ch ab sin S= = = 2 2 bc sin ac sin P = a+b+c = = 2 2 ASENDUSED VALEMITESSE a = b 2 + c 2 - 2bc cos b = a 2 + c 2 - 2ac cos c = a 2 + b 2 - 2ab cos a = P -b-c b = P-a-c c = P - a -b b sin a sin a= b sin a külg sin b=
Kui kondensaatori üks kate maandada siis maandamata katte laadimine on sama väärne vastava laeng üle viimisega ühelt kattelt teisele. C = E0·E·S / d (kondensaatori mahtuvuse valem) C = q/ Mahtuvust saab arvutada valemist C= q/U mahtuvus(1F)=laeng(1C)/pinge(1W) 7. Elektriline konstant. Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta. 8. Aine ja välja erinevused ja sarnasused Sarnasused: *võivad teineteiseks muunduda *on olemas vähimad portsjonid. Erinevused: * aine osakested ei saa olla korraga ühes ruumipunktis. Väljal saavad. * aine osakestel kindlad mõõtmed, väljadel pole 9. Punktlaengu elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. On vektoriaalne suurus
kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal potensiaalne energia mgh1. Alg-lõppoleku potensiaalsete energiate vahe võrdub hõõrdejõudude tööga teepikkusel h + h1 , s.o. mgh mgh1 f (h h1 ) Siit leitakse hõõrdejõudude suurus h h1 f mg (7) h h1 Asetades avaldised (5) ja (7) valemitesse (4), saadakse pärast teisendusi: gh 1 h M mD (8) h h1 t 2 kus D on võlli diameeter. Nurkkiirenduse leidmiseks kasutatakse asjaolu, et koormisel ja võlli pinna punktidel on ühesugused joonkiirendused.Seega a 4h 2 (9) r Dt Seose (2) kontrollimiseks lleitakse M ja mitme erineva koormise väärtuse m korral. Seejuures
elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. VAHELDUVVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See tähendab, et voolu suund muutub 50 korda sekundis. Ka vahelduvvoolu võimsust ja tööd saab arutada samade valemite abil mis alalisvoolu korralgi. Ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused Ie ja Ue, mis leitakse valemist ja , Kus Io ja Uo on võnkuva voolutugevuse ja võnkuva pinge maksimaalväärtused (võnkumise amplituudid; neid nimetatakse ka amplituudväärtusteks). Eestis on vahelduvvoolu pinge amplituudväärtuseks Uo=310V. Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi. Ka vahelduvvoolu voltmeeter ja
2 kus m on ketta mass, r1 on ketta välisserva raadius, r2 on ketta ava raadius. Süsteemi inertsmoment ketta lisamisel avaldub seega 1 I 2 I1 m( r12 r22 ) (14) 2 kus I1 on süsteemi inertsmoment lisakettata. Valemitest (8) ja (14) järgneb mT12 r12 r22 I1 2 T22 T12 (15) Asetades saadud avaldise valemitesse (7), saadakse I1 m r12 r22 T1 2 2T1 2 T22 T12 f , f millest 2 2 m r12 r22 f r 4 T22 T12 (16) Nihkemoodul avaldatakse valemist (6): 2fL 4Lm r12 r22 G 4 4 2
Ha ja Hs vastavalt lahusti molaarne aurustumissoojus ja sulamissoojus, J/mol M lahusti molaarmass, g/mol R universaalne gaasikonstant. Elektrolüütide korral sõltub külmumistemperatuuri langus või keemistäpi tõus ka osakeste arvust lahuses. Nii tekib KCl lahustumisel lahusesse ühest valemiühikust kaks iooni (KCl K+ + Cl), Na2SO4 lahustumisel aga kolm iooni (Na2SO4 2Na+ + SO42). Siin tuuakse valemitesse sisse nn isotoonilisustegur i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustamiseks võetud molekulide (valemiühikute) arvu suhet. Sel juhul saab näiteks elektrolüüdilahuse külmumistäpi alanemiseks T = Kk i Cm (7) Kui iga molekul (valemiühik) võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub
kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal potensiaalne energia mgh1. Alg-lõppoleku potensiaalsete energiate vahe võrdub hõõrdejõudude tööga teepikkusel h + h1 , s.o. mgh - mgh1 = f (h + h1 ) Siit leitakse hõõrdejõudude suurus h - h1 f = mg (7) h + h1 Asetades avaldised (5) ja (7) valemitesse (4), saadakse pärast teisendusi: gh 1 h M = mD - (8) h + h1 t 2 kus D on võlli diameeter. Nurkkiirenduse leidmiseks kasutatakse asjaolu, et koormisel ja võlli pinna punktidel on ühesugused joonkiirendused.Seega a 4h = = 2 (9) r Dt Seose (2) kontrollimiseks lleitakse M ja mitme erineva koormise väärtuse m korral. Seejuures
c 23 rS/ p Sr - siseringi pindala S Err:502 r - siseringi radius Reklaam Sr Err:502 a Kasutage aadresside sisestamisel valemitesse p 17 osutamist: klõpsake hiirega lahtrit, kus asub vajalik r Err:502 väärtus ja Excel lisab valemisse vastava aadressi. 2) Kolmnurga karakteristikud: nimed a 4.00 Nime määramine üksikule lahtrile b 4.00 c 5.00 Nimede määramine korraga mitmele lahtrile S 7.81 S #NAME?
