päast kestvat jooksmist või töötegemist valulikud. Selleks et lihasrakud vabaneksid piimjappest ja lihaste töövõime taastuks, peab piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. 16. Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist (ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid 2 etanooli C2H5OH ja 2 ATP molekuli) 17. Tsitraaditsükkel koosneb tsüklilisest reaktsiooniahelast, ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape e tsitraat. Koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. H seotakse NAD-i poolt NADH2 (10), mis suunduvad hingamisahelasse. CO2 on jääkprodukt difundeerub mitokondrist välja. 18. NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline ühend (biomolekul); seob vesiniku ja kannab ta hingamisahelasse 19
hingamisahel mitokondri harjakeste membraanides · Etapid: 1) Glükolüüs- Toimub tsütoplasma võrgustikus ensüümide toimel umbes 10 biokeemilise reaktsioonina; lõppsaaduseks püroviinamarihape, O2 puudusel toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine, kuid H2 aatomeid EI eraldu 2) Tsitraaditsükkel- protsess koosneb tsüklilisest reaktsiooniahelast; ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape; enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest süsihappegaasi molekul ja kaks H aatomit; tsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid 3) Hingamisahel- selle reaktsioonides NADH2 energia arvel sünteesitakse 36 ATP-d; nendes reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest, eraldunud H
anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist. Ka sel juhul ei eraldu H aatomeid ja moodustub kaks etanooli(C2H5OH) molekuli, ja kaks ATP molekuli. 2.Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk- järgult CO2 molekulid ja H aatomid.Glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappest edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Protsess koosneb tsüklilistest reaktsiooniahelast, Nimetus tuleb sellest, et ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape, mille happejääki nim tsitraadiks. Enne tsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 molekul ja kaks H aatomit. Moodustunud kahesüsinikuline ühend (aktiveeritud äädikhape) siirdub tsitraaditsüklisse. H aatomid seotakse nikotiinamiidadeniindinukleotiidi poolt ja moodustub NADH2. Et ühe gmolekuli kohta moodustub kaks püroviinamarihapet, siis eraldub vaheetapist ja tsitraaditsüklist kokku 20 H aatomit. Osa neist ei pärine algsest g molekulist,
2 ATP. Anaeroobne glükolüüs e. käärimine lõpeb piimhappe või etanooli moodustamisega. 1st glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli C3H6O3 ja 2 ATP, vesinikku ei eraldu. Piimhappest lahti saamiseks peab selle verega kandma maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. Kui anaeroobsel glükolüüsil tekib etanool, tekib 2 etanooli, 2 süsihappegaasi ja 2 ATP), tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses. Püroviinamarihappe edasine lagundamine, vaheproduktina tekib sidrunhape. Enne tsüklisse sisenemist eraldub CO2 ja 2 H. Järk-järgult eralduvad co2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-iga. Kokku saadakse 10 NADH2 molekuli), hingamisahela reaktsioonid (mitokondrites. Kokku saadakse 36 ATP) · Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. · Rakutsükkel: interfaas + mitoos
.. V. V2O5 - divanaadiumpentaoksiid, tahke ainena tavaliselt helepruun, oranzi varjundiga tahke aine, sadestamisel lahustest kollakasoranz kuni punane. Puhast V2O5 saadakse ammooniumvanadaadi lagunemisel 400-500C juures: 2NH4VO3 V2O5 + 2NH3 + H2O. Ta on efektiivne katalüsaator teatud oksüdatsioonireaktsioonides, eriti oluline on see SO2 oksüdeerimisel SO3-ks väävelhappetööstuses. Laialdaselt kasutatakse ka katalüsaatorina orgaanilises keemias. Vaheproduktina ferrovanaadiumi, vanaadiumi ja vanadaatide saamisel, eriklaaside, glasuuride ja luminofooride komponendina. p-tüüpi pooljuht, ehk sulas olekus juhib vastasnimeliste ioonide tekke tõttu elektrivoolu. VO2 - vanaadiumdioksiid on hügroskoopne kuid vees lahustumatu tahkis, mis reageerib nii hapete kui ka leeliste lahustega. VO2 + H2SO4 VOSO4 + H2O Kasutatakse vanaadiumpronkside tootmisel, pooljuhtmaterjalina termistorites.
