ISELOOMUSTUS.................................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lubiväetiste kasutamine...................................................................................... 5 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine........................................................................ 5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................. 5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine........................................................ 5 3.2.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia...............................................6 3.3. Lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetiste kasutamine...........................
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine 2 Sissejuhatus
Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................6 3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil........6 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil............................ 3
kuumutatakse, kuivatatakse . tekkinu mass kaalutakse, ja molekul- ja aatommasside põhjal arvutatakse välja K % väetises. Teine võimalus leekfotomeetriga Kaltsiumi määramine- sadestatakse kaltsiumoksanaadiga . uuritakse aatomabsorbsioon-spektomeetriliselt , uuritav lahus juhitakse leeki , sinna ka valguskiir. Magneesiumi määramine- aatomabsorbdsioonspektomeetriliselt Väävli määramine- lisatakse BaCl2 lahust. Tekib valge sade, see filtreeritakse,kuivatatakse,kaalutakse. Org väetiste tähtsaimad kvaliteedinäitajad: Kuivaine- see aine osa mis jääb järele pärast kuumutamist termostaadis 100- 105 kraadi juures kuni konstantse kaaluni. Toortuhk- see osa ainest mis jääb järele pärast põletamist muhvelahjus 500- 600kraadi juures .see näitab orgaanilise aine sisaldust Toiteelementide sisaldus --- Märgtuhastamine- kaalutakse org väetis, viiakse see kjeldahli tuhastuskolbi, lisati 3ml konsentr. H2SO4 ning 1tera seleeni. Siis kuumutati kolbi kuni lahus
Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine...............................................................................4 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................4 3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia..............................................5 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.................................................6 3.3.1
Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada? 25.11.2010 Eksamisse: taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale kurja ei tee. Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet.
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduses on hakatud üha enam kasutama masinaid mis soodustaks põllumajanduses tegevust. Need uued kasutusele võetud masinad saastavad õhku heitgaasidega ja muude mürgiste ühenditega. Põldude rajamiseks võetakse maha metsasid, sellega kaasnevad ka erinevate loomaliikide elupaikadest ilmajäämised ja loomade suremine. Väetiste kasutamine põllumajanduses Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid.
vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisaldus. · Väljendamine oksiididena ehk toimeainena. 6. Mis on taimetoiteelement? Too näiteid.
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2.KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM................................................................................7 2.1Lubiväetiste kasutamine......................................................................................... 7 2.2Orgaaniliste väetiste kasutamine...........................................................................8 2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine.......................................................9 2.2.3.Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia.........................................10 2.3.Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.............................................11 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil........11
nõuetele vastavuse (NV) nõuded, mida peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 kohaselt kogu majandusüksuses 2009. aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlejad. Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale
paekivijahu ja dolomiidijahu. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6). 23. Väetiste andmise ajad ja viisid- KÜLVIEELNE: sügisene (igal aastal, Pja K; perioodiline, org p,k ) kevadine( N PK, org) Kesa väetamine ; KÜLVIAEGNE: Paiklik väetamine (kombikülv); Külvtöötl.; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda. 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 25
