VAHELAED Vahelaed peavad olema tugevad, jäigad, tulekindlad, helikindlad ja ka vajadusel soojakindlad. Vahelagesid liigitatakse 1.Asukoha järgi : · Keldri vahelaed · Korruse vahelaed · Pööningu vahelaed 3.Ehitusviisi järgi : · Monoliitsed vahelaed · Monteeritud vahelaed PÕRANDAD Nõuded : · Tugevad · Kulumiskindlad · Piisavalt jäigad · Sileda pinnaga, aga mitte libisevad. · Kergesti puhastatavad · Soojad · Veetihedad · Nägusad · Muratud
Õhusahtid Avariitrepid Ülejäänud osa oli vaba ruum Võrdlus Hoone Maailma Tallinna Kaubanduskesk Teletorn us Terast kulus 78 000 tonni 1900 tonni Kõrus 411 m 314 m Korruseid 110 25 Hoonel olid teisaldatavad Vaheseinad Sanitaarsõlmed Kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid: kandsid terasfermid Paiknevad: Tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Fassaadipostidest Aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm. Lifte oli 104, pikimaks sõiduajaks 2 minutit. Algselt arvati et kogu hoone inimeste
silmas pidada. TERASTALADEL VAHELAG Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb seintele toetuvad talaotsad seina sisse betoneerida. Talade kõrgus, samm, abitalade vajadus leitakse tugevus- ja jäikusarvutustega. Aluseks konstruktsiooni arvutustele on arhitektuurne lahendus, eriosade lahendus, ökonoomsus. Tänan Kuulamast!!!
aasta juulis. 5 EHITISE PLANEERING Torni iga korrus moodustus 63x63 m suuruse pinna, mille 24x42-m ristlõikepinnaga keskosas paiknesid kiirliftid, toru- ja õhusahtid, avariitrepid. Ülejäänud osa oli kandetarinditest vaba ruum, mille korruse rentija sai ise jagada teisaldatavate vaheseintega oma suva kohaselt. Seejuures sai ka sanitaarsõlmi ümber paigutada oma äranägemisel, kuna kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid kandsid terasfermid, mille vahel paiknes vajalik tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Tarindust kandis fassaadipostidest ja aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru. Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Kandepostide ristlõige oli 45x45 cm ja seinapaksus kuni 12,5 cm. Alumistel korrustel koondusid need kolmekaupa kokku ristlõikeks 80x80 cm. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm.
Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid. Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid: o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad o peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele o kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad
Raudbetoonkest on efektiivsem kui teraskestadega tugevdamine, kuna betoonkest on tihedalt ümber posti kogu selle pikkuses. Kui posti ristlõike mõõtude suhe on suurem kui 1 / 2,5 siis tuleb kasutada ka läbi seina paigaldatud tugevdusvardaid. Kiviseina arvutuskõrgus hef millistest sidemetest teiste konstruktsioonidega sõltub? Seina arvutusliku kõrguse määramisel peaks vahet tegema seina kinnitustingimuste (kinnitatud kahest, kolmest, neljast servast või vabaltseisev sein). Vahelagesid, sobivalt paiknevaid põikseinu ja muid seinaga seotud sama jäiku konstruktsioonielemente võib vaadelda seina kinnitusena ja neid arvestada konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel. Kiviseina piirsaledus u =27. Mida see projekteerijale tähendab? seina arvutuspaksuse ja arvutuskõrguse jagatise tulemus ei tohiks olla üle 27. Tsentrilise ja ekstsentrilise surve olemus, jõudude rakendamise skeemid Tsentriline surve surve asub keskel, ekstsentriline surve surve asub ääres.
