Mahatma Gandhi, oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias. Mohandas Karamchand Gandhi sündis 2. oktoobril 1869. aastal Porbandaris, Kathiavari poolsaarel, India maanurgas, mida asustavad gudzaratid, suuruselt keskmisi India rahvaid (praegu umbes 20 miljonit). Ta vanaisa ja isa olid olnud peaminstriteks kohalikes vürstiriigikestes. Lapsepõlves ja noorukieas ei olevat Gandhi millegi poolest silma paistnud. Ta ei avaldanud erilisi vaimuandeid, ka polnud ta töökus selline, mis võimaldanuks tal näiteks selgeks õppida hindude püha keelt, sanskritti - asjaolu, mis talle hiljem sügavat hingepiina valmistas. India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteistkümneaastaselt paari; hiljem võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust, oma naisega elas ta aga surmani hästi. Peale tavakooli lõpetamist läks Gandhi Inglismaale ja lõpetas Londonis Ülikooli. Peale
Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid ja inimjõud kallutasid jõudude tasakaalu lõplikult Keskriikide, s.o Saksamaa ja Austria-Ungari kahjuks ja 11. novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana. Tundetud numbrid peegeldavad selle sõja õudusi: rohkem kui 9 miljonit surnut ja sellest poole võrra enam vigastatud noori mehi, poegi, abikaasasid ja isasid, kuid ka tohutu hulk kaotatud meisterlikke oskusi ja vaimuandeid. Hauad Põhja- Prantsusmaal ja Belgias ning sõja mälestusmärgid üle Põhja-Ameerika annavad tunnistust 53 000 hukkunud Ühendriikide sõdurist. Sõda tõi kaasa ka tuhandeid tsiviilohvreid, mille vahetuteks põhjustajateks olid nälg, haigused ja vägivald. Ja siis, kui kahurid vaikisid, tabas inimkonda enneolematu gripipandeemia. Kui väed pöördusid lahinguväljadelt koju, aitasid nad haigust, mille ohvriks on hinnatud 50 miljonit inimest, kanda üle maailma.
eestikeelset ajalehte kirjutama. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. Peagi oli Jannsenil kool ja leer läbitud. Jannsen jäi Masingu austajaks elu lõpuni. Koolivaheaegadel käis ta Ernst Petersoni karju hoidmas. Sealne pererahvas pidas väga Jannseni loetud kirjavarast lugu. 1836.aastal võttis kohalik abipastor Carl Körber Jannseni omale kutsariks. Samuti jäi tal aega õpetada Jannsenile vaimuandeid muusikas ja saksa keeles. Jannsen puutus noores eas väga palju sakslastega kokku ja see on üks põhjustest, miks ta nendega ka hiljem hästi läbi sai. Kui saksa keel selgeks sai, oli Jannsenil palju võimalusi edasiseks eneseharimiseks. Körber toetas Jannseni õpinguid ja aitas tal saada tööd kohaliku köstrina. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise õpetaja Kochi abiliseks nii koolis kui ka kirikus. Ta aitas lapsi õpetada ja kandis hoolt selle eest, et kogudus paremini viisi peaks
otse välja, vaid koomika väljendusvormidega: huumor, satiir(terav pilge), iroonia Draama:peamine teatrizanr. On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias. Dramatiseering-raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks), 5)Romantism: Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James Fenimore Cooper-Hirvekütt, Victor Hugo-Hüljatud, Hans Christian Andersen, Edgar Allan Poe, Puskin. Eestis:Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 6)Realism: Tekkis Prantsusmaal 19.sajandil(1830'datel) kunstisuund mis üritas kõike kujutada hästi tõepäraselt.Kirjanduses ei loodud enam niipalju fantaasiakirjandust, vaid elu, mis inimest igapäevaselt ümbritseb
Ta tegutseski selle nimel, et ta tütred oleksid õnnelikud. Tema põhiprobleemiks on see, et ta on kogu oma elu pühendanud oma tütardele ja nende heaolule, kuid ta tütred ei hooli oma isast üldse. Ta tütardele on tähtis vaid nende enda heaolu. Eugene de Rastignac oli vaene üliõpilane, kes nägi välja nagu ehtne lõunaprantslane: tal olid mustad juuksed, hele jume ja sinised silmad. Ta oli vaimukas noormees, kelle tulisust ning vaimuandeid toetasid elegantne välimus ja jõuline ilu, millest naised end meeleldi ahvatleda lasid. Ta oli peenest perekonnast pärit ja seda reetsid tema kombed, kõnepruuk ja loomupärane hoiak. Ta oli intelligentne ja püüdlik, algul tagasihoidlik ja seltskondlikult kohmetu ning auahne, mille rahuldamist takistab vaesus. Tavaliselt kandis ta eelmise aasta rõivaid: vana kuube, viletsat vesti, tudengi kombel hooletult seotud musta luitunud kravatti, mitte paremaid pükse ja tallatud saapaid