Katrin Older KÕDUSÕNNIK Juhendaja: Sirje Tooding Räpina 2012 Sõnnikut on põllukultuuride väetamisel kasutatud edukalt sadu aastaid, sest see sisaldab taimedele enam-vähem rahuldavas tasakaalus peamisi toiteelemente: lämmastikku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K). Nii nagu kõigi väetiste puhul, on tarvis siingi kinni pidada väetise kasutamise juhendist. Paraku ei ole ma näinud ühegi sõnnikuhunniku kõrval ei kasutusjuhendit ega ka täpset koostist. Mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus mineraliseerub orgaaniline aine ja muutub taimele omastatavaks - tegu on olemuselt pikaajalise toimega väetisega. Sõnniku toime püsib mullas 25 aastat. Tänapäeval tuleks tähtsamaks pidada hoopis orgaaniliste väetiste kaudset toimet. Huumusvarude
1830. a. tšiili salpeeter – NaNO3 1840. a. Inglismaal (NH4)NO3 1843. a. Inglismaal esimene tööstuslik mineraalväetis – superfosfaat 1861. a. Saksamaal kaaliumväetised XX sajandi alguses avastati õhulämmastiku sidumise võimalus: • Hapnikuga – Ca(NO3)2 – Norra salpeeter • Süsinikuga – CaCN2 – Kaltsium tsüaanamiid • Vesinikuga – NH3 – Ammoniaak • Valitsev tehnoloogia tänase päevani • 1910. a. Esimene tehas NH3 tootmiseks Väetiste tootmise ajalugu Eestis • 1922. a. Maardus fosforiidijahu • 1929. a. Maardus segafosfaat • 1956. a. Maardus pulbriline lihtsuperfosfaat • 1971. a. Maardus granuleeritud lihtsuperfosfaat • 1969. a. Kohtla-Järvel lämmastikväetiste tehas – AS Nitrofert Väetiskoguste väljendamise viisid: • Füüsilistes kogustes – Kg, t, g, Mg • Tingväetisena – Ammooniumsulfaat (20,5% N) – Superfosfaat (18,7% P2O5)
raskesti reutiliseeruvad nagu Ca; Fe; S jt, mis on taimes raskesti ümberpaigutuvad. 11. Väetisekoguse ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid tavaliseim viis on füüsilistes kogus väljendada(massiühikutes), tavaliselt tonnides, ka tsentrites või kg-des. Mineraalväetiste erinev toiteelementide sisaldus tingis aga väljendamise tingväetistena võrreldavate kogustena, sest eri väetiste füüsiliste koguste kokkuliitmine ei andnud erineva toitainesisalduse tõttu võrreldavat pilti. Tingväetisteks olid lämmastikväetiste puhul ammooniumsulfaat lämmastikusisaldusega 20,5%, fosforväetistest superfosfaat fosforisisaldusega 18,7% P2O5-na ja kaaliumväetistest kaalisool kaaliumisisaldusega 41,6% K 2O-na. Võrreldavat pilti on võimalik väljendada katoimeainena ehk tegevainena. See on ebakorrektne väljendusviis ja tehakse pingutusi sellest vabanemiseks
Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine. Põllumajandusele eraldatakse riigi eelarvest arvestatav summa 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine Spetsialiseerunud on loomakasvatusele. Kuid Lõuna-Rootsis kasvatatakse ka nisu, rukist, otra, kaera ja kartulit. Üha enam hakatakse tegelema mahe põllundusega. Põhja-Rootsis olulist taimekasvatust ei toimu. 4. Eksport Põllumajandus tooteid Rootsi oluliselt ei ekspordi, kui siis kartulit, õunu ja liha. Peamiselt varustab end ise kõigega, mida saab seal kasvatada.
Seega on need õhust raskemad. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmena uriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti FOSFORIRINGE ÜLDPÕHIMÕTE LOODUSES: Kaevandatud fosforist 80% läheb väetiste tootmiseks ning lahjendatud fosforhapet kasutatakse karastusjookides. Fosfaatidel on oluline roll bioloogilises süsteemis, kuid samal ajal võivad põhjustada jõgede ja järvede saastumist. Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda
pind põllumajanduses elaniku kohta on 0.29 ha. elaniku kohta on 4,81 ha. töötava elaniku kohta? Haritava maa pind on Haritava maa pind on Kuidas on haritava maa viimastel aastakümnetel viimastel aastakümnetel pinna suurus viimastel vähenenud peaaegu 2%. vähenenud 0,3%. aastakümnetel muutunud? Milline on masinate ja Masinate ja väetiste 19 traktorit 1000 ha põllumaa väetiste kasutamine riigis? kasutamise kohta Marokos kohta. Väetiste kasutamise Kui suur osatähtsus on ma andmeid ei leidnud. kohta andmed puuduvad. niisutamisel? Niisutatakse Marokos 1458 Niisutatakse 3157 ha maast. ha maast. Kuidas on muutunud Vaadeldaval perioodil (2005- Teraviljade tootmine on
11. Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik) Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega. Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks hinnatasemega. 12. Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt
VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt osutuvad tähtsateks toiteelementideks NKP, mida nimetatakse ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K.
- põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest). Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel:
osa Joonis 1. Juurtoitumine. Juureväline toitumine Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Taimed omastavad juureväliselt peamiselt CO2, O2. Juureväline väetamine võib kasulik olla juhtudel, kus mullas esineb eeskätt lämmastiku või mikroelementide puudus ja ka ilmastikutingimuste korral, kus väetiste omastamine juurte kaudu on pärsitud. Juureväliselt antud väetised vähendavad ekstreemsetest ilmastiku- tingimustest ja muudest ebasobivatest mõjutustest põhjustatud taimede stressi ja soodustavad põhiväetistega antud makroelementide omastamist taimede poolt. Juureväline toitumine aga ei rahulda taimede vajadusi täielikult, kuid aitab üle saada kriitilistest olukordadest (nt pikk põuaperiood, mulla hapestumine jne). Peamiselt kasutatakse
Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt. Mikroelemendid Boor , Vask, Tsink,Molübdeen, Koobalt, Seleen. Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon Toitelahuse koostis ja kontsentratsioon – enamikele kultuuridele optimaalne 0,1…0,5%. Kõige tundlikumad liblikõielised, kurk, sibul, porgand . Tasalaalustatud toitelahus – sisaldab kõiki vajalikke toiteelemente sobivas vahekorras • Valgus – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajavad
tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. · Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. · Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid. · Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. · Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. · Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14
et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. · Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. · Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid. · Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. · Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. · Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14
Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile Amooniumkloriid happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele Na salpeter (NO3) aiakultuuridele Ca salpeter leeliseline, kiiretoimeline Karbamiid universaalne, aeglase toimega Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla
Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa..............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjanduse allikad..................................................................................
Väetis segatakse kasvumulda vastavalt pakendil olevale juhisele üks kord aastas ja ei mingeid kevad ega sügisväetisi, kui ei ole soov just taimi üle väetada. Kõige kiirematoimelised on kastmisväetised, kus toiteelemendid jõuavad taimeni kohe vesilahusena ilma, et peaksid hakkama mullas lahustuma. Kindlasti ei ole mõtet hakata kastmisväetist tegema pikatoimelistest väetistest, sest nagu eespool oli juttu kulub mõningate väetiste lahustumiseks ka 6 kuud. Neile kellele meeldib taimi väetada ühes kastmisega peaks sobima Substral® Miracle Grow® Roosiväetis. Kui, teie roosid on saanud millegipärast kannatada, on nõrgad ja ei taha õitseda (öökülm on rikkunud noored võrsed, peate kõige ebasobivamal ajal taime ümber istutama, keegi on endale kaeviu sinna kaevanud või muud ekstreemsed juhused siis on just on just Substral® Miracle Grow® Roosiväetis see uskumatu abivahend millega taim võib
programm o tootlikkuse kiirendamise ja aeglustamise nähtused ▪ loodus-klimaatilise tegurid ▪ riigi majandus ja sotsiaalpoliitika ▪ mittereguleeritavad ja reguleeritavad ja kontrollitavad tegurid Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine o eeldab organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri olemasolu ettevõttes MATERJALI RESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetiste efektiivsus • Taimekasvatuse sisendressursid: seeme,väetised, taimekaitsevahendid • Väetamine on peamine saaki kujundav tegur • Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suuresti väetiste kasutamise efektiivsusest • Väetiste üldefektiivsus- näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes või energiaühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta, näitaja väljendab suhet tegur- toodang
· võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. KUST SAAB: · Mustad sõstrad · Kibuvits · Paprika · Lehtkapsas · Mädarõigas · Tsitrused VAEGUS: · Sinised laigud kehal · Kerge aneemia · Kahvatud igemed · Valusad liigesed · Haavade aeglane paranemine Fosfor SÜMBOL: P OMADUSED: · Must, punane või valge · tahke PLUSSID: · DNA molekulides · väetiste koostises MIINUSED: · põleb isegi vee all · kohutavad põletushaavad KUST SAAB: · väetiste koostises · toiduainetes fosforhappena Tina SÜMBOL: Sn OMADUSED: · hõbevalge · tahke PLUSSID: · Tasane ja ühtlane pinnakate jooteväljadel. · Avade tolerants väiksem kui kuumtina (HAL) puhul · Pliivaba st. keskkonnasõbralik ja valmis 2006 aasta direktiiviks - plii kaotamiseks
Fosfori looduslikud mineraalid aptiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Jagatakse kas raskesti lahustuvateks (kondijahu, fosforiidijahu, pretsipitaat jt.), mis muutuvad osaliselt lahustuvateks happelises mullas või hästi lahustuvateks (superfosfaadid ja kompleksväetised-ammofoss, nitrofoska, karboammofoska jt.), mis happelises mullas võivad muutuda vähem lahustuvateks alumiinium- ja raudfosfaatide moodustumise tõttu. Esimeste puhul on mulla ja väetiste vastastikune toime kasulik ja seda saavutatakse peenpulbriliste väetiste segamisel mullaga. Teiste puhul tuleb eelistada paiklikku andmist ja granuleeritud väetist ning nende mullaga segamine pole soovitatav. Mõnede rühmituste järgi jagatakse fosforväetised vähe lahustuvateks ning vees, ammooniumtsitraadis ja sidrunhappes lahustuvateks. Üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi on superfosfaat, mida saadakse fosforiidi või aptiidi töötlemisel vastava koguse väävelhappega
mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. *Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. *Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. *Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid. *Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. *Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. *Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine. Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine
kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali. Neid hakati laialt kasutama indias, pakistanis jt riikides. ) Ehkki uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, toimus see ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine (praegusel ajal kasutatakse tänu keskkonnapiirangutele vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid. ) Põllumajanduses üha rohkem kasutuses täppisviljelus kus erineva viljakusega põlluosale erinev kogus väetist. Teravilja saagikust mõjutavad faktorid: *Propageeritakse üha enam maheviljelust, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine keelatud ja seetõttu saagikus väike . Tegemiste ekstensiivse põllumajandusega.