35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele
35. Mis eesmärgil kasutati savi vundamendi ümbruses vanasti? Hüdroisolatsioonina 36. Miks on savikrohv siseviimistlusena hea materjal? Ta on kui niiskusereguleerija, hoia õhuniiskust ruumides . Liigse niiskuse imeb endasse, kui ruumi õhk liiga kuivaks muutub, siis suudab savi niiskuse ruumi tagasi anda. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele
Kiviseina arvutuskõrgus hef millistest sidemetest teiste konstruktsioonidega sõltub? Seina arvutusliku kõrguse määramisel peaks vahet tegema seina kinnitustingimustest. Arvutuskõrgus oleneb sellest, mis moodi on sein kinnitatud. Kahest servast kinnitatuna oleneb see kas on kinnitatud kinnise toena, liikuva- või liikumatu liigendtoega ning nende kombinatsioonidest. Veel oleneb ka sein on kinnitatud kahest, kolmest, neljast servast või vabaltseisev sein. Vahelagesid, sobivalt paiknevaid põikseinu ja muid seinaga seotud sama jäiku konstruktsioonielemente võib vaadelda seina kinnitusena ja neid arvestada konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel. Kiviseina piirsaledus u=27. Mida see tähendab? Seina arvutuskõrguse(hef) ja arvutuspaksuse (tef) jagatise tulemus ei tohiks olla üle 27. Saledus c=15. Mida see tähendab? Kui meie leitud saledus tegur (hef/tef)on suurem kui 15, siis antud juhul peame arvestama roometeguriga
2 3 Etapid Üldjuhul kõige tihedam koostöö geodeesia firmaga toimub ehituse alguse staadiumis. Rääkides just majade ehitamisest. Majade ehitamisel geodeetilisi sisemõõdistamisi jällegi väga ei tehta. Kui just hoone ei ole teatud spetsiifiline, et seda nõuda. Näiteks mõni renoveeritav hoone, kus on vaja sees uuesti mõõdistada, kuhu tulevad täiesti uued ruumid, täidetakse põrandaid või tehakse uusi vahelagesid ja n.e Välis mõõdistusi tehakse just alguse staadiumis ja just selle tõttu, et mahamärkida maja asukoht, trasside asukohad, teede ja välisvalgustuse paiknemine ja muu selline. 3.1 Geodeetiline alusplaan, ehk geoalus Geodeetiline alusplaan e. geoalus on kõikvõimalike projektide alustamise nn vundamendiks. Geodeetilise alusplaani tegemiseks mõõdistatakse kõik maa peal nähtavad objektid (puud, hooned,
hästi ka allergikutele. 37. Kuidas saad hea mürapidava seina? • Sein on eraldatud muudest konstruktsioonidest kummipuksidega. • Heli isoleerivad materjalid. • Seinakonstruktsioon teha kärgjas – tihedamad ja hõredamad materjalid mitmete kihtidena, et raskendada heli läbitungimisteekonda. • Kasutada poorseid ehitusplokke (Fibo, Aeroc), kuna õhk on samuti hea heliisolaator. 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Vahelae soojustamine on vajalik kui korruste vahel on suured temperatuurierinevused N: üleval on külm pööning või all on jahe kelder. 39. Mis on kiudbetoon? Kiudbetoon on lisatud armeerivate kiududega (valdavalt tükeldatud teras, plast, polüpropüleen ja süsinik) betoon. Eriti sobilik kasutamiseks kohtades, kuhu pole muul moel võimalik ligi pääseda, et paigaldada armeerimisraudu. 40
- Vana maja väärtus peitub ka vanades materjalides, mitte ainult stiilis. Mida rohkem vana eemaldatakse, seda enam kahaneb hoone väärtus. Uus võib olla küll vananäoline, kuid ta ei ole vana -100 aastase majaosa saamiseks kulub 100 aastat. Vanade majade seisukorra hindamisel tuleb kontrollida eelkõige - Vundamendi- sokli ehituskonstruktsioonilist olukorda (liialt madal sokkel, sokli pragunemised, sadevete kogunemine sokli äärde) - Välisseinu - Vahelagesid - Katusekatet - Katuse kandekontstruktsiooni - Välisfassaadi viimistlust (värvikahjustused, krohvipragunemised, puidumädanikud) - Akende üldseisundit (halvad tihendid, klaaside kinnituse vananemine; aknaplekkide puudumine või nende ebaõige kinnitus) - Siseruumide viimistlust (valdavalt sanitaarremondi vajadust). - Vihmasüsteeme - Hoonete veevarustust ja kanalisatsiooni - Reovee kanaliseerimist (ülemäärne hulk reovett pääseb pinnasesse)
Horisontaalset hüdroisolatsiooni on samuti võimalik paigaldada vundamendi tugevdamisel või siis freesitakse vundamenti soon, millesse hüdroisolatsioon paigaldatakse 28.Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vahelae tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. Puittaladel vahelagi, terastaladel vahelagi, raudbetoonplaatidest vahelagi 29. Kirjelda erinevaid vahelae toestamise ja sirgestamise viise. Vahelagesid toestatakse laetaladega risti paigaldatud terastalade ja puittaladega, mille külge kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu. 30. Kirjelda puidu enamlevinumaid kahjustusi ning nende likvideerimise viise. Päikese sooja- ja uv-kiirgus, bakterid, hallitus, sinistus- ja mädanikseened, putukad ja nende vastsed,
· Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi
Praegune Vana Toomas on noorem pärineb 1952. aastast ja asendab oma eelkäijat, mis asub Raekojas paiknevas muuseumis. Suur-Karja 8 Kaupmehe kontor asus kohe maja eeskojas, maja kõige suuremas ruumis, mille pindala oli kuni 100m². Ruumis seisid massiivsed lauad, seinte ääres olid pingid, kirstud ja kapid kaubanäidistega. Kaupu hoiti ka pööningul, kus laoruumid ulatusid teise ja kolmana korruse kõrguseni. Just seepärast oligi vaja võimsaid vahelagesid, mida toetas tihti kivist piilatt, mida võib seal kohata ka tänapäeval. Karja tänava nimi (Kariestrate) on läbi ajaloo säilitanud oma algupärase eestikeelse nime erinevalt teistest vanadest Tallinna tänavatest, mis tihti kandsid ladina- või alamsaksakeelset nime. Karja tänav on üks vanimaid tänavaid Tallinnas. Seda kasutati omal ajal karjateena Tallinna all-linna ja Toompea elanike kariloomade ajamiseks
ja toetus 20 kivisambale, mille 35 meetriseid avasid sildasid puitkaared. Umbes 2. sajandil e.m.a hakati Rooma riigis kasutama ühiskondlike hoonete katusekonstruktsioonis vanast India kultuurist pärinevaid horisontaalreaktsiooniga tugistikke ja kaari. Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede
mis on tehtud savitellistest või looduskividest. Ekstsentrilisuste ehm ja ehi väärtusi ei rakendata, kui nad vähendavad vastavalt ekstsentrilisusi em ja ei. 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus. Kandevseina arvutusliku kõrguse määramisel arvestatakse seinaga seotud konstruktsioonielementide suhtelist jäikust ja sidemete efektiivsust. Seina arvutusliku kõrguse määramisel peaks vahet tegema seina kinnitustingimustes (kinnitatud kahest, kolmest, neljast servast või vabaltseisev sein). Vahelagesid, sobivalt paiknevaid põikseinu ja muid seinaga seotud sama jäiku konstruktsioonielemente võib vaadelda seina kinnitusena ja neid arvestada konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel. Seina jäik kinntus. 1) Seina vertikaalserva võib lugeda jäigalt kinnitatuks, kui: - arvutuslikult ei teki pragu jäigastava seina ja antud seina vahel, st mõlemad seinad on omavahel seotud ja samaaegselt tehtud enamvähem ühesuguse
Joonisel (vasakull)on toesõlmed. Teraskarkassidel ühendus vundamendiga tehakse lehtkonstruktsioonis ja ankrudatakse ankrupoltidega. 80. Millised on vahelae üldised põhimõtted? Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatkse materjali järgi: raudbetoonist,terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Vahelaed peavad olema : tugevad, jäigad, vastama tulepüsivusnõuetele, helipidava, soojustpidavad ja veetihedad. Vahelagesid liigitatakse asukoha järgi : keldrivahelagi, korrusevahelagi ja pööninguvahelagi. Valmistamise viisi järgi liigitatakse vahelaed: monteeritavad,monoliitsed ja monteeritavad- monoliitsed vahelaed. 81. Kuidas ehitatakse pööninguvahelaed? Pööning puitvahelaed soojustatakse ja vahelagedesse aurutõke, mis jääb viimistluse ja vahelaetalade alla. valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Toodud monoliitne lihttaladega ribilagi koosneb
korral (betoon, kivi), kuid kergete materjalide kasutamisel (puitkonstruktsioonid, kergbetoon) võib märkimisväärselt vähendada piirdetarindi õhumüra isolatsiooniindeksi arvulisi väärtusi või suurendada löögimürataseme indeksit. Kuigi heliisolatsiooni spektrilähendajate rakendamine on soovituslik, tuleks kergkonstruktsioonide kasutamisel neid parandustegureid arvestada. See puudutab kergbetoonist piirdekonstruktsioone, kihilisi karkassseinu ja vahelagesid, uksi ja aknaid. Selle nõude rakendamist raskendab asjaolu, et informatsioon ehitustoodete heliisolatsiooni kohta sageli ei sisalda vastavaid andmeid. Tootjad ei ole huvitatud, et nende toodete heliisolatsiooniomadusi hinnatakse senisest rangemalt. Siiski on paljude toodete kohta C-korrektsioon juba määratud, neid on võimalik ka ise arvutada, kui on teada ehituskonstruktsiooni õhumüra isolatsiooni või löögimürataseme sageduskarakteristik.
