Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav)
- Toimub kloroplastide stroomas - On vaja CO2, NADPH2, 18ATP Õhulõhede kaudu siseneb süsihappegaas, aga ka väljub vesi 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 P1 Tulemus: glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Galvini tsükklist saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi tähtsus: - Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine - Fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid - Glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides - Toiduahela esimeseks lüliks (toiduks heterotroofidele) - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel
Ühe ioonid, mille seovad NADP molekulid tekib glükoosimolekuli sünteesiks on vaja 18 ATP NADPH2. NADP seob endaga ka elektrone. molekuli. NADP transpordib elektrone, see tähendab, et tekib elektrienergia, mille arvelt tehakse ADP molekulidest ATP molekule. Fotosünteesi tähtsus: · Taimesse talletub päikeseenergia. · Tekib orgaaniline molekul glükoos. · Fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid. · Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia arvel (heterotroofid söövad). · Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks. · On tekkinud osoonikiht, mis kaitsed UV-kiirguse eest. · Inimühiskonna progress põhineb sammuti orgaanilise aine põletamisel. Autotroofid organismid, kes kasutavad oma elutegevuseks valgusenergiat (fotosünteesijad) või
Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav).
Muud keskkonnatingimused on samad: temperatuur, niiskus, pinnas. Milline taim jääb kauemaks ellu? Põhjenda. • Valguslembesed Varjulembesed Miks meie ei saaks muutuda autotroofideks, kui me oma naharakud täidaksime kloroplastidega? Süsihappegaasi molekulid paiknevad nii hõredalt! Miks on lehed poorsed? Fotosünteesi tähtsus • Taimesse talletub päikese energia. • Tekib orgaaniline molekul – glükoos • Fotosünteesi vaheproduktidest teeb taim kõiki teisi orgaanilisi aineid. • Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia ja aine arvel (heterotroofid söövad). • Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks. • On tekkinud osoonikiht, mis kaitseb UV- kiirguse eest.
Bioloogia IV Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid (sahhariide, valke, lipiide, vitamiine jt), kuid neid kõiki ei ole looduses valmis kujul. Iga organism sünteesib talle ainuomaseid orgaanilisi aineid ise, milleks kasutab lähteainena kas eelnevalt ise sünteesitud molekule või orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia, saadakse kas väliskeskkonnast või toidus leiduvast orgaaniliste ainete sünteesiks. Selle alusel jagatakse organismid autotroofideks ning heterotroofideks. 1. Aine- ja energiavahetuse põhijooned Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, milleks nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist...
Valguse tugevusest CO2 konsentratsioonist õhus Taimede varustatusest vee ja mineraalidega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 28. Fotosünteesi tähtsus: Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks Tasakaalustab CO2- te atmosfääris Võimaldab toota CO2-st orgaanilisi aineid (glükoos jt) FS-i vaheproduktidest saab kõiki teisi org. aineid Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides (nii hetero-, kui autotroofidel kui taimel endal) O2 osaleb kõigi elusorganismide hingamisel- energia saamisel O2 oluline osooni tekkel, põlemisel. Hapnikust moodustuv osoon on UV kiirguse kaitseks atmosfääris, vähk Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal Fossiilsete kütuste teke
kõrvalproduktina, sest hapnikku tarvitab hingamiseks enamik elusorganisme (va anaeroobid). Seoses hapniku tootmisega kaasneb ka võimalus osoonikihi -liigse ultraviolettkiirguse eest kaitsva ekraani- täiendamiseks. Fotosünteesil on tähtis roll ka CO2 sidumisel atmosfäärist: süsinikuringe tagamisel ning selle hulga vähendamine vähendab ka ühe ökoloogilise globaalprobleemi, kasvuhooneefekti süvenemist (Tokko 2009). Fotosünteesi vaheproduktidest sünteesitakse kõik teised orgaanilised ained. Joonis 1. Fotosüntees. (Sarapuu 2008) Loomadele on nähtav valgus loomulikult vajalik ka nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest (Cooper 2003). Olulise tähtsusega on ka
Toimub kloroplastide stroomas, on vaja CO2, NADPH2, 18 ATP. Õhulõhede kaudu taimel siseneb süsihappegaas, kuid väljub ka vesi. 6CO2 + 12NADPH2 > C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP > 18 ADP + 18 P TULEMUS- glükoos väljub kloroplastist või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Galvini tsüklist saav alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesi tähtsus: anorgaanilistest ainetest esmane orgaanilise aine loomine, fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid, glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides, toiduahela esimeseks tsükliks(toiduks heterotroofidele), hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel Organismide paljunemine Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline
vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD), nukleotiidide ja fosfoadenosiinfosulfaati (PAPS) süntees. PFT võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose ning vajadusel ja teatud tingimustes võib PFT anda oma panuse ka ATP sünteesiks, sest tema vaheühend Fru-6-P võib lülituda glükolüüsi. 35. Sahhariidide biosüntees. Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks. Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin, samuti säilitab ta rasvkudet. Süsivesik (ribuloos-1,5-difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Süsivesikute metaboliidid laktaat, püruvaat jt on rasvhapete, asendatavate aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomise aluseks.
