Uurimistöö Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala taimestiku uurimine (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium   Uurimistöö  Aktiivse vabaaja veetmise mõju Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala  taimestiku mitmekesisusele discgolfi näitel Autor: Voldemar Jagomägi Klass: G2 PR-IN Juhendaja: Katri Mirski Tallinn 2019


Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala....................................................................................4 1.1 Ülevaade................................................................................................................................4 1.2 Kaitsekord.............................................................................................................................5 1.3 Taimede kaitse-eesmärgid.....................................................................................................6 1.4 Aktiivsed vabaaja veetjad......................................................................................................7 1.5. Discgolf................................................................................................................................8 2. Uurimuslik osa......................................................................................................................10 2.1 Metoodika...........................................................................................................................10 2.2 Tulemused ja analüüs..........................................................................................................11 2.3 Järeldused............................................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud allikad.......................................................................................................................14 2


Sissejuhatus Tänapäeval on väga aktuaalseks muutunud keskkonnakaitse ning tervislik eluviis. Õhutatakse õues sportimist ja vaba aja veetmist, mistõttu on muutunud linnasisesed metsad heaks kohaks antud  tegevuste  jaoks.  Suurte  masside  viibimine  looduses  võib  mõjutada  sealset  loodust. Näiteks 2012. aastal Nõmmel avatud discgolf'i rada, mis osutus üheks kõige populaarsemaks tegevuseks ja tõmbas palju huvilisi ligi (Nõmmel algavad tasuta kettagolfi treeningud, 2019). Autor leiab, et selle uurimine võib avada mõne keskkonna armastaja silmad seoses looduses sportimisega. Veel üheks sellel teemal uurimistöö koostamise ajendiks on isiklik soov saada bioloogia või loodusõpetuse õpetajaks ning arvamus, et sellisel teemal oma tööd teha on hea viis leida, kas selline suund võiks huvi pakkuda. Töö  eesmärk  on  välja  selgitada,  kas  aktiivne  vabaaja  veetmine  mõjutab  taimestiku mitmekesisust positiivselt või negatiivselt. Lisaks leitakse, kas aktiivse vabaaja veetmise alad on seetõttu liigivaesemad ümbritsevast taimestikust. Tulemusteni  jõitakse  kasutatakses  vaatlusmeetodit,  mida  viiakse  läbi  Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (edaspidi Nõmme-Mustamäe MKA) discgolfi raja näitel võrreldes liigilist mitmekesisust tugevalt mõjutatud aladel vähem mõjutatud alade omadega.  Uurimistööl on kaks hüpoteesi:  1. Aktiivne vabaaja veetmine mõjutab taimestiku mitmekesisust negatiivselt. 2. Kunagise discgolfi rajalt on leida märke looduse kahjustustest. Töö  teoreetilises  osas  on  antud  ülevaade  Nõmme-Mustamäe  MKA  kaitstavast  alast,  selle kaitsekorrast,  kaitse-  eesmärkidest,  maakasutusest,  huvigruppidest  ning  alal  läbiviidavast riiklikust  seirest,  MKA  ajaloost  discgolfiga  ning  selle  mõjust  sealsele  taimestikule.  Töö uurimuslikus  osas  kirjeldan  kasutatavaid  andmekogumismeetodeid,  uurimisprotsessi  ja analüüsin vaatluse käigus kogutud andmeid. Uurimistöö valmimine sai võimalikuks tänu juhendajale Katri Mirski. 3


1. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala 1.1 Ülevaade Nõmme  ja  Mustamäe  nõlvaäärsed  metsapargid  moodustavad  koos  Harku  parkmetsaga tervikliku  rekreatiivala,  mille  arendamine  toimub  nende  efektiivsema  kasutamise  jaoks ühiselt. 2004. aastal loodi Nõmme–Mustamäe maastiku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikute, allikaalade ja metsade kaitseks, nende uurimiseks ja tutvustamiseks, linnametsade bioloogilise mitmekesisuse  säilitamiseks  ning  maastikueeldustele  vastavate  puhkevõimaluste  loomiseks Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala.  (Nõmme–Mustamäe  maastikukaitseala  kaitse  alla võtmine ja Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri, 2009) Nõmme-Mustamäe  maastikukaitsealal  on  palju  ja  mitmekesiseid  väärtusi. Kultuurimälestistest on kaitse all Glehni loss, selle juurde kuuluvad ehitised ja metsapark. On mitmeid kaitsealuseid objekte: looduskaitsealuse nõmmnelgi kasvukohad – Natura-ala Sütiste metsas,  Õpiringi  kivid  Kuusiku  metsas,  Glehni  pargi  allikad  Rõõmuallika  metsas. Kaitstavatest  linnuliikidest  pesitsevad  Kuusiku  metsas  kanakull  ja  väikepistrik,  samuti kasvavad  seal  kaks  suurt  ja  silmapaistvat  tamme.  Sarnaselt  Pirita  jõeoru  maastikukaitseala metsadele on ka siinne metsamaastik ökoloogilises, sotsiaalses ja kultuurilises aspektis väga väärtuslik, kuid samas tugeva kasutussurve all. Siinsed maastikud ja looduskooslused on aga akt iivse  inimt ege vuse  suhtes  tundlikud. (Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025, 2016, lk 13-19) Nõmme-Mustamäe  metsi  kasutavad  Mustamäe  ja  Nõmme  linnaosade  elanikud  ja  Nõmme Spordikeskuse  külastajad:  sportlased,  tervisesportlased,  jalutajad  ja  lihtsalt  läbikõndijad. Nendele  on  rajatud  seal  olemiseks  ja  sportimiseks  suusa-  ja  matkarajad,  mänguväljakud, palliplatsid  ja  istekohad.  MKA  osade  omavahel  ning  linnaga  ühendamiseks  on  rajatud kergliiklustee  endisel  kitsarööpmelise  raudtee  trassil  sillad  üle  Ehitajate  tee  ja Tallinn-Keila raudtee ning tunnelid Rahumäe tee alt. Lisaks on siin suusahüppetorn ja suusanõlvad, samuti välibasseinid  ning  seiklusrada  spordikeskuses. (Nõmme-Mustamäe  maastiku-kaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering, 2009, lk 26) 4


1.2 Kaitsekord Nõmme-Mustamäe MKA on kaitse all olnud 30. aprillist 2004 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 176. Looduskaitseseaduse kaitse-eeskiri kinnitati 2009. aastal. Kaitseala hõlmab Mustamäe nõlva,  Nõmme  liivikuid,  allikate  ja  suure  rekreatiivse  tähtsusega  metsi  eesmärgiga tallinlastele  soodsa  mikrokliima  ja  linnametsade  bioloogilise  mitmekesisuse  säilitamiseks. Kaitseala  paikneb  Harjumaal,  Tallinna  linnas.  Kaitseala  pindala  on  200,9  ha.  Nõmme- Mustamäe  MKA  maa-ala  kuulub  vastavalt  kaitsekorra  eripärale  ja  majandustegevuse piiramise astmele Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse. Piiranguvöönd on maa- või veeala, kus  majandustegevus  on  lubatud,  arvestades  käesoleva  looduskaitseseaduse  ja  kaitseala kaitse-eeskirjaga  sätestatud  kitsendusi.  (Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025, 2016, lk 5-8) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutised ehitised, püstitamine, välja arvatud kaitseala  valitseja  nõusolekul  järgmistes  kohtades:  spordiotstarbeliste  ehitiste  rajamine Nõmme  Suusaklubi  maaüksusel  78404:406:3610;  spordi-  ja  puhkeotstarbeliste  ehitiste rajamine Nõmme Spordikeskuse maaüksusel 78404:409:1890 (ehitiste kõrgus ei tohi olla üle 11  m);  kergliikluseks  tunneli  ehitamine  Tähetorni  tänava  ja  Särje  tänava  ristumiskohas; sissesõidutee  ehitamine  Tähetorni  tn  4b  maaüksusele  juurdepääsuks  Trummi  tänavalt;  kogu kaitsealal  rajatiste  (kaasa  arvatud  teede  ja  liinirajatiste)  püstitamine  (RTI  2004,  41,  279). Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale on inimestel lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala  maa-alal.  Lubatud  on  ka  kuni  500  osalejaga  rahvaürituste  korraldamine  selleks ettevalmistamata kohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uute ehitiste püstitamine kaitse-eeskirjas määratud aladel ja rajatiste püstitamine kogu kaitsealal. Kaitsealal on keelatud jalgratastega,  mootorsõidukitega  ja  maastikusõidukitega  liiklemine  väljaspool  selleks ettenähtud  teid,  radu  ning  alasid,  välja  arvatud  hooldus-,  pääste-  ning  järelevalvetöödel; telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistamata kohas, välja arvatud õuemaal omaniku loal. Kaitsealal asuvate poollooduslike koosluste esinemisaladel on kehtestatud hooldustööde läbiviimise  kohustus  nende  ilme  ja  liigilise  koosseisu  säilimiseks.  See  hõlmab  niitmist  ning puu-  ja  põõsarinde  harvendamist,  mis  kooskõlastatakse  kaitseala  valitsejaga.  (Nõmme– Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri, 2004) 5


