vanakraamikaupmees). 2) Leidub x nii, et H(x): Leidub keegi, kes on aus inimene (Leidub aus inimene). 3) Inimene, kes on vanakraamikaupmees, ei ole aus inimene. (Iga vanakraamikaupmees on ebaaus; Kui keegi on vanakraamikaupmees, on ta ebaaus inimene) 4) Leidub keegi, kes on aus vanakraamikaupmees (Leidub aus vanakraamikaupmees). 5) Leidub keegi, kes kui ta on aus inimene, on vanakraamikaupmees. 3 - Lapsed - inimesed Esitada predikaatarvutuse valemitena: 1)Leidub keegi, kes on laps. 2)Lapsed on inimesed. 3)Leidub keegi, kes ei ole laps. 4)Leidub keegi, kes ei ole laps ega inimene. 5)Kõik inimesed ei ole lapsed - parafraseerime - leidub keegi, kes on inimene, kuid pole laps. 1) Võtame kasutusele predikaadi Laps(x) - x on laps E x Laps(x) - Leidub üks x, kes on laps. 2) Võtame kasutusele predikaadi Inimene(x) - x on inimene A x (Laps(x) -> Inimene(x)) 3) E x ½ Laps(x) 4) E x ½ Laps(x) & ½ Inimene (x)
7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273 °C Celsiuse skaalal. 273 K on 0°C 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Protsess – gaasi oleku muutus Isoprotsess – gaasiga toimuv protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb muutumatuks Isotermiline protsess (T) – selle käigus ei muutu gaasi temperatuur Isobaariline protsess (p) – … ei muutu gaasi rõhk Isokooriline protsess (V) – … ei muutu gaasi ruumala 9. Esita ideaalgaasi olekuvõrrand, mis on isoprotsesse kirjaldavate võrrandite üldistus. pV= RT
parameeter. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? T=0K(kelvinit) Sellisel temperatuuril soojusliikumine lakkaks. (absoluutset 0 tempi pole võimalik saavutada) 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Isoprotsess- selline gaasiga toimuv protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb muutumatuks. Protsess- gaasi oleku muutus(gaasiga toimuv protsess) Isotermiline- antud gaasikogusega toimuval isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv (pöördvõrdeline sõltuvus ruumala ja rõhu vahel) (T const) Isobaariline- antud gaasikogusega toimuval isobaarilisel protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv. ( p const.)
soojusliikumise kineetilise energiaga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutne nulltemperatuur tähendab, et absoluutselt kõik molekulid seisavad paigal (soojusliikumist 0 K juures ei oleks). 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Gaasi oleku muutust. Selline gaasiga toimub protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb.Isotermiline protsess p*V = const P=const/v. Isobaariline V/T=const. Isokooriline p/T=const. Antud gaasikogusega toimuval XXXX protsessil on XX ja XX suhe jääv. 9. Esita ideaalgaasi olekuvõrrand, mis on isoprotsesse kirjaldavate võrrandite üldistus. pV= RT, kus =ainehulk, R universaalne gaasikonstant.
suureneda või ka väheneda. 2. Mida tähendab valguslainete koherentsus? Kaks valguslainete võnkumist toimuvad ühtemoodi ehk samas faasis. 3. Mis suurust nimetatakse käiguvaheks? Teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 4. Mida tähendab interferentsi maksimum (või miinimum)? Kuidas toimuvad valgusvõnkumised liitumispunktis ühel ja teisel juhul? Kirjelda sõnaliselt ja valemitena maksimumi ja miinimumi tekkimise tingimusi seosena käiguvahe ja valguse lainepikkuse vahel. Interferentsi maksimum- lained liituvad ühesugustes faasides ehk käiguvahesse k mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Lained liitumisel tugevdavad üksteist- ere valgus. Interferentsi miinimum- kui lainete käiguvahesse mahub paaritu arv pool lainepikkusi. Erinevas faasis valguslained nõrgendavad teineteist- pimedus.