eest/stabiliseerib hemoglobiini) Toodab riboos-5-P Riboos-5-P on vajalik nukleotiidsete koensüümide ja nukleotiidide sünteesiks Võib anda panuse ATP sünteesiks Võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose G6PDH defitsiiti põhjustab X-liiteline geenmutatsioon PFT ja glükolüüs on väga tihedalt integreeritud. PTF on tihedalt seotud nukleotiidide sünteesiga. 39. Sahhariidide biosüntees Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks. Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insulin, samuti säilitab ta rasvkudet. Süsivesik (ribuloos-1,5- difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Süsivesikute metaboliidid laktaat. Püruvaat jt on rasvhapete, asendatavate aminohapete jt ühendite süsinikskeleti loomise aluseks
tagajärjel võib laguneda valkude kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped alluvad pankrease nõre nukleaaside toimele. Rakkude nukleiinhapped lagunevad vastavate nukleaaside (DNA-aaside,
kvaternaarne, tertsiaarne, sekundaarne või primaarne struktuur, inaktiveeruda funktsionaalsed rühmad ja laguneda molekulisisesed sidemed. 52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped alluvad pankrease nõre nukleaaside toimele. Rakkude nukleiinhapped lagunevad vastavate nukleaaside
Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid. 5) Ligimeelitav putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos). 6) Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks; · Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. · Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin, samuti säilitab ta rasvkudet; · Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5
Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid. 5) Ligimeelitav – putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos). 6) Biosünteetiline – pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks; Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin, samuti säilitab ta rasvkudet; Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5
g/l). Kaitse täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Ligimeelitav putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos). Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks;Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad.Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin, samuti säilitab ta rasvkudet;Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja.Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). Monosahhariidid - ehitus, liigitus
Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid. 5) Ligimeelitav putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos). 6) Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks; · Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. · Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin, samuti säilitab ta rasvkudet; · Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5
Metanaal e. formaldehüüd (HCHO) on väga terava lõhnaga mürgine gaas, mis lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Metanaali vesilahust (tormaliini) kasutatakse desinfitseerimiseks. Metanaali kasutatakse polüformaldehüüdi saamiseks, millel on tehnilisi rakendusi. Lisaks kasutatakse metanaali mitmesuguste teiste polümeeride ja muude keemiatoodete valmistamisel. Etanaal e. atseetaldehüüd (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik, on üks keemiatööstuse vaheproduktidest. Moodustub orgaanilise etanooli oksüdeerumise tulemusena. Etanaal on mürgine ja moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi (tekitab alkoholimürgitust ja pohmelli). Edasi oksüdeerub äädikhappeks. Bensaldehüüd (C6H5CHO) on meeldiva mandlilõhnaga vedelik, mida kasutatakse lõhna- ja maitseainena toiduainetööstuses ja parfümeerias. Propenaal e. akroleiin (CH2=CHCHO) on kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (limaskesti ärritav)
4) Kaitse täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad). Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest. Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid. 5) Ligimeelitav putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos). 6) Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks; · Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. · Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin, samuti säilitab ta rasvkudet; · Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5. Tähtsus
3. Varuaine taimedes tärklis (seemnetes, viljades, mugulates, tüves); seentes ja loomades glükogeen. 4. Transport taimeses toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne; seentes glükoos ja tema teisendid; loomades glükoos. 5. Ligimeelitav putuktolmlejate taimede nektar. (fruktoos, glükoos, sahharoos) 6. Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhappe ehituskompleksiks; Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad; Kergesti omastatavatel süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide sünteesile.; Süsivesinik on fotosünteesis esmane süsihappegaasi siduja. 3. Kas teate, miks glütseraldehüüd (C3) ja erütroos (C 4) ei esine tsüklilises vormis (hemiatsetaalina), samal ajal kui riboos (C5) ja glükoos ning teised heksoosid (C6) esinevad?
