Otfried Preussler, ,,Krabat" (7. kl lugemiskontroll) 1. Miks läks Krabat veskisse ehk kuidas ta sinna sattus? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 2. Krabat nägi kolm korda unes, et ta põgenes. Keda ta selles unenäos kohtas? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 3. Kes oli kukesulega härra? .................................................................................... .................................................................................... 4. Krabat ja teised sellid õppisid ...
KRABAT OTFRIED PREUSSLER Kermo Allik Elva gümnaasium 7c TEGELASED Krabat Meister Veskipoisid: * Tonda (vanemsell) (suri) * Michail (onupoeg) (suri) * Merten (onupoeg) * Juro (väljendas ennast täitsa tohmanina) * Lyschko * Andrusch * Hanzo * Petar * Staschko * Kito * Kubo * Lobosch KOKKUVÕTE Krabati vanemad surid, põgenes lastekodust ja hakkas “mooramaakuningaks” Nägi mitu korda unes kutset Koselbruchi, veskisse Mustade Vete äärde ja läks sinna Sai veskipoisiks, keda oli alati 12 ning kellest üks iga aastavahetus ära suri ning kelle asemele tuli keegi teine sama moodi ning kellest sai igal reedel ronk, kes õppis musta maagiat Elas seal 3...
Otfried Preussler, ,,Krabat" 1. Miks läks Krabat veskisse ehk kuidas ta sinna sattus? Mitu korda nägi Krabat unenägu üheteistkümnest rongast ja ta kuulis unes kutset minna Schwarzkollomi veskisse. Lõpuks ta sinna läkski. Seda veskit ümbruskonna inimesed vältisid, sest seal polnud kõik asjad korras. 2. Krabat nägi kolm korda unes, et ta põgenes. Keda ta selles unenäos kohtas? Kui Krabat unes põgenes, siis ta tundis ikka, et keegi teda jälgib. Kuuri katusel nägi ta ühe silmaga kassi, jões märkas ta ühe silmaga karpkala, metsas nägi ta puu otsas ühe silmaga ronka. Kui Krabat jooksma hakkab, siis näeb ta veel nastikut ja rebast, kes on samuti vasaku silmata.Teisel ja kolmandal korral põgenedes ei teinud ta neist ühesilmsetest loomadest-lindudest välja, kuid ikkagi oli ta teekonna lõpuks taas veski juures. 3. Kes oli kukesulega härra? Kukesulega härra oli Vanakuri ise, kellega Meistril oli sõlmitud leping tema elu pikendamiseks ...
Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust. Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind, piksenõid Rumpumpel – väikese nõia tädi, ülemnõid – nõid, kelle sõna peavad kõik kuulama, rohunõid, soonõid, tuulenõid, põuanõid, tuulenõia õde, vastlanõid Peategelase kirjeldus Peategelane on väike nõid. Ta oli 127 aastat vana ja elas nõiamajakeses. Umbka...
VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos teiste nõidadega vedasid Väikese Nõia Ülemnõia ette,et see talle karistuse määraks.Väike Nõid palus härdasti,et tal lubataks tantsuööst...
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
annaabi.ee 