Ha ja Hs vastavalt lahusti molaarne aurustumissoojus ja sulamissoojus, J/mol M lahusti molaarmass, g/mol R universaalne gaasikonstant. Elektrolüütide korral sõltub külmumistemperatuuri langus või keemistäpi tõus ka osakeste arvust lahuses. Nii tekib KCl lahustumisel lahusesse ühest valemiühikust kaks iooni (KCl K + + Cl), Na2SO4 lahustumisel aga kolm iooni (Na2SO4 2Na+ + SO42). Siin tuuakse valemitesse sisse nn isotoonilisustegur i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustamiseks võetud molekulide (valemiühikute) arvu suhet. Sel juhul saab näiteks elektrolüüdilahuse külmumistäpi alanemiseks T = Kk i Cm (7) Kui iga molekul (valemiühik) võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub
X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Milline on võnkeringi omasagedus? Thompsoni valem Võnkumiste perioodi määrab Thomsoni valem T = 2 LC L induktiivsus, C mahtuvus, T periood Kuidas on elektromagnetlainete levimiskiirus(valguse kiirus) vaakumis seotud elektrilise ja magnetilise konstandiga? Elektriline konstant ehk vaakumi absoluutne dielektriline läbitavus on konstant, mis kuulub tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta. 8.8541878176 × 10-12 või on elektromagnetlaine kiirus vaakumis, on magnetiline läbitavus vaakumis, magnetiline konstant. Millised on optika põhiseadused? Kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus
Parafiiniga kaetud keha mass õhus: m1 = 27,1 [g] m1 - m2 Keha maht koos parafiiniga: V 1 = v = 14,4 [ cm3 ] : valem nr 9 m -m Parafiini ruumala: V p = 1 = 2,25 [ cm3 ] : valem nr 10 p Keha maht: V= V 1 - V p = 12,15 [ cm3 ] : valem nr 11 Materjali tihedus: 0 = Vm * 1000 = 2057,6 [kg/ m3 ] : valem nr 12 br (Valemitesse on asendatud enda poolt läbiviidud katse mõõtmistulemused) Tabel 2.1 Hüdrostaatilisel kaalumisel saadud tiheduste väärtused Materjali nimetus Tihedus [kg/ m3 ] Graniit 2625, 4 Tellis 2057,6 Graniit 2634,6 7
2 Valemist T2 I 2 järgneb I1 mT12 r12 r22 2 T22 T12 I1 I T1 2 T2 2 2 Asetades saadud avaldise valemitesse f ja f , saadakse T1 2 I1 2T1 m r12 r22 f 2 T22 T12 f , millest 2 2 m r12 r22 f 4 2 r T2 T12
r 1 osutamist: klõpsake hiirega lahtrit, kus a väärtus ja Excel lisab valemisse vastava Harjutus 2 Kolmnurga karakteristikud: nimed a 3 Nime määramine üksikule lahtrile b 4 c 5 Nimede määramine korraga mitmele lahtrile S 6 Sr 3,14 Reklaam p 6 Kasutage nimede sisestamisel valemitesse osutamist: klõpsake hiirega lahtrit, kus asub vajalik r 1 väärtus ja Excel lisab valemisse vastava nime, kui see on lahtril olemas Nimede määramine /2 )( p-b)( p-c ) ssite sisestamisel valemitesse sake hiirega lahtrit, kus asub vajalik lisab valemisse vastava aadressi. esse asub vajalik a nime, kui see Matemaatikafunktsioonid
Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt *Efektiivne pinge- vahelduvvoolu pinge muutus ajas. Koduse pisikupesa klemmidel 230V, teataval hetkel on vastava siinuseliselt muutuva pinge max väärtus ruutjuur2 X korda suurem. *Efektiivne voolutugevus- Vahelduvvoolu efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu
28 Juhan 200 ei 4.00 Err:508 196.00 10.92 185.08 Anne 1600 jah 32.00 Err:508 1536.00 292.32 1243.68 Mari 900 ei 18.00 Err:508 882.00 154.98 727.02 Ülesanne Koostada valemid töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse , tulumaksusumma ja netopalga arvutamiseks. Valemitesse ei tohi konstante käsitsi sisse kirjutada, st valemid peavad automaatselt arvutama õigesti ka siis, kui maksuvaba miinimumi summa või mõni maksuprotsentidest vastavas lahtris muutub. Valemites kasutada lahtritele/lahtrivahemikele antud nimesid. Kogumispensionimakse ja tulumaksu arvutamise valemid peavad sisaldama IF-funktsiooni. Arvestage, et nii töötuskindlustusmakse kui ka kogumispensionimakse on samuti tulumaksuvabad. Arvutuste õigsust saate kontrollida palk.crew