1.3 Taimede kaitse-eesmärgid Nõmme-Mustamäe MKA on suur ja mitmekesine ala, kus leidub mitmeid taimkondi (metsa-, niidu-,  soo-,  luite  ja  liivikutaimkond).  Seetõttu  võib  sellelt  kaitsealalt  leida  väga mitmesuguseid kooslusi ja erinevate ökoloogiliste nõudlustega taimeliike. Suhteliselt väiksem liigirikkus  valitseb  kuivades  nõmme-  ja  palumetsades,  rohkem  on  taimeliike  parasniisketes laane-  ja  salumetsades,  väga  omapärane  on  liigniiskete  soostuvate  ja  lodumetsade  taimkate. Sütiste  metsas  kasvab  nõmmnelk  (Dianthus  arenarius  ssp  arenarius)  (vt  Joonis  1),  mis  on Euroopas väga haruldane, kuna ta eelistab kasvukohaks liivaseid või klibuseid rannaalasid ja liivikud,  hõredaid  männikuid,  mis  küik  on  mõõduka  inimmõjuga  avakooslused.  Siinne nõmmnelgi  populatsioon  on  Mandri-Eestis  suurim  ja  see  on  ainus  liik,  mis  on  märgitud loodusala  kaitse-eesmärgiks.  Selle  arvukust  soovitakse  säilitada  hinnanguliselt  2000  isendi ringis  ning  tagada  kasvukoha  säilimist.  Suurimateks  mõjuteguriteks  on  määratud  suur tallamiskoormus,  metsastumine  ja  eutrofeerumine. (Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2006-2011, 2006) Joonis 1. Nõmmnelk (Katrin Vaher, 2006)  Joonis 2.  Õrn tarn (Callutheran, 2019) Nõmme-Mustamäe MKA'l  on  veel  9 kaitsealust  soontaimeliiki.  Rõõmuallika metsas kasvav õrn  tarn  (Carex  disperma)  (vt  Joonis  2),  mida  leidub  peamiselt  Edela-  ja  Kirde-Eestis  ning mille  seisund  on  hinnatud  ohulähedaseks.  Rahumäe  nõmmekoosluses  kasvab  metskevadik (Draba  nemorosa)  (vt  Joonis  3),  mis  kuulub  Eesti  ohustatud  liikide  punase  nimestikku. Hanepaju  (Salix  repens)  (vt  Joonis  4)  kuulub  ohustatud  liikide  alla.  Liivikutel  ja nõmmekooslustes kasvab Aas-karukell (Pulsatilla pratensis) (vt Joonis 5), mille hetkeseisund on  rahuldav.  Salumetsades  kasvav  ja  keskmisele  inimjõule  vastupidav  Pruunikas  pesajuur (Neottia  nidus-avis)  (vt  Joonis  6),  mille  olemasolu  tuleb  kontrollida.  Suur  käopõll  (Listera ovata)  (vt  Joonis  7),  mis  esineb  salumetsades,  on  võrdlemisi  vastupidav  ei  ole  ohustatud. 6