H 3C - CH 3 = CH 3· + CH 3· Molekuli lagunemiseks peab aktiveerimisenergia olema kogunenud sidemesse C-C. Kahe molekuli põrkumisel ergastatakse eeskätt võnkumised perifeersetes sidemetes C-H. Energia levik sidemetest C-H sidemele C-C nõuab aega. Energia molekulisisese leviku seaduspärasused olenevad molekuli suurusest ja keerukusest. Aktiivset molekuli A* võib vaadelda ebapüsiva vaheproduktina ja rakendada tema korral statsionaarsuse põhimõtet(Olek, milles vaheproduktide tekkimise ja lagunemise kiirused on peaaegu võrdsed ning vaheprodukti kontsentratsioon jääb reaktsiooni ajal püsivaks, nimetatakse statsionaarseks olekuks): dc = k1 c 2 - k 2 c - k 3 c c = 0 dt Statsionaarsuse tingimuses tähistavad c* ja c vastavalt osakese A* ja A kontsentratsioone ning k1, k2 ja k3 protsessi üksikstaadiumide kiiruskonstante. Avaldame aktiivsete osakeste kontsentratsiooni
sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Polüsahhariidid - On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest, nt tselluloos, tärklis, kitiin. Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest. Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik
On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5 %. Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Laktoos on oluline galaktoosi allikas. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje -amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostas M. Kolga Biokeemia 3. P o l ü s a h h a r i i d i d ehk polüoosid On kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud
laetud ,,augud". Need augud oksüdeerivad vett ning tekivad OH radikaalid ning prooton: hv = e- + h+ ; h+ +H2O = HO*+H+ OH radikaalid oksüdeerivad omakorda vees lahustunud orgaanikat, süsteem ei ole tundlik pH-le. Võimaldab lagundada ning mineraliseerida erinevaid orgaanilisi ühendeid. Osooni ja UV-kiirguse kombinatsioon (O3/UV ) Osoon neelab hästi UV-kiirgust 254 nm juures ning selle protsessi tagajärjel tekib vaheproduktina H2O2, mis omakorda laguneb, moodustades OH radikaale: O3 + hv= O2 + O O + H2O= H2O2 = 2 OH* Protsessi hind on võrreldes osoonimise maksumusega kallim, kuid mõnede saasteainete puhul võib osutuda palju efektiivsemaks. Kasutusala on lahjemad reoveed, mis sisaldavad väga püsivaid saasteaineid, näiteks pestitsiide. Peab eelistama töötlemist neutraalses või nõrgalt leeliselises keskkonnas ning kõrgemaid osooni kontsentratsioone osooni-õhu segus. O3/H2O2 (peroxone®)
Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik. Sisaldus rinnapiimas 6-8 %, lehmapiimas 3,8-5%. Imendumiseks lagundatakse laktoos ensüüm laktaasi toimel. Maltoos (linnasesuhkur) - on tüüpiline taimne süsivesik, mis moodustub tärlklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Teatud kogus maltoosi tekib ka glükogeeni (loomne polüoos) lõhustumise vaheproduktina. Maltoos koosneb kahest glükoosi jäägist. Tärklisest eraldub maltoos sülje α-amülaasi toimel. Ensüüm maltaas hüdrolüüsib maltoosi. POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID on kõrgmolekulaarsed süsivesikud, koosnevad suurest hulgast omavahel ühinenud monosahhariidide jääkidest; täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid. Polüooside ahelad võivad olla hargnenud või hargnemata. POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID Homopolüoosid ehk homopolüsahhariidid
kasutatakse nii kõrgmolekulaarsete ühendite lahustitena ja polüstüreen; Polüpropüleen (PP) kui ka lisanditena kõrgtsetaansete diislikütuste 1. Väikese tihedusega PE (Low-density polyethylene, n CH2 = CHCH3 ................[- CH2 - CHCH3 - ]n tootmisel. Nitrobenseeni kasutatakse vaheproduktina LDPE) Sulamistemp. 175 C aniliinvärvide ja farmaatsiatööstuses. [- CH2 - CH2 - ] n Tänapaeval PP tootmiseks kasutatakse mitmeid Tolueeni nitreerimisel saadakse tugev lõhkeaine - 2
Nt osa metanogeene saavad S allikana kasutada ainult sulfiidset S. Redutseeritud väävlit vajavad: Tioonbakterid (saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist); Fototroofsed S-bakterid (kasutavad H2S, tiosulfaati või So redutseerijana fotosünteesil); väga paljud arhed vajavad S. Nad kas oksüdeerivad väävlit või redutseerivad seda. Mõned liigid saavad teha mõlemat (Acidianus). Thioploca saab energiat H2S oksüdatsioonist ja talletab vaheproduktina väävliteri rakku. Thiomargarita namibiensis (tioonbakter) on väga suur bakter, kelle peaaegu kogu raku võtab enda alla nitraadivakuool. Rakukesta alla kogunevad aga väävlitilgad, mis on H2S oksüdatsiooni vaheproduktiks. Merebakteritel on ohtralt kasutada dimetüülsulfoniopropionaati, DMSP, on osmo- ja sterssiprotektoriks merevetikatel, seda sünteesitakse metioniinist. Ta vabaneb vette suures koguses lagunevatest vetikatest.