??? pole üldse kindel, tuletasin definitsioonist üldse 68. Milline on fotosünteetiliselt aktiivse valguse maksimaalne intensiivsus maakeral? 380 nm 69. Mis on valgushingamine ja millise reaktsiooniga see algab? Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesi protsess,kus hapnik asendab süsihapegaasi Calvini tsüklis. Fotorespiratsiooniks nim. valgusest sõltuvat O2 neeldumist ja CO2 eraldumist. Saab alguse fosfoglükolaadi moodustumisel Calvini tsükli vaheproduktidest ja lõppeb 3-fosfoglütseraadi tekkega. 71. Mida mõistetakse taimede pimehingamisena (1) A form of respiration in plants where carbon dioxide is released without the aid of (sun)light. (2) Mitochondrial respiration in plants tsitraaditsükliga. 72. Nimetage fotorespiratsiooni toimumise piirkonnad rakus. Kloroplast, mitokonder ja peroksisoom 73. Millest sõltub valgushingamise intensiivsus Sahhariidide hulgast 74
Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgised ja takistavad edasist lagunemist. Aeroobne lagunemine kulgeb seetõttu aeglaselt ja taimejäänused hakkavad kuhjuma. Kõdu kuhjub enamasti liigniisketel muldadel, sest need on hapnikuvaesed. Kõdu koostisest avaldab mõju süsiniku ja lämmastiku vahekord: mida väiksem see on, seda kiiremini kõdu laguneb
Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgiks ja takistavad edasist lagunemist. Aeroobne lagunemine kulgeb seetõttu aeglaselt ja taimejäänused hakkavad kuhjuma. Kõdu kuhjub enamasti liigniisketel muldadel, sest need on hapnikuvaesed. Kõdu koostisest avaldab mõju süsivesikute, valkude ja ligniini vahekord: mida suurem on ligniinisisaldus, seda aeglasem on lagunemine. Eri kõduliikide
to-l I2-ga kuumutamisel S, Se, Te: sulatamisel koos lihtainetega hapnikuga otseselt → In2O3 sulfiide, seleniide ja telluriide kõiki 2, neist tavalisem In2S3 tüüpi Ei reageeri: N2, H2, NH3, B, C. Amfoteerne, lisaks hapetele reageerib ka leelistega: 2In + 6KOH + 6H2O → 2K3[In(OH)6] + 3H2 kaaliumheksahüdroksoindaat 3.5.1.2. Saamine tööstuses, toodang Toodetakse Pb-Zn- ja Sn – tööstuse jääkidest ja vaheproduktidest - sadestatakse H2SO4-ga - ekstraheeritakse korduvalt org. ainetega (sagedamini di-2- etüülheksüülfosforhappe lahusega petrooleumis) - mõnikord kasutatakse ioonivahetust fosforhappelistel kationiitidel Metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga või “tsementeerimisega” metallilisel Al-l (väljatõrjumisega lahustest) In3+ + Al0 ↔ In0 + Al3+
annaabi.ee 