Sütiste  metsas  liiviku  servas  ja  spordihoone  naabruses  kasvava  Tumepunase  neiuvaiba (Epipactis  atrorubens)  (vt.  Joonis  8)  seisund  on  hea.  (Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025, 2016, lk 13)   Joonis 3. Metskevadik (Meeli Mesipuu, 2017) Joonis 4. Hanepaju (Tartuülikool, 2016) Joonis 5. Aas-karukell (Arne Ader, 2009) Joonis 6. Pruunikas pesajuur (Nagi, 2009) Joonis 7. Suur käopõll (Rainar Kurbel, 2017) Joonis 8. Tumepunane neiuvaip (Orhidee, 2019) 1.4 Aktiivsed vabaaja veetjad Nõmme  MKA-l  tegutseb  mitu  erinevat  huvigruppi  nendest  üheks  on  Keskkonnaamet,  kelle ülesandeks  on    kaitseala  organiseerimine  ning  eesmärgiks  olevate  soodsate  seisundite tagamine.  Praktilise  looduskaitsetööde  teostamise  ja  külastuste  korraldamise  MKA  seisundi tutvustamise  ning  säilitamise  eest  vastutab  Riigimetsa  Majandamise  Keskus.  Kohalik 7


omavalitsus,  sh  nii  Tallinna  Linnavalitsus,  Linnaplaneerimise  Amet,  kui  ka  Nõmme  ja Mustamäe  linnaosade  valitsused  soovib  korraldada  sellel  alal  üritusi  ning  piirkonna arendustegevust.  Nende  vastutada  on  infrastruktuuri  rajamine,  teede  ehitus  ja  korrashoid. (Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025, 2016, lk 10) Ala  õppimiseks  kasutavate  gruppide  hulka  kuuluvad  loodushuvilised,  loodusuurijad, teadlased, tudengid,  Eesti Ornitoloogiaühing, Tallinna Linnuklubi. Nende sooviks on  uurida MKA  taime-  ja  linnuliike,  erinevad  kooslusi,  inimtegevusest  tulenevad  taimekoosluste  ning keskkonna  muutusi.  Kodanikeühendused:  MTÜ  Nõmme-Tee  Selts,  Nõmme  Heakorra  Selts, MTÜ  Hooliv  Jätkusuutlik  Tallinn,  Pääsküla  Naabrivalve  I  sektor  soovib  tagada  naabruses asuva  korrastatud,  rekreatiivse  ja  esteetilise  väärtusega  keskkonna  säilimist,  mis  oleks  ka turvaline.  Kohalikud  elanikud  soovivad  MKA  aladel  veeta  väheaktiivset  vaba  aega. Koertekasvatajate  puhul  peab  arvestama,  et  koertele  sobiva  treeningu-  ja  jalutamisala rajamisega.  Tervisesportlased,  sportivad  kooliõpilased,  ekstreemspordi  ja  professionaalse spordi  harrastajad  ning  spordiasutused,  on  huvitatud  aktiivsest  vabaaja  veetmisest sportimiseks sobivast ja mitmekülgsest keskkonnast (mägijalgrattaga sõiduks sobilikud rajad , suusarajad, suusahüppetorn, slaalomi- ja lumelaudurite rada). (Nõmme-Mustamäe maastiku- kaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering, 2009, lk 22-24) 1.5. Discgolf 1970. aastal  väljamõeldud discgolf on  täpsusviske  mäng.  Selleks,  et  mängida  peab  viskama kettaid  viskealalt  endale  sobival  viisil  korvi  suunas.  Viskeid  tuleb  teha  senikaua  kuni  ketas sinna maandub. Punktiarvestus toimib samamoodi nagu traditsioonilises pallgolfis, kus kõige vähem pesa suunas viskeid teinud võidab. (Discgolfiliit, 2016) 2012.  aastal  rajati  Keskkonnaameti  nõusolekul  kaitsealale  Hüppetorni  metsa  discgolfi  rada (vt.  Joonis  9). Aastate  jooksul  kasvas  raja  populaarsus,  mis  alguses  probleeme  ei  tekitanud, kuid  discgolfi  populaarsuse  kasvades  tekkis  rida  probleeme.  Nimelt  mänguks  kasutatavad kettaid  vistates  kahjustati  raja  äärtes  olevaid  puid,  radade  vahetu  ümbrus  oli  ära  tallatud, tekkisid  ka  parkimiskohtade  puudumisega  seotud  probleemid  ning  suure  kasutuskoormuse 8