põhjal ja esitatakse olukord praktikas ning töö teoreetilis-metoodilised lähtekohad. Teises peatükis antakse uurimuse metoodika kirjeldus. Veel iseloomustatakse uuritavat objekti, antakse uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid. Kolmandas peatükis esitatakse uurimise (analüüsi, prognoosi) käigus saadud lahendused ja tulemused. Sageli esitatakse andmeid (tulemusi) loeteluna töö tekstis, tabelitena, arvjoonistena või valemitena. Uurimusliku iseloomuga töödes võib peatükkide järjestus kujuneda vastavalt sellele, kuidas teema avamiseks ja lahendamiseks on otstarbekas küsimusi (probleeme) käsitleda. NB!Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Tuleb meeles pidada, et teadustöö ei ole tema koostisosade summa. Võib kirjutada kolm suurepärast eraldi peatükki, kuid neid kokku pannes head teadustööd ei saa,
Aleksandria ehk grammatikate periood al 3 saj e.m.a Aleksandria koolkond-grammatikate koostamine Dionysios Traaklane on esimene säilinud kreeka keele grammatika autor Lause klassikaline def: sõnade ühendus, mis moodustab mõtteterviku 8 sõnaliiki..säilinud tänapäevani India Keeleteadusega tegeleb eliit Pänini: grammatik, kes koostas sanskriti keele grammatika. Preskriptiivne, püüdis kirjeldada reegleid valemitena..nüüdseks vaid pühade tekstide keel Rooma Radikaalseid uuendusi pole Võeti üle kreeka grammatikast Suurim savutus ladina keele grammatikad Koos roomakatoliku usuga levis gram.teaduse trad.mujale Euroopasse ka Arvati, et grammatika on ontoloogiline: vastab asjadele reaalsuses Renessanss Idee, et keeled on siiski erinevad Maailma keelte avastamine Ladina keele ainuvalitsuse lõpp Kerkivad rahvuskeeled Tsentraliseeritud riigid
kloori oksüdatsiooniaste tuleb arvutades VII. Ainetes, mis koosnevad ühe elemendi aatomitest (H2 , O2 jt) on elemendi aatomi oksüdatsiooniaste null. Kovalentse polaarse sidemega ühendites (SO2, NH3 jt) on negatiivne oksüdatsiooniaste elektronegatiivsemal elemendil: SO2 S(IV), O(-II); NH3 N(-III), H(I). Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse
· Mg, leelismuldmetallide (Ca, Ba jt), Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on II · Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, aruvtatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu. Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunu muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teselpool võrdusmärki olema ühepalju Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsendid Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: · Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub · Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid · Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma)
ioonilaenguga. 9. Ainetes, mis koosnevad ühe elemendi aatomitest (H2 ,O2 jt) on elemendi aatomi oksüdatsiooniaste null. 10. Kovalentse polaarse sidemega ühendites (SO2, NH3 jt) on negatiivne oksüdatsiooniaste elektronegatiivsemal elemendil SIV O-II ;N-III HI 3 Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 1. Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. 2. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. 3. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). 4
of San Diego) & ($Univ. of San Diego)(USDUniv. of San Diego) ] Hulgateooria valemite roll Hulgateooria valemeid koostatakse hulkade kirjeldamiseks ehk iseloomustamiseks moodustatavate väidete selgeks ja rangeks esitamiseks Hulgateoorias võib käsitluse suurema mugavuse, parema mõistetavuse vms huvides kasutada muidki kirjutisi väidete esitamiseks, kuid – NB!!! „tõsiseltvõetavad“ on vaid niisugused väited (hulkade kohta), mida on võimalik esitada hulgateooria valemitena ning just sellest lähtuvalt tunnistada õigeks või valeks Hulgateooria atomaarsed valemid ja nende klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis pÎq on hulgateooria atomaarne valem. Hulgateooria atomaarsed valemid esitavad väiteid ühe hulga olemise kohta teise hulga elemendiks. Märkus. Eelnevast tulenevalt on iga atomaarne valem ühtlasi valemiks. Samas pole mitte iga valem atomaarseks valemiks.