o Tsüanofütsiin Esineb tsüanobakteritel Teda kasutatakse kui keskkonaas hakkab N-allika hulk vähenema Lagundamine annab rakule energiat (ka pimedas!) o Väävel Koguvad: · Fotosünteesijad väävlibakterid väävliterad on redutseerija varuks fotosünteesil · Värvusetud kemolitotroofsed väävlibakterid väävel on endogeenne energiaallikas; ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina · Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i o Varuained on osmootselt inaktiivses vormis (ei lahustu vees, ei tõsta osmootset rõhku) o Funktsioon Nende arvel saab rakk mõnda aega elus püsida Sporogeensetel vormidel on aega sporuleeruda · Piilid o Valgulised karvakesed raku pinnal o Esinevad nii liikuvatel kui mitteliikuvatel bakteritel o Peenemad kui viburid o Esineb reeglina rohkem korraga kui vibureid
2) ATP süntees polüfosfaadi arvel 3) Prootongradiendi loomine polüfosfaadi arvel 4) Fosforiallikas rakule 5) Metallide siduja 6) Aluste neutraliseerija 7) Kanalimoodustaja DNA sisenemisel rakku 8) Stressiregulaator 9) Vajalik virulentsuseks (liikumiseks, biokile moodustumiseks jne) VÄÄVEL Kemolitotroofsetel S-bakteritel (värvusetud S-bakterid), kes saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist ja kellel S ladestub oksüdatsiooni vaheproduktina. On kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Thiomargarita, Achromatium. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite (jmt bakterite, näiteks Acinetobacter) varuvalk. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. On tsüanofütsiin valguline polümeer. VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE
Selle kogujaid võimalik kasutada ka vee puhastamisel fosforist. Acinetobacter! Väävel Väävilterakesed kogunevad rakku (võimalik, et hoopis periplasmasse!) mitmetel bakteritel: 1. Fotosünteesivatel väävlibakteritel. Neil on väävliterad redutseerija varuks fotosünteesil. Thiospirillum, Chromatium. 2. Värvusetutel kemolitotroofsetel väävlibakteritel, kes saavad energiat redutseeritud väävliühendite oksüdatsioonist ja kellel väävel ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina. On neil kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita. 3. Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna?
Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist. Ka sel juhul ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid kaks etanooli ja kaks ATP molekuli: MLB 6001 Üldbioloogia 18 glükoos 2e tan ool + 2CO2 Tsitraaditsükkel Glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Et ühe vaheproduktina moodustub sidrunhape, mille happejääki nimetatakse tsitraadiks, siis nimetatakse ka kogu protsessi tsitraaditsükliks. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsivatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja välja hingatav süsihappegaas. Eralduva H aga püüab kinni NAD (10), mis suunatakse edasi hingamistsüklisse.