Põhjuseid miks loodud valitsusorgan oma ülesanntega toime ei tulnud on mitmeid. Esiteks oli see Peetrile omaselelt suure kiiru ja tormakusega kokku pandud. Meeste hoolikamaks valikuks ei olnud valitsejal lihtsalt aega. Teine ja veelgi olulisem põhjus oli, et antud ametisse ei jätkunud helgeid päid- kuna suurem osa neist oli hõivatud Põhjasõjaga või siis väljakuulutatud võitlusega Türgi vastu. Valitud meestel polnud riigivalitsemiseks piisavalt vaimuandeid ega ka kogemusi. Mõni neist oli kirjaoskamatu, osa aga tegeles omakasupüüdlikel eesmärkidel. Nii ei saanudki Peeter endale senati näol ustavat ja toetavat kaaskonda, see valmistas talle suurt nördimust ja pettumust, takistades ja pidurdades tema plaanide ellu viimist. Antud senati loomise võib Peetri valitsusaja üheks läbikukkumiseks nimetada. Lisaks senatile moodustas Peeter I ka üheksa kolleegiumi: välis-, riigimaksude, õigus-,
2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust Rene Descartes (samuti tuntud kui Renatus Cartesius) sündis 31. märts 1596.a. Prantsusmaal Touraine`i provintsis La Haye'si linnakeses põlise aadliku parlamendinõuniku Joachim Descastes`i perekonnas kolmanda lapsena. Kümneaastaselt asus ta õppima La Fleche`i jesuiitide kollegiumisse, kus ta sai põhjaliku ja mitmekülgse hariduse(matemaatikas, keeled, teoloogia, filosoofia). Jesuiidid hindasid ta vaimuandeid ja silmas pidades ta nõrka tervist võimaldasid tal hommikuti kauem voodis lamada. Keskkooli lõputunnistuse sai Poitiers's, kus ta õppis ka õigusteadust, mille lõpetas juristina. 1618. aastal läks ta Hollandisse ning astus sõjaväeteenistusse Hollandi Nassau Maurice'i armees, samal aastal 10 novembril kohtus ta Caeni Ülikooli professori Breda's Isaac Beeckmaniga, kes oli teaduse uue sõnaga hästi kursis, kes üritas ühendada füüsikat ja matemaatikat, ja kes
suudavad voorus, teadus ja võim, kui neid tiivustab üllas võistlus ja kui nad töötavad koos inimkonna õnne heaks. Aga kuni võim on üksi ühel pool, vaimuvalgus ja tarkus üksi teisel pool, siis mõtlevad teadlased harva suurtele küsimustele ja veel harvemini teevad võimukandjad häid tegusid, ning rahvad on endiselt pahelised, kõlbeliselt laostunud ja õnnetud. Mis puutub meisse, tavalistesse inimestesse, kellele taevas ei ole jaganud nii suuri vaimuandeid ja kellele ta ei ole määranud osaks saama nii suurt au, siis jäägem oma hämarusse. Ärgem ajagem taga kuulsust, mis meie eest põgeneb ja mis asjade praeguse seisu juures ei tooks meile mingil juhul samavõrra kasu, nagu ta meile maksma läheks, isegi kui me oleksime ta igati ära teeninud. Milleks otsida oma õnne teiste arvamustest, kui me võime selle leida iseenesest? Jätame teiste hooleks vaeva
unenägude vastu. Juba 17. sajandil müüdi tüümianiõli. Prantsusmaal tunti 18. sajandil liivateed sisaldavat närviravimit baume tranquille. Liivatee on olnud tähtsal kohal vaimsuses ja religioonid. Aed-liivateed võib kasutada puhastumiseks, ravimiseks ja ennustamiseks. Taime võib kanda amuletina ning kasutada lõhnasegudes ja suitsutamiseks. Parim kasutuspäev on reede. Liivatee suurendab vaimuandeid ja selgeltnägemisvõimet. Liivatee on abiks rännakutel, sest see annab energiat suuna leidmiseks. Tuleb eelkõige palju kasuks avalikkuse tähelepanu saavatele isikutele. Liivatee puhastab ja uuendab vaimu ning kutsub appi ingleid. Juustesse torgatud värske liivatee muudab naise vastupandamatuks ja suurendab mehe iha. Armuloitsudes toob liivatee suhtesse hellust ja mõistmist. Kui pruudil on kingades liivatees, on peigmees alati truu. Hea uni