Arvestades . c kesk. põrgete arv ' d 2 vn 2 d 2 vn tasakaalutingimust saame f= - kx. Võnkumise sumbumise kiiruse määrab beeta e sumbe-tegur. Sumbuvuse logaritmiline Asendades gamma valemitesse saame Kvaasielastsusjõudude mõjul vedru läheb Sutherlandi valem, temperatuuri ja lambda dekrement =T=lna(t)-lna(t+T); süsteemi Lorentzi teisendused: taskaaluasendi poole
elektrienergiast kulub elektrirongi edasiviimiseks 90%, 10% muutub aga hõõrdumisel vahetult soojuseks, mis hajub ümbritsevasse keskkonda. 11.VAHELDUVVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Tööstuses ja kodumajapidamises kasutatakse meil vahelduvvoolu sagedusega 50Hz. See tähendab, et voolu suund muutub 50 korda sekundis. Ka vahelduvvoolu võimsust ja tööd saab arutada samade valemite abil mis alalisvoolu korralgi. Ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused Ie ja Ue, mis leitakse valemist ja , Kus Io ja Uo on võnkuva voolutugevuse ja võnkuva pinge maksimaalväärtused (võnkumise amplituudid; neid nimetatakse ka amplituudväärtusteks). Eestis on vahelduvvoolu pinge amplituudväärtuseks Uo=310V. Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi. Ka vahelduvvoolu voltmeeter ja
Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga:
r a P Joonisel on kujutatud keha liikumine üle kumeruse ( joonise ülemine pool ) ja läbi nõgusese ( joonise alumine pool ) kiirusega -v ( m/s ). Kui keha liigub kumerusel või läbi nõgususe, mille kõverusraadius on r ( m ), ilmneb kesktõmbekiirendus v2/r. Asendame eelmistesse valemitesse P = m ( g ± a ) kiirenduse a asemel kestõmbekiirentuse v2/r. Ûle kumeruse liikudes keha kaal väheneb: P = m ( g - v2/r ) ja keha on kaaluta oleku , kui raskuskiirendus on võrdne kesktõmbekiirendusega g = v2/r Nõgu läbides keha raskusjõud alati suureneb P = m ( g + v2/r ) 1.1.6.3. Hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui
c) Pealkiri 2 - peatükkide pealkirjad; d) Pealkiri 3 - peatükisisesed alapealkirjad; e) Pealkiri 4 - väikesed vahepealkirjad; f) Pealkiri 5 - joonislehtede komplekti valikus reljeefselt esitatud kohandatud jooniste, skeemide, graafikute pealkirjad. 4. Kohandaja poolt muudetud ja/või lisatud tekst on esitatud sinise värviga (lihtsustab õpetaja tööd failiga). 5. Kollase teksti taustavärviga on märgitud tühikud ja erimärgid, mis on lisatud valemitesse jm teksti korrektse punktkirja kuvamiseks punktkirjaribal (lihtsustab õpetaja tööd failiga). 6. Tekstis on olulise teksti esiletoomiseks kasutatud poolpaksu kirja (vajadusel ka kursiivi), mida eristab tekstist punktkirjariba (punktid 78). Poolpaksu kirja on kasutatud nii oluliste üksikute sõnade kui lausete puhul. 7. Lehekülje numbrile eelneb kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja lehekülje number (nt --- 1). 8
Vastavad määramatused 0,0003 0,3 0,0063 avalduvad nüüd uB ( I ) A ; uB ( E ) V ja u B (2 ) rad . 3 3 3 Arvandmete asendamisel keskmise võimsuse ja tema määramatuse valemitesse saame " P 0,1 100 cos 5,00 W , 3 2 2 ! ! " 0,3 ! " 0,0003 " ! 0,0063 2! u ( P) 0,1cos 100 cos 2 2
OB poolitab nurga . Avaldame R ja m: r R = r tan 0,5 ja m = . Asendame cos D need pindalade valemitesse, saame R r r (r + ) = 12r2 tan2 0,5, O cos millest saame peale lihtsustamist ruutvõrrandi R cos suhtes:
Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis
Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis
Sellele järgneb konkreetsete lahendusviiside otsimine. Lai üldettekujutus probleemist võimaldab tal liikuda ühelt üldistusastmelt teisele. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Tulemuslik meetod üldise lahendusoskuse arendamisel on osutunud ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ning õpilaste treenimine nende äratundmiseks. Ohtudeks on siin aga see, et tüüpülesannete lahendamise harjutamisel kipuvad õpilased toimima mehaaniliselt- pannes arve valemitesse ilma probleemisse süvenemata. Selleks, et õpilased õpiksid mõistma seda, mida neile on õpetatud ei piisa vaid sellest, et neil lastakse ülesandeid sageli lahendada, vaid neile tuleb anda ka võimalusi ülesannete lahenduskäikude õppimiseks. Rohkem tuleb rõhku panna heuristikute kasutamise õppimisele. Õpilastele pn vaja kujundada tekstülesannete lahendamisel harjumus nende sõnastus
Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Elektriväljas dielektrikud polariseeruvad, mille tulemusena väli nõrgeneb. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja . Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli. Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis, kõige suurem ( ) on ta puhtal veel. Matemaatiliselt saab dielektrikke kirjeldada: a) Juhul, kui dielektrik on isotroopne ( ), siis on indutseeritud väli paralleelne ja vastassuunaline algväljaga: kus on dielektriline vastuvõtlikkus. Siis
(6) Kasutatud tähised on: Ejm jõumuunduri emj; Rjm jõumuunduri sisetakistus; kjs juhtimissüsteemi ülekande(võimendus-)tegur; kjm jõumuunduri ülekande(võimendus-)tegur; a ideaalne tühijooksukiirus avatud süsteemi korral; a staatiline kiiruslang avatud süsteemi korral; tahhogeneraatori ülekandetegur. Peale (3), (4), (5) ja (6) asendamist valemitesse (1) ja (2) ning vajalikke teisendusi saame suletud süsteemi tunnusjoonte võrrandid kjs * kjm * Ue, / [k(1 + ksüst)] (Ra + Rjm) * Ia / [k(1 + ksüst)] = s s kjs * kjm * Ue, / [k(1 + ksüst)] (Ra + Rjm) * T / [(k(1 + ksüst)] = s s, kus ksüst = kjs * kjm * - suletud juhtimissüsteemi ülekande(võimendus-)tegur; s ideaalne tühijooksukiirus suletud süsteemi korral; s staatiline kiiruslang suletud süsteemi korral.
normaalpinge vertikaalpinna projektsiooni kohta. Teised tegurid saab arvutada seostest K K Kq = K c = - 1 cot cos cos Eeltoodud valemitega saab arvutada ka aktiivsurve suurused. Selleks tuleb parameetrid , , c ja a asetada valemitesse miinusmärgiga ja võtta 0 =. Tasapinnalise ja kõverjoonelise lihkepinna eeldustel määratud aktiivsurvetegurite K=K/cos suurused on esitatud tabelis 10.7. Tabel 10.7 hm W kN/m Wq kN/m Bh kN/m 1 23,8 23,2 27 2 42,3 18,0 54
baashulki. Vahel tasub baashulgaks valida universaalhulk. Nt kui toimub autoavarii, siis võib rääkida autode hulgast, avariide hulgast, autojuhtide hulgast, kannatanute hulgast, politseinike hulgast, tunnistajate hulgast jne. Kui iga predikaadi baashulk on kitsas, siis lisandub valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis. Valemitesse saab ilmutatud viisil kirja panna, nt „kui x on autojuht, siis …”, „kui y on auto, siis …”. Implikatsioon eristab baashulgast just täpselt selle hulga, mida lauses vaja läheb. Ülalpool vaatlesime armastajaid nii, et nad kuulusid kõik vaid inimeste hulka. Kui lisada armastusseosesse juhtumid, kus nt koer võib armastada peremeest ja vastupidi, siis omandavad valemid märksa keerukama kuju. Valem ∀x∀yRxy tähendaks siis
baashulki. Vahel tasub baashulgaks valida universaalhulk. Nt kui toimub autoavarii, siis võib rääkida autode hulgast, avariide hulgast, autojuhtide hulgast, kannatanute hulgast, politseinike hulgast, tunnistajate hulgast jne. Kui iga predikaadi baashulk on kitsas, siis lisandub valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis. Valemitesse saab ilmutatud viisil kirja panna, nt ,,kui x on autojuht, siis ...", ,,kui y on auto, siis ...". Implikatsioon eristab baashulgast just täpselt selle hulga, mida lauses vaja läheb. Ülalpool vaatlesime armastajaid nii, et nad kuulusid kõik vaid inimeste hulka. Kui lisada armastusseosesse juhtumid, kus nt koer võib armastada peremeest ja vastupidi, siis omandavad valemid märksa keerukama kuju. Valem xyRxy tähendaks siis
annaabi.ee 
