerakond (P), Tööerakond (K) · Sotsialistlikud erakonnad: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (V) · Vähemusrahvuslaste erakonnad (sakslased, venelased) Suurim valimisedu enamasti PMK ja sotsialiste, ülejäänud vähem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, moodustai koalitsioonivalitsused tavaliselt nelja-viie erakonnaga. Erakondade vahel olid pinged, mis viisid koalitsiooni lagunemiseni, valitsuse tagasiastumise ja valitsuskriisini. Valitsuse keskmine eluiga oli 11 kuud. Poliitiline ebastabiilsus. Erakonnad lootsid koalitsioonis saada soodsat positsiooni ning unustati riigi üldhuvid. Majanduselu Maareform, mille aluseks oli 10.10
elama, määrab juba riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 8 Kodanikud, huvid ja demokraatia Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. 3.1 Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see ka mitmetes endistes Briti asumaades – Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See
Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad. Suurim valimisedu saatis Põllumeestekogusid ja sotsialiste. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsus (4-5 erakonda). Vastuolud, koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, keskmiseks eluajaks 11 kuud. Tihti tulenesid valitsuskriisid üksnes parteilistest kaalutlustest. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. Välispoliitika Eesti asus iseseisvusele tunnustust taotlema juba 1918. aastal. 26
probleemidega, millel pole suurte poliitiliste ideoloogiatega midagi pistmist. Valimistel kaotav erakond sünteesib oma seisukohtadesse vastaspoolele edu toonud seisukohad, päästes enda omadest, mis päästa annab. Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje-kindlus vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu. PR-firmad teevad tänapäeval tihti rohkem poliitikat kui parteid. Mitmesugused ühendused, liidud ja organisatsioonid hõlmavad paljudes riikides suure osa elanikkonnast ning omavad märkimisväärset mõju paljude majanduspoliitiliste küsimuste lahendamisel. Kodanikualgatus moodustab ühiskonna avaliku ja turusektori kõrval nn kolmanda sektori. Kodanikualgatuse all mõistetakse inimeste vabatahtlikku organiseerumist kõige mitme-kesisematesse organisatsioonidesse
ning 5%vvalimiskünnist, samuti D Hondti meetod-soosib suuremaid erakondi väiksemat ees. 2.2.2.7 ÜHETAOLISED VALIMISED Ühetaolised valimised- kõigil valijatel on võrdne arv hääli ning nendel häältel on võrdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse üle otsustamisel. Passiivse valimisõiguse(kandideerimisõiguse) puhul tähendab ühetaolised valimised seda, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. Häälte kadumaminemist valimiskünnise rakendamisel õigustab Riigikogu töö normaalse funktsioneerimise tagamise vajadus, sets kui riigikogusse pääseks palju väikese toetajaskonnaga erakondi, oleks raskeluua stabiilset koalitsiooni. Ühetaolisuse printsiipi on võimalik mõjutada järgnevalt: valimisringkondade jaotus või (sooliste) kvootide kehtestamine, vähemusrahvuslasele parlamendis esindatuse tagamine sõltumata 5% klauslist.
c. ühetaolisus – kõik saaksid valimisõigust teostada formaalselt võrdsel viisil, materiaalselt tähendab, et häältel peab olemea sisuliselt võrdne kaal – oleks vastuolus kui kaotataks ära kompensatsioonimandaat Aktiivne: Igal valijal peavad olema valimistulemuste mõjutamsieks võrdsed võimalused (võrdne arv hääli ja võrdne kaal) RKPJKo (01.09.2005) 3-4-1-13-05 p 16 Passiivne: Kõikidel kandidaatidel võrdne võimalus kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks. RKÜKo (19.04.2005) 3-4-1-1-05 p 16 Probleemid: passiivse valimise ühetaolisuse puhul: suletud nimekirjad (jäik, nimekirjas allpool inimene saab küll rohkem hääli, aga tema hääled kanduvad üle nimekirjas eespool olevatele isikutele) e-hääletamine? 19 A B C 1. 6100 5000 900 2 3050 2500 450 3 /6 /4 d´Hondt – valimisringkonnas kehtestatakse kvoot. See süsteem eelistab neid erakondi kohtade
siis miks ta ei peaks saama kaasa rääkida, kui ta osaleb nüüd tavakodanikuna ühiskonnas) - Valimiste ühetaolisus: Aktiivse puhul: kõikidel valimisõiguslikel kodanikel peab olema võrdne arv hääli ning kõigil peab olema võrdne kaal esinduskogude moodustamisel Passiivse puhul: kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks Ühetaolisuse probleemid: - Suletud nimekirjad (kas on kooskõlas ühetaolisusega?) mõjutab passiivse valimisõiguse puhul, kui satud erakonna juhtkonna ebasoosingusse ning seega võimalus nullilähedane - E-hääletamine (kas on vastuolus ühetaolisusega?) valimisvõimalusi on mitmeid ning e-hääletamised ei muuda kaalu ega häälte arvu
pistmist. Valimistel kaotav erakond sünteesib oma seisukohtadesse vastaspoolele edu toonud seisukohad, päästes enda omadest, mis päästa annab. Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje- kindlus tegelikult vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu. PR-firmad teevad tänapäeval tihti rohkem poliitikat kui parteid. Mitmesugused ühendused, liidud ja organisatsioonid hõlmavad paljudes riikides suure osa elanikkonnast ning omavad märkimisväärset mõju paljude (majandus)poliitiliste küsimuste lahendamisel. Kodanikualgatus moodustab ühiskonna avaliku ja turusektori kõrval nn kolmanda sektori. Kodanikualgatuse all mõistetakse inimeste vabatahtlikku
annaabi.ee 