surma. Lunastas inimese. Kõrvaldas võõrandumise inimese ja jumala vahel. Tema sõnum: Armastuse kaksikkäsk. Kas kristlaseks saamiseks peab esmalt juudiks saama? Algselt oli ka juudikristlus. Kristlik kirki sai alguse Nelipühist. Siis sai Püha Vaim nendele jüngritele osaks. JUMAL Jumal on ainujumal, kolmainujumal. Kolmainsus Jumal Isa, Jumal Poeg, Jumal Püha Vaim. Püha Vaim annab kristlike koguduste liikmetele erinevaid võimeid (vaimuandeid), mis aitavad neil juhtida ja teenida kogu kirikut. Püha Vaim toimib ka iga kristlase elus, ta vabastab patust ja suurendab armastust, nagu oli teinud ka Jeesus. TEKKIMINE Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah `salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis u aastal 4 eKr Palestiinas
Ta võeti vangi, aga sellest hoolimata käisid tema juures poolehoidjad. Tsvi otsustas võtta vastu islamiusu, et mitte tapetud saada. Usutakse siiamaani, et ta oli Messiaks. Kuulsamaid messiaid on aga Naatsareti Jeesus (ca 6 e.m.a 27 m.a.j). KRISTLUS Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a - ~30 m.a.j); Jesua, Jehosua; Jeesus Kristus (võitu, salvitu), Messias. Tema eostas Jumal. Kristus on tiitel Messiale. Ta võttis üle isa ameti ja tegutses puusepana. Lapsena näitas üles erilisi vaimuandeid. Tema sõnumis oli oluliseks Jumalriigi tulevik. Jeesust on erinevatel aegadel eri paigus kujutatud väga erinevalt. Jeesus sündis neitsist alma ehk noor naine. Teda võib näha usureformaatorina, ta rõhutab usku oma taevase isa suhtes. Üheks olulisemaks üleskirjutatud tekstiks on Mäejutlus Matteuse evangeeliumist 5-7. Seal on ka üks olulisemaid palveid Meie Isa palve. Ta kogus enese ümber jüngreid, olulisemad olid 12, kes kujutavad Iisraeli 12 suguharu. Jüngrid
närvisüsteem ning ainevahetus. Hoiakud, tajud, õppimine ja selle toimimine, isiksuseomadused, vajadused, tunded ja väärtused moodustavad psühholoogilised omadused. Individuaalsete omaduste tõttu annabki iga inimene situatsioonile oma tõlgenduse. Individuaalsete omaduste kogumit iseloomustatakse nn. TVVT lühendiga (ingl. KSAO- knowledge, skill, ability, and other personal characteristics required for good perefromance on a specific job)ii, mis ühendab teadmisi, vilumusi, vaimuandeid ja teisi omadusi. O R 1 2 G Tõmbumine Valik Tõukumin T V T A N Isiku ja I
Ka avaldas oma luuletusi mitmesugustes ajakirjades, katsus kogutud luuletusi ilmutada raamatuna, kuid ei leidnud kirjastajat. Hakkas riietuma, tegutsema, talitama ja liikuma nõnda, et ta kõigile pidi silma torkama ja et temast tahes või tahtmata pidi räägitama, ükskõik kas head või halba. Võiks õelda: oma isiku naeruväärsusega tasandas ta teed oma luuletustele, mis ilmusid raamatuna 1881 toredas ja kallis väljaandes. Üldiselt aga vihati teda kogu Londonis, tema vaimuandeid ei tahetud tunnustada ja arvustus oli tema luuletustele karm. Aga kirjanik ise uskus oma annet, oma geeniust. Oma luuletuste ilmumise aasta lõpul sõitis Ameerikasse kõnesid pidama. 1883 pöördub kodumaaletagasi ja püsib siin ainult lühikest aega, läks kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkonnis. 1883 lõpul oli uuesti Londonis. Sissetuleku muretsemiseks hakkas loenguid pidama, reisides kogu maal ringi. Tol ajal oli ta juba
Ka avaldas oma luuletusi mitmesugustes ajakirjades, katsus kogutud luuletusi ilmutada raamatuna, kuid ei leidnud kirjastajat. Hakkas riietuma, tegutsema, talitama ja liikuma nõnda, et ta kõigile pidi silma torkama ja et temast tahes või tahtmata pidi räägitama, ükskõik kas head või halba. Võiks õelda: oma isiku naeruväärsusega tasandas ta teed oma luuletustele, mis ilmusid raamatuna 1881 toredas ja kallis väljaandes. Üldiselt aga vihati teda kogu Londonis, tema vaimuandeid ei tahetud tunnustada ja arvustus oli tema luuletustele karm. Aga kirjanik ise uskus oma annet, oma geeniust. Oma luuletuste ilmumise aasta lõpul sõitis Ameerikasse kõnesid pidama. 1883 pöördub kodumaale-tagasi ja püsib siin ainult lühikest aega, läks kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkonnis. 1883 lõpul oli uuesti Londonis. Sissetuleku muretsemiseks hakkas loenguid pidama, reisides kogu maal ringi