tõttu  oli  metsa  alad  kohati  prahistatud.  Nõmme  discgolfi  rajal  ei  olnud  kedagi,  kes  seda pidevalt  hooldaks,  sest  rada  oli  tehtud  kõikidele  huvilistele  tasuta  kasutamiseks.  Rajakaardi koostaja  ning  selle loodusesse  üles paneja  Seikluspark OÜ  on tänaseks tegevuse  sellel rajal lõpetanud. (Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala  kaitsekorralduskava  2016-2025,  2016,  lk 26) Kuigi discolfi lahkus Nõmmelt asuti korrastama mänguga kaasnenud probleeme rajades uusi parkimiskohti  ja  korralike  infostendide  lisamine.  Välja  on  töötatud  loodusesse  sobituvad kaitsmed  puude  vigastuste  vältimiseks.  Koristamist  viis  läbi  Nõmme  Linnaosa Valitsus,  kes puhastas  metsaaluse  prahist,  et  tagada  mugavam  maastikukaitseala  kasutamine  kõigile huvigruppidele. (Raul Ojasaar, 2018) Joonis 9. Nõmme-Mustamäe discgolfi rada (Discgolfiliit, 2016) 9


2. Uurimuslik osa 2.1 Metoodika Uurimuse  läbi  viimiseks  kasutatakse  vaatlus  meetodit.  Andmeid  koguti  minnes  Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala Hüppetorni metsas ning seades üles 10 vaatlusala, mis olid kõik 3mX3m  ruudud.  5  nendest  olid  asetatud  kunagise  discgolfi  raja  kaardil  märgistatud viskepunktidesse 1, 4, ja 15 ning korvide 13 ja 18 juurde. Need alad on tähistatud kui aktiivse vaba aja veetmise poolt mõjutatud. Teised 5 ruutu asuvad vähemõjutatud kohtades.  Uurimisalal  pildistati  kaameraga  üles  seal  kasvavad  taimed,  mis  hiljem  määrati  ning  kokku loendati.  Alade  asukoha  määramiseks  kasutati  Google  Maps  rakendust.  Pärast  igas  ruudus kasvavate  erinevate  liikide  arvu  määramist  võrreldi  aktiivse  vaba  aja  veetmise  poolt mõjutatud alade tulemusi vähemõjutatud alade omadega. Vaatlus toimus 29. septembril Nõmme-Mustamäe MKA discgolfi raja aladel kell 9.00- 12.30. Aktiivse vabaaja veetmise poolt mõjutatud aladel asus nähtav maha tekkinud ristkülik, mida kattis  viskepunktis  1  ja  4  võltsmuruvaip  seega  väidetavalt  MKA-lt  lahkunud  discgolfi  raja tükke on endiselt võimalik leida ning nende all on ainult surnud maa ja liiv. Olles mõõtnud mõõdulindiga  3X3  meetrise  ruudu  said  kõik  sealne  taimestik  üles  pildistatud  niimoodi,  et fotograaf ise seda ala võimalikult vähe mõjutaks. Seda protsessi korrati veel 4 korda ning siis otsiti suvaliselt välja 5 rajast eemal olevat ala, kus viidi läbi sama tegevus. Pildistamis  kohad  märgiti  üles  Google  Maps  rakenduse  abil,  et  veenduda  hiljem  nende asukohas  kaardil.  Tehtud  pildid  vaadati  põhjalikult  läbi  ning  nendel  leitud  liigi  esindajad märgiti  üles  ning  kanti  tabelisse.  Saadud  tabelite  tulemusi  võrreldi  omavahel  ja  viidi  läbi järgmised võrdlused: grupi alal kokku olevate liikide arvude võrdlus; grupi keskmise liikide arvu  võrdlus;  kui  suur  protsent  vähemõjutatud  aladel  kasvavatest  liikidest  ei  kasva  aktiivse vabaaja veetmise poolt mõjutatud aladel. 10