vee fosforist puhastamisel o Tsüanofütsiin - kasutatakse kui keskkonaas hakkab N-allika hulk vähenema ning lagundamine annab rakule energiat (ka pimedas!) o Väävel Fotosünteesijad väävlibakterid väävliterad on redutseerija varuks fotosünteesil Värvusetud kemolitotroofsed väävlibakterid väävel on endogeenne energiaallikas; ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis ehk polümeriseeunud, nad ei lahustu vees ega tõsta rauksisest osmootset rõhku. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. o Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut - bioplasti. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp,
Selle kogujaid võimalik kasutada ka vee puhastamisel fosforist. Acinetobacter! Väävel Väävilterakesed kogunevad rakku (võimalik, et hoopis periplasmasse!) mitmetel bakteritel: 1.Fotosünteesivatel väävlibakteritel. Neil on väävliterad redutseerija varuks fotosünteesil. Thiospirillum, Chromatium. 2.Värvusetutel kemolitotroofsetel väävlibakteritel, kes saavad energiat redutseeritud väävliühendite oksüdatsioonist ja kellel väävel ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina. On neil kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Achromatium, Thiomargarita. 3.Mõnedel kemoorganotroofidel võib väävel ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Väävliterade kogunemine rakku sõltub H2S sisaldusest keskkonnas. Kui H2S sisaldus langeb, siis hakatakse rakusisest väävlit edasi oksüdeerima Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses
millega on võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas. Valgupuudusel loomade puhul püüab organism N-bilanssi tasakaalus hoida esmajoones piima, liha või villa moodustamise arvel. Ülemäärane valkude tarbimine pole samuti otstarbekas, sest organism ei suuda seda ära kasutada ja see väljutatakse N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa tagasi, kus selle tarbivad bakterid, moodustades mikrobiaalset valku. Valkude roiskumisel seedetraktis tekib mürgiseid amiine, indooli, fenooli ja kresooli. Ka need kahjutustatakse maksas, nende suur kontsentratsioon võib aga põhjustada maksa talitluse häireid.
võimalik hoida tasakaalus N-bilanssi, nimetatakse valgu miinimumiks. 70 kg massiga inimese puhul täielikus puhkeolekus ja küllaldase hulga süsivesikute kindlustamisel on see 20-25 g valku ööpäevas. Valgupuudusel loomade puhul püüab organism N-bilanssi tasakaalus hoida esmajoones piima, liha või villa moodustamise arvel. Ülemäärane valkude tarbimine pole samuti otstarbekas, sest organism ei suuda seda ära kasutada ja see väljutatakse N-ühenditena. Valguainevahetuse vaheproduktina moodustub ammoniaak, mis on mürgine ühend ning muudetakse maksas karbamiidiks. Viimane läheb neerudes uriini koostisse. Mäletsejaliste maksas moodustuvast karbamiidist viiakse osa verega vatsa tagasi, kus selle tarbivad bakterid, moodustades mikrobiaalset valku. Valkude roiskumisel seedetraktis tekib mürgiseid amiine, indooli, fenooli ja kresooli. Ka need kahjutustatakse maksas, nende suur kontsentratsioon võib aga põhjustada maksa talitluse häireid.
3. Prootongradiendi loomine polüfosfaadi arvel 4. Fosforiallikas rakule 5. Toksiliste metallide siduja (Ni, Cd) 6. Aluste neutraliseerija Väävel Väävliterad kogunevad rakku 1. Fotosünteesivatel väävelbakteritel. S terad redutseerija varuks fotosünteesil. Thiospirillum, Chromatium. 2. Kemolitoautotroofsetel väävelbakteritel (värvusetud S-bakterid). Need baktyerid saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist, S ladestub vaheproduktina. On kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Thiomargarita, Achromatium. 3. Mõnedel kemoorganotroofidel võib S ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja orgaanilist ainet ning on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Tsüanofütsiin Tsüanobakterite (jmt bakterite, näiteks Acinetobacter) varuvalk. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda
Jahu ei tohi olla kahjuritest nakatatud ega saastatud. Nisujahu säilitusaeg on 8 kuud. 8.4. Tangained Tangained on tangud, kruubid, helbed, manna ja kliid. Valmistatakse kõikidest teraviljadest ja kaunviljadest. Kruupe valmistatakse põhiliselt odrast ja need kujutavad endast lihvitud tuumasid. Helveste valmistamisel terad kooritakse, aurutatakse ja muljutakse valtside vahel laiaks, seejärel kuivatatakse. Mannat saadakse jahu jahvatamisel vaheproduktina. Kliid on terade koorimisel järelejäänud kestad koos iduosa ja aleuroonkihiga, sisaldades rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid. Odrast valmistatakse tangu, kruupe ja helbeid. Odratangud jagunevad olenevalt läbimõõdust jämedateks (üle 2 mm), keskmisteks (1.5...2 mm) ja peenteks (alla 1,5 mm). Erineva läbimõõduga osakestest koosnevat segu nimetatakse Lõuna-Eesti tangudeks. Nisust valmistatakse tangu, mannat, helbeid ja kliisid. Nisutangu saadakse kõvast
annaabi.ee 
