nõrkade vastu suunatud pettusest. Valitsuse sellise hukkamõistmise tagajärjeks on lahtiütlemine kõigist poliitilistest süsteemidest ja meetoditest. Kuid kui inimene hakkab ise poliitilisi vahendeid valides võitlema muutuste eest, siis asub ta ise lõpptulemusena võimu juurde ja sellega hakkab ring otsast peale. Valitsust ja riiki saab kaotada ainult väjaspoolt - mittepoliitiliste vahenditega. Anarhistlik ühiskond oleks "loomulik" kõlblusel, mõistusel ja vahetutel inimsuhetel põhinev entiteet, mis oleks vaba riigi, ekspluateerimise ja kaubitsemise tekitatud saastast ja moonutustest. Valistuse ja seaduse kaotamisest hoolimata ei valitse anarhistlikus ühiskonnas korralagedus ega ohjeldamatus; kord tekib kõlbeliste väärtuste ja normida internaliseerimise teel, mis toimub üksikisiku moraalitunnete ja mõistuse arenemise tulemusena. Anarhismi ülimaks poliitiliseks ideaaliks on üksikisiku vabadus, mis toetub võrdsusele, koostööle ja solidaarsusele
1. Kaubanduslikud vahendajad. 2. Logistilised (kaubaliikumist tagavad) vahendajad. 3. Turundusteenuste osutajad (reklaamifirmad). 4. Krediidi- ning finantsasutused. 5.Kes on üldised, kaudsed, lähedased ja vahetud konkurendid? Üldised konkurendid ei tooda/müü sama toodet mida sina ning ei hõlma ka samu tarbijaid. Kaudsetel konkurentidel on tarbijaskond sama, kuid toode erinev. Lähedastel konkurentidel on toode sama, kuid tarbijaskond erinev. Vahetutel konkurentidel on mõlemad, nii tarbjad kui ka toode sama. Teisisõnu nendega konkureeritakse kõige enam. 6.Milles avalduvad turule sisenemise ja väljumise barjäärid? Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet uute konkurentide eest. Üheks selliseks juriidiliseks piiranguks on näiteks valitsuse poolt antud litsents. Lisaks juriidilistele piirangutele võivad turule
Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi esitades ja neile vastuseid otsides. Arvestatakse lapse seisukohtadega. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb
· Teemad tulevad lähtuvalt sellest, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. "Lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004) Lapsed on innukad õppijad ja saavad uut teavet ning omandavad kogemusi mängides. *Laps õpib kõige paremini matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise kaudu. * Õppimine on vastastikune laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel.
· lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana Lähtumine lapsest ja lapse aktiivne roll õppijana: · Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevusel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. · Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. · Kahju on sellest, et Soome eelõpetuse õppekava alustes (2000) ei võeta seisukohta selles, mis lapsest lähtumine või lapsekesksus on. · Sõnumiks on, et kuigi alushariduses rõhutatakse vägagi kindlalt lähtumist lapsest, vastutab lapse eest, lapse kasvamise stimuleerimise ja kasvukeskkonna eest lõppkokkuvõttes täiskasvanu. · Kuigi õpetaja annab kõigile rühma lastele sama ülesande, võivad lapsed mõista ja kogeda seda erineval viisil.
juhile. Sageli piirdub personalitöö ja koolituste korraldus sellistel juhtudel formaalse seadusest tuleneva personali arvestuse kohutusega ja koolitussoovide valikulise rahastamisega. 12 3. KOOLITUSTEGEVUST MÕJUTAVAD TASANDID Koolitusprotsessis osalevad lisaks koolitusjuhile ka töötajad, juhid ja spetsialistid. Kõigil koolitustegevuse etappidel on konkreetsed ülesanded käitise töötajatel, personalijuhil, vahetutel juhtidel, tippjuhtkonnal, erinevatel osakondadel ja spetsialistidel. Eri tasandite õigused, kohustused ja vastutus sõltuvad asutuse suurusest ja eripärast ning on määratletud eelkõige ametijuhendite ning põhimäärustega. a) Tippjuhtkond Tippjuhtkond vastutab koolitustegevuse tulemusliku toimumise eest ja tagab võimalused töötajate koolitamiseks, osaleb koolituse strateegiliste põhimõtete
Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Sel juhul otsustab laps ise oma tegevuse üle ja seab endale probleemilahenduse strateegiad. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest
kui inimtegevuseks vajaliku keskkonnaga; Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131).
VII: Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus- selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. Kaasaja eelkoolipedagoogika aluseks on lapsest lähtuv lähenemisviis. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, areneminst ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. Lapsest lähtuvas tegevuses ei oodata lapselt mehaanilist uute teadmiste omaksvõttu, vaid oodatakse, et laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab
loodusest kujundavad kirjanduslikke kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Ursula Heise (Stanford University) Looduskirjanduse kaanoni kehtestamine Kirjandusklassika ülelugemine Teooria-arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) Sisaldab loodusloolist informatsiooni Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist 9
kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Looduskirjandus - Sisaldab loodusloolist informatsiooni, Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema), Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist EELPOOL VASTATUD Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja –suunad“ konspektis. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’
selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. Kuidas puutub keskkond kirjandusse? kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus on lahutamatult seotud loodusliku keskkonnaga Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest a) Sisaldab loodusloolist informatsiooni. b) Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema) c) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Kõigi selle 3 põhitunnusega erinebki ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Ökokriitika uurib, kuidas on klassikaliste kirjandusteoste puhul kajastatud inimese ja looduse suhet, milliseid väärtusi on loodusele esitatud. Näiteks inimese ja looduse suhe Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus".
palu 1999). Sageli pole siin tegemist lihtsalt kirjutatu illustreerimisega, vaid fotod seostuvad tekstiga sisuliselt, omades emotsionaalselt ja tähen- duslikult viimasega võrdset rolli. Looduskirjanduse piirid teadus-, ilu- ja tarbekirjandusega on pigem sujuvad üleminekud kui jäigad eraldusjooned. Nii leiab looduskirjandu- se ja teaduskirjanduse piirimailt hulgaliselt teadust populariseerivaid tutvustusi, mis ei põhine autori vahetutel vaatlustel, kuid teenivad ome- tigi lugeja looduse juurde juhtimise eesmärki. Looduskirjanduse ja ilu- kirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on loodus- keskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem kirjanduslikule tekstile iseloo- mulikke käike. Loodus- ja tarbekirjanduse piirialal leidub aga käsiraa- matuid, matkajuhte ja määrajaid, milles praktilist informatsiooni mitme-
Mis kirjeldavad inimest, kes läheb loodusesse jne. Neid otsitakse. Kirjandusklassika ülelugemine lugeda üle vastukarva, marginaalseid tunnuseid mööda. Kuidas need tekstid mõjutavad inimest. Teooria-arendus (mõiste, meetodid, interdistsiplinaarne lõimumine) oluline ühesugused mõisted, meetodid jne. 67.Looduskriitika kui zanr Looduskirjanduse kolm põhilist kriteeriumi: Sisaldab loodusloolist informatsiooni Põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist antakse tekstiga ikkagi mingisugune üldistus. Looduskirjanduse funktsioon ei peatu teksti juures. Üks funktsioon on suunata inimene tekstist läbi loodusesse, nt vaatlema mingit liiki jne. Autori, keskkonna, lugeja ja teksti ringmäng. PSÜHHOANALÜÜS Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus
annaabi.ee 