Protseduur Valemid Pivot Table Descriptive Statistics Valemid Esiteks on arvkarakteristikud võimalik leida, realiseerides nende arvutamise valemid Exceli valemitena. Mõned vähekasutatavad parameetrid ongi ainult nii leitavad (näiteks üldkogumi ekstsess ja asümmeetriakordaja). Järgmises väljavõttes MS Exceli ekraanipildist on valemireal näha tunnuse 'Pikkus' keskmise arvutamiseks kasutatav valem, mille tulemusena arvuti väljastas kursoriga määratud kohta soovitud arvkarakteristiku.
keskenduda olulisele. See on niisiis teatava süsteemi (piiritletud objektide ja nendevaheliste reeglite kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida. Joonis 2 Süsteemi sisendid ja väljundid, juhtimine/tagasiside 5. Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja. Mudelil võib olla esitatud vabas vormis kirjeldusena, struktureeritud tekstina, valemitena, kõrge abstraktsusastmega joonistena või ka füüsiliste objektidena (nt sobivas mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest. Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist. 6
Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad)
esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida. Vaatlushetkel jäetakse kõrvale ebaolulised detailid, n-ö idealiseeritud kirjeldus. · Joonis: 5. Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja. Omadused: o saab luua erinevatest valdkondadest, erinevatel eesmärkidel. o saab luua kirjeldusena, ideena, tekstina, valemitena, joonistena, objektidena (koopia vmt). o võib olla eeltööks suuremale mudelile (süsteemi loomise protsessis). Esitlusviisid: o erinevate esitlusviiside jaoks on loodud erinevaid standarte. o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6
5 antud 14.0 koos veaga 14/ 0.05 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. Elektrivarustuse ssteemi vi selle osa kapitaalmahutused koosnevad: * Seadmete maksumus * Rajatiste ehitusliku osa maksumus * Montaaitde maksumus * Muud maksumused Tpsemalt mratakse maksumus eelarveliste kalkulatsioonidega. Tavaliselt on arvutused tmahukad ja seetttu kasutatakse lihtsustatud hinnanitajaid. Tavaliselt on nad nidatud tabelina ja arvutite jaoks valemitena. Erikapitaalmahutused on vajalikud energiaseadmete kapitaalmahutuste vrdlemiseks. Igaaastased jooksvad kulud C = Ca + Cm + Ct + Ce Ca - amortisatsioonieraldised Cm - aastane ekspluatatsioonikulu Ct - tju kulu teenindamiseks ja remondiks Ce - elektrienergia aastane kulu C a = pa K C m + C t = pt K Ce = t W pa - amortisatsioonieraldiste koefitsient K - seadme maksumus pt - aastase ekspluatatsioonikulu koefitsient
oksüdatsiooniastet ühendites Mg, leelismuldmetallide (Ca, Ba jt), Zn ja Cd oksüdatsiooniaste ühendites on II. Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, arvutatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. _ Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. _ Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: Elektrokeemia Redoksreaktsioonides toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine).
loogilisteks operatsioonideks. See teeb võimalikuks kirjeldamise tasemel kindlaks teha empiirilisi (kogemuslik, kogemusel põhinev), statistilisi sõltuvusi ehk seaduspärasusi (ka seadusi). Näiteid võib tuua nii matemaatikast (funktsionaalsed sõltuvused), füüsikast (Ohmi seadus), majandusest (tootmisfunktsioon, elastsuskoefitsiendid) kui ka igast teisest teaduse valdkonnast. Kirjeldamine võibesineda ka algebralisel (valemitena, aegridadena, indeksitena, koefitsientidena), verbaalsel (loomuliku sõnalise kirjeldusena rangete järelduseeskirjadeta) või siis graafilisel kujul (arvjoonistena). Iga uurija peamine töövahend on tema mõistus. Teaduslike tõdede leidmiseks peab oskama õigesti ja loogiliselt mõelda, peab nähtusi analüüsima ja sünteesima ja leidma seoseid nähtuste vahel ning üksiknähtuste erinevate külgede vahel. Tarvis on jõuda selgusele nähtuste olemuses ning nende arengu põhjustes