2.2 Tulemused ja analüüs Viiel aktiivse vabaaja veetmise poolt mõjutatud uurimisalal leitud taimede kogusumma on 58 liiki. Nende hulgas oli 53 taime ja 2 seene taime ning 1 samblik ja 1 sammal. Viske punktist 1 leiti kasvamas 8 taime liiki ja 1 seene liik. Viske punktist 4 leiti kasvamas 12 erinevat taime. Korvi alal 13 leiti kasvamas 16 erinevat taime. Viske punktist 15 leiti kasvamas 10 taime liiki, 1 seene, 1 sambliku ja 1 sambla liik. Korvi alal 18 leiti 7 taime liiki ja 1 seene liik. Keskmine liigilinemitmekesisus  aktiivse  vaba  aja  veetmise  poolt  mõjutatud  uurimisaladel  on  11,6 erinevat liiki (vt ,,Tabel 1”).  Tabel 1. Aktiivse vabaaja veetmise poolt mõjutatud alade statistika Viiel vähemõjutatud uurimisalal leitud taimede kogusumma on 111 taime. Nende hulgas oli 98 taime, 4 seent, 5 sambliku ja 4 sammalt. Alast 1 leiti kasvamas 19 taime, 1 seen, 1 samblik ja 2 sammalt. Alas 2 leiti kasvamas 23 taime, 1 samblik ja 1 sammal.. Alast 3 leiti kasvamas 17 taime, 1 seen, 1 samblik ja 1 sammal. Alast 4 leiti kasvamas 17 taime, 1 seen ja 1 samblik. Alast 5 leiti kasvamas x taime, x seent ja x sambliku. Keskmine vähemõjutatud uurimisaladel on 22,2 (vt ,,Tabel 2”).             Tabel 2. Vähemõjutatud alade statistika 11


2.3 Järeldused Aktiivse  vabaaja  veetmise  poolt  mõjutatud  uurimisaladelt  leitud  taimed  summa  on  väiksem kui  vähemõjutatud  aladel  mis  viitab  sellele  et  aktiivsel  vabaaja  veetmisel  on  MKA  aladele negatiivne  mõju,  mis  mõjub  kahjustavalt  liigilisele  mitmekesisusele.  Lisaks  vastab  tõele artiklis  esitatud  väide,  et  discgolf  kahjustas  rängalt  sealseid  samblaid,  sest  neid  oli uurimisaladel raske leida. Aktiivse  vabaaja  veetmise  poolt  mõjutatud  uurimisalade  kõrgeim  tulemus  on  võrdne vähemõjutatud  ala  madalaim  tulemusega,  mis  võib  viidata  olukorra  paranemisele,  aga  ka sellele, et kõik vähemõjutatud kohad ei ole puutumatuses ega soodsates tingimustes. Ühtegi ohustatud liiki ei leitud ega kahjustatud vaatlust läbi viies. Aktiivse vaba aja veetmise poolt mõjutatud uurimisalade keskmine liigiline mitmekesisus on 47,75% madalam kui vähemõjutatud uurimisaladel. Viske aladel ja korvide ümber kasvas vaid 41,67% liikidest, mis esinesid vähem segatud tingimustes uuritud ümbrustes. 58,33% liikidest ei esinenud nendel aladel üldse (vt Joonis 10). Joonis 10. Taimede esinemine vaatluskeskondades 12


Kokkuvõte Käesoleva  uurimistöö  eesmärgiks  oli  välja  selgitada  aktiivse  vaba  aja  veetmise  mõju taimestiku  mitmekesisusele  Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala  näitel.  Selleks  püstitatud hüpoteesid  leidsid  mõlemad  kinnitust.  Hüpoteesile,  et  aktiivne  vabaaja  veetmine  mõjutab taimestiku  mitmekesisust  negatiivselt  leiti  kinnitust  vaatlusest  saadud  andmeid  analüüsides. Teine  Hüpotees,  et  kunagise  discgolfi  rajalt  on  leida  märke  looduse  kahjustustest  osutuks tõeseks, sest vaadlust läbiviies oli palja silmaga näha, kus olid olnud kunagised viske kohad ja korvid. Töö autor jäi tulemustega rahule ja püstitatud eesmärgid said täidetud.  Edasi võib teemat laiendada ning uurida aktiivse vabaaja veetmise mõju teistes keskkondades ning laieneda ka loomastikku mõjutamisele. Samuti võiks otsida uusi kohti, mis reklaamivad ennast  kui  loodussõbralikku  ettevõtet  looduses,  et  näha,  kas  reklaamid  ja  dokumendid vastavad endiselt tõele. 13