põldude on pikad. Maalappide kuju ja paiknemine on sarnane, pikad peenikesed alad. Taimekasvatuse harud Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Lisaks kasvatatkse ka ürte, kakaod, banaane, kohvi, maapähkleid ja köögivilju. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. Agraartööstuskompleks on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Import Eksport Imporditakse näiteks veiseid,
Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keemiliste protsesside (Haberi protsess) Kasutatud kirjandus http://84.50.185.186/katrinu/vaetus/ http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
SISUKORD 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.....................................................................4 3. Külvikordade väetussüsteem...................................................................................................5 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil.....................6 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.................................................8 3.2
otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest. Loodus konkureerib puhta vee varude pärast ka tööstuse, inimelustiili ja kasvava elanikkonna isiklike vajadustega. Kliimamuutused vähendavad omakorda veevarude kättesaadavuse kindlust. Muutuvate sadememudelite põhjal eeldatakse, et mõnedes Euroopa piirkondades on tulevikus rohkem ja teistes vähem magevett. Arvestades kasvavat nõudlust ja kliimamuutusi, on paljudel kasutajatel, sh loodusel üha raskem rahuldada oma veenõudlust. Kui vett on vähe, arendatakse
..4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine. • Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste väetiste andmisele ja seetõttu tuleb võimaluse korral sügiskünni alla anda sõnnikut 50...70 t/ha. • Mineraalväetiste normide määramisel tuleks arvestada toiteelementide sisaldusega mullas ning kultuuri vajadustega. Vastavalt mullaviljakusele võib toiteelemente mineraalväetistega lisaks anda 60...100 kg/ha N, 35...50 kg/ha P2O5 ja 100...140 kg/ha K2O • Esimene väetamine enne istutust võib olla YaraMila Cropcare 11:11:21 normiga 400...700 kg/ha (40...70 g/m2)
rukki omadele. viljakamad kui kerged mineraalmullad Mullaelustik Vihmauss Mullamutt Mahepõllumajandus Põllumajandussüsteem Eesmärk on varustada tarbijat, värske, maitsva ja autentse toiduga, arvestades looduslike ringlustega. Tüüpilised mahepõllumajandusmeetodid: Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks. Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses antibiootikumide, ning toidus lisa- ja abiainete ning muude sisendite kasutamisele. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld. Kohapealsete ressursside võimalikult tõhus rakendamine, näiteks väetamine sõnnikuga ning sööda tootmine samas talus, kus ka loomi peetakse. TÄNAME!
Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele keskendumine vastavalt loodusoludele ja ajaloolisele kogemusele EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend- avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks
Plahvatuses hukkus tuhandeid inimesi ning USA ründas peale seda mitmeid riike, soovides väidetavalt sellega terrorismi vastu võidelda. Kuid tegelikkuses said sõjas sajad tuhanded süütud inimesed surma. Selliseid “libaoperatsioone“ on veel palju ja kannatajateks siinkohal on loomulikult inimesed ja loodus. Kes iganes võidab sõja, tavakodanikud jäävad kõik kannatajateks ja kaotajateks. Inimesi ohustab veel igapäevaselt keemia meie ümber – keskkonnasaaste, väetiste ja tõrjeainete kasutamine põllumajanduses ja lisaained toidus. Geoinserlusest ehk keemiapilvedest ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, kuid see mõjutab negatiivselt nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Keemiapilvede koostises on rohkesti alumiiniumit ning erinevaid toksilisi aineid nagu plii, arseen, elavhõbe ja uraan. Sellega sekkutakse planeedi kliimasüsteemidesse, ilma ja kliima muutmise eesmärgil, tuues endaga ettenägematuid tagajärgi.