µ0µr elektriväljatugevuse suhtega langevasse elektrivälja tugevusse. d kus Peegeldustegurid avalduvad Fresnelli peegelduse valemitena: on materiali lainetakistus. Sellisesse 0 r käiguvahe. rc sin - rc - cos 2 H t , H r << d , sel juhul on esimese tsooni
Vd-ku tilk võtab kera kuju. Reaktsiooni võrrand on keemilistes reaktsioonides toimunud muu- nim.tuumade vahelist kaugust ergastamata molekulis. Pindpinevus on en kogus, mida on vaja kulut pinna ühikuliseks tuse lühike väljend, kus lähteained ja saadused ant. valemitena. 3.5 Metalliline side Met-se sideme om-d pole kirj-tavad kov sideme suurend-ks ja ta kahaneb temp-i kasv-l. Kristallvõre puudumise Reaktsiooni võrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi, ega ioonilise sideme teooria abil. Met-ne side on osakeste vaheline
koostist, elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu. Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures aatomite arvu tähistab alumine indeks, tegurid näitavad iseseisvate aatomirühmade arvu. NT: CuSO4+10H2O (vasksulfaadi kohta on 10 kristallhüdraati) Kristallvesi on soolades sisalduv vesi ja selliseid sooli nimetatakse hüdraatideks. REAKTSIOONIVÕRRAND on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike väljendusviis kus lähteained ja saadused antakse valemitena. Reaktsioonivõrrandi põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi, millest olulisemad on lähteainete või saaduste arvutamine teiste ainete koguste põhjal. Keemilise protsessi läbiviimisel esinevad praktiliselt mitmesugused kaod, mille tõttu saadud produkti mass on väiksem teoreetilisest. Samuti tuleb kadude tõttu kindla hulga produkti saamiseks võtta rohkem lähteaineid. Protsessi SAAGISE % võrdub tegelikult saadud aine hulk jagatud teoreetiliselt võimaliku hulgaga ja korrutades 100 %
tähendusega sõnad ning märgid – füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja nii suuruste kui ka mõõtühikute tähised. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks. Põhisuurustest võime tuletada kõik teised suurused. • Füüsikaliste suuruste omavahelise seose kohta kehtivaid lauseid, mis on kirja pandud tähiste abil, tunneme füüsika valemitena. Füüsika peamised erinevused teis test loodusteadustest: • füüsikale on omane täppisteaduslike (matemaatiliste) meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; • füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid (füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud), kõik teised loodusteadused kasutavad neid; • füüsika tegevusala hõlmab kogu loodusobjektide mõõt mete skaalat. Füüsika tegeleb kõige suuremate ja ka kõige väiksemate loodusobjektidega. Kokkuvõte teemast
ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse [M(H2O)n]m+ Paljusid teisi komplekse saab vastava soola vesilahuse segamisel mõne sobiva Lewis'i alusega: [Fe(H2O)6]2+(aq) + 6CN-(aq) → [Fe(CN)6]4-(aq) + 6H2O(l) Tegemist on lihtsa asendusreaktsiooniga, kus üks Lewis'i alus asendab teist. Nimetamine Üldiselt esitatud valemitena, kuna väga pikad. Nimetamisel lähtutakse vastavatest reeglitest. Kõigepealt loetletakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalliaatom või –ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonüül) ja NO (nitrosüül). Anioonsete ligandide nimetused
See võib tähendada uuele pingele üleviimise edasilükkamist kaugemasse tule- vikku. Olgugi, et võrguobjektide ja seadmete ning energia hinnad on aastatega muu- tunud, on optimaalse nimipinge valiku varasemad kogemused endiselt kasuta- tavad, kuna optimaalsed lahendused sõltuvad peamiselt hindade omavahelis- test suhetest, mis pole suurtes piirides muutuvad. Selliseid kogemusi võib olla talletatud mitmesugusel kujul: • empiiriliste valemitena • nimipingete kasutamise ökonoomsete piirkondade ligikaudsete piiri- kõveratena • liinide ökonoomsete nimipingete, edastatava võimsuse ja liini pikkuste ta- belitena ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 31 Empiirilistest valemitest [Идельчик, 1989; Электротехнический справоч-
annaabi.ee 