Soojustatud põrandas paigutatakse hüdro- isolatsioon soojustuse peale. Soojustus vahelaes peab paiknema suhteliselt aurutiheda kandetarindi (raudbetoonplaadi) suhtes jahedama keskkonna pool. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Soojustus pööningu põrandal peab olema pealt kaetud auru läbilaskva tuuletõkkega ja pööningul peavad olema käiguteed katuseluukide juurde pääsemiseks ning tehnoseadmete hooldamiseks. Elamutes on kolme erineva funktsiooniga vahelagesid. Keldrilagi paikneb keldri ja eluruumide vahel. Kelder on tavaliselt jahedam kui elutoad, seepärast peab keldrivahelagi olema soojapidav. Keldris võib olla müraallikaid, seepärast peab vahelagi olema ka mürapidav. Keldri õhk võib olla niiske; keldrivahelae puitkonstruktsioonid peavad olema niiskuse vastu kaitstud. Kui keldris on garaaz, siis peab keldri vahelagi olema nii tuletõkkeks kui ka tõkestama bensiiniaurude ja heitgaaside läbipääsu. Korrusevahelagi eraldab elukorruseid
mõjutavad: Betoonvahelaed on tugevad ja vastupidavad -- nad ei vaju, vetru ega nagise. Need on tuleohutud. Väga hea heliisolatsioon tagab privaatsuse, mida puitkarkassile ehitatud vahelaed ei võimalda. Kuna vahelagi on väga suure kandevõimega, puudub vajadus vahelagede tarvis majja planeerida tülikaid poste või kandvaid vaheseinu ja seetõttu on võimalik ehitada avaraid ruume. Kuna kandvad vaheseinad puuduvad, on hiljem ruumide paigutust lihtne muuta. Plastbau® tehnoloogia võimaldab vahelagesid ehitada senisest 30% soodsamalt, mistõttu betoonvahelae ehitamine ei pruugi puitkarkass- vahelae ehitamisest enam kallim olla. 1.4. Katus Põletatud looduslikust savist katusekivid kuna see on looduslik ehitusmaterjal, mis on sajandite vältel oma vastupidavust ja muid häid omadusi tõestuanud. Raskesti sütiv. Tormidele vastupidav. Dekoratiivne. Nad on vee- ja külmakindlad ning hingamisaktiivsed, selle kinnituseks antakse 20-30 aasta
taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. Vahelaed Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks. Nende ülesandeks on vastu võtta koormusi inimestest, mööblist, seadmetest, mis paiknevad korrusel, ning kanda need üle seintele, 5 postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda
valutunde kõrvades). Eristatakse löögi, -mehaanilist, aerodünaamilist, hüdrodünaamilist müra. Mehaaniline müra tekib kompressorite, pumpade, ventilaatorite, liikuvate ja pöörlevate osade töötamisel. Aero-ja hüdrodünaamiline müra tekivad torustikes ja tehnoloogilistes seadmetes keskkonna liikumisel suure kiiruse juures, keskkonna suuna muutumisel torupõlvedes. Müraallikate ruumide isolatsiooniks kasutatakse heliisoleerivaid seinu ja vahelagesid. Üldreeglina tuleb teha kõik võimalik mürataseme vähendamiseks töökohtadel, milleks on alljärgnevad võimalused: Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Müra vähendamine töökoha ja töö organiseerimisega Eralda mürarikas töö vaiksest tööst. Võimalda küllaldane kaugus müraallikast Kasuta isikukaitsevahendeid VIBRATSIOON
annaabi.ee 