Kasutatud allikad Ader, A. (2009). Aas-karukell.  [Foto].  http://www.looduskalender.ee/vana/node/36813c52.html   D i s c g o l f i l i i t .  K e e n  N õ m m e  d i s c g o l f .  ( 2 0 1 6 ) . http://discgolfiliit.ee/wp- content/uploads/2015/05/Rajakaart-2016.pdf.  (30.09.2019) Hanepaju.  (2016).  [Foto]. http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Salix_repens.html (30.09.2019). Keskkonnaamet.  Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala  kaitsekorralduskava  2006-2011. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/nomme- mustamaemka_kkk_2006_2011.pdf  (2006). (30.09.2019). Keskkonnaamet.  Nõmme-Mustamäe  maastikukaitseala  kaitsekorralduskava  2016-2025. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/nomme- mustamaemka_kkk_2016_2025.pdf  (2016). (30.09.2019). Kurbel, R. (2017).  Suur käopõll. [Foto]. https://www.facebook.com/457519581045507/photos/a.467694953361303/109029330776812 8/?type=3&theater (19.10.2019).  Kuusk, V., Kask, M., Talts, S., Viljasoo, L. (1978). Metsad- ja niidutaimed. Tallinn: Valgus. Kuusk, V. (1984). Umbrohud ja prahitaimed. Tallinn: Valgus. Mesipuu,  M.  (2017).  Metskevadik.  [Foto]. https://elurikkus.ee/bie-hub/species/4433# (30.09.2019). N õ m m e l  a l g a v a d  t a s u t a  k e t t a g o l f i  t r e e n i n g u d .  ( 0 2 . 0 8 . 2 0 1 9 ) https://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/nommel-algavad-tasuta-kettagolfi- treeningud?id=87025827  (30.09.2019). Nõmme–Mustamäe  maastikukaitseala  kaitse  alla  võtmine  ja  Nõmme–Mustamäe m a a s t i k u k a i t s e a l a  k a i t s e - e e s k i r i  ( 2 0 0 9 ) https://www.riigiteataja.ee/akt/13131075. (16.10.2019). Ojasaar,  R.  (02.10.2018).  Likvideeritavale  Nõmme  discgolfirajale  leiti  uus  asukoht,  lisaks t ä i s p i k a l e  r a j a l e  l u u a k s e  k a  a l g a j a t e  r a d a . 14


https://sport.delfi.ee/news/varia/muu/likvideeritavale-nomme-discgolfirajale-    leiti-uus- asukoht-lisaks-taispikale-    rajale-luuakse-ka-algajate-rada?id=83876889. (19.10.2019). P r u u n i k a s  p e s a j u u r.  ( 2 0 0 9 ) . [ F o t o ] . http://nagi.ee/photos/rohejuusedvik/11072815 (19.10.2019). Tallinna  Linnaplaneerimise  Amet.  Nõmme-Mustamäe  maastiku-kaitseala  puhkevõimaluste teemaplaneering, 2009.  Tumepunane neiuvaip. (s.a) [Foto]. http://www.orhidee.ee/index.php?id=34 (17.11.2019). Vaher,  K.  (2006).  Nõmmnelk.  [Foto].   https://infoleht.kes    kkonnainfo.ee/default.aspx? state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=lnim&obj_id=-1110051152 (30.09.2019). Õrn tarn. (s.a).  [Foto].  https://earth.callutheran.edu/Academic_Programs/Departments/Biology/Wildflowers/cr/watert on/common/wgf-38.htm (30.09.2019). 15

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala
  • 1.1 Ülevaade
  • 1.2 Kaitsekord
  • 1.3 Taimede kaitse-eesmärgid
  • 1.4 Aktiivsed vabaaja veetjad
• 1.5. Discgolf
• 2. Uurimuslik osa
  • 2.1 Metoodika
  • 2.2 Tulemused ja analüüs
  • 2.3 Järeldused
• Kokkuvõte
• Kasutatud allikad