● Ei erodeeri mulda Mahepõllunduse puudused ● Väiksem saagikus ● Tunduvalt kallim valmistoodang ● Suurem oht, et saak kannab edasi haigusi ● Halb säilivus ● Vähene, hooajaline kättesaadavus Huvitavaid fatke ● Mahepõllunduse liikumine algas aastal 1940 vastu protestina Rohelisele liikumisele ● Putukatõrje vahendeid võib kasutada, peaasi, et need poleks sünteetilised ● Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetiste ja liblikõielisi sisaldava külvikorra abil. Mahepõllunduse plussid ja miinused https://youtu.be/QpkKW45cHaA Kasutatud allikad https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/mahepollumajandus http://www.maheklubi.ee/mison TÄNAME KUULAMAST!!!!
Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena. Vääveldioksiid muundub vees
-vesi -mulla omadused Õhustatus, pH jm. -toitained Toitained Mittemineraalsed · C,O,H üle 90% taime kuivainest -omastamine CO2, H2O Lämmastik · Allikad · Orgaanilise aine lagunemisel 30.90kg/ha vabanevad NH4 ühendid · Mikroorganismide poolt seotav N2 · 50-200kg/ha Peamiselt mügarbakterid · Sademetega mulda sattuv NO3 Tekkinud äikese ajal - 10-15kg/ha · Orgaaniliste väetiste lämmastik 1 tonn tahket sõnnikut umbes 5kg N (I aasal omastav 25%) · Mineraalväetiste lämmastik Koguste planeerimisel arvestada eelnevaga Mõisted - Ammonifikatsioon- orgaaniliste lämmastikuühendite mineraliseerumise esimeseks etapiks ja selle läbiviijateks on mikroorganismid, nn ammonifikaatorid - Nitrifikatsioon- Nitrifikatsioon on ammoniaagi bioloogiline kahe etapiline
Lisaks on taimedele olulised väiksemates kogustes (milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest selle poolest, et täisväetised sisaldavad kasvuks ja arenguks kõiki vajalike makroelemente (N ; P ; K ; S ; Ca ; Mg) ja mikroelemente (Fe ; B ; Mo ; Co ; Zn ; Cu ; Mn jt). 7. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb rangelt silmas pidada :
Muldade vaesumine Muld, mis tundub olevat meile nii iseenesestmõistetav, on tegelikult väga õrn ja kord rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt. Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaa...
● H2SeO3 ● Ag2Se3 ● Na2Se3 ● Se2Cl2 Elemendi tähtsus bioelemendina ● Allaneelamisel või sissehingamisel mürgine. ● Seleeni on vaja kehavõõraste ühendite kahjustamiseks ning raskemetallide imendumise blokeerimiseks, südame normaalse talitluse tagamiseks. ● Aitab säilitada kudede elastsust, osaleb joodi ainevahetuses ning võtab aktiivselt osa kogu organismi ainevahetusest. Kasutusvõimalused ● Põllumajanduses leiab seleen kasutust eelkõige erinevate väetiste- ja söödasegude koosseisus. ● Kasutatakse elektroonikatööstuses. ● Klaasitööstuses raualisanditest põhjustatud ebasoovitava värvuse tõrjumisel ning komponendina punase ja musta klaasi tootmisel. ● Pigmentides olev seleen on kasutusel plastmassides, värvides, lakkides ja tintides. ● Katalüsaatorina kasutatakse ravimitööstuses ravimite Kasutatud materjal ● https://et.wikipedia.org/wiki/Seleen ● http://osh.sm.ee/training/data1/EST0072.HTM
1. Kalade suremine Põhjus: Vesi on suures osas ära aurustunud/kuivanud, aga sool jäi alles ning selle kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv pole enam piisavalt suur, et mõjutada ümbruskonna õhuniiskust ja kliimat
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud vett enne
Kõige enam avaldub sfäärilinemõju lämmastikuringe ning NOx-ühendid kui sellest ei räägita nii palju. Juba poliitikute teadvusesse on aga jõudnud süsinikuringe, mis on oma olemuselt selgem ning kergesti mõistetavam. Produktsioonibioloogias on mitmed aineringed tasakaalust väljas(N,C) Näiteks lämmastikku sotakse õhust rohkem kui denitrifikatsiooniga tagasi atmosfääri läheb (2,5 x 10" t/a). Samuti on reoveest väetiste tegemisega mürkained inimeste toidulauale ja organismi sattunud. Selline tegevus ei ole jätkusuutkil ning avaldub kaudselt tugevat mõju kõigile elusorganismidele.
annaabi.ee 
