keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. 8) Alepõllunduse käigus on hävitatud palju metsi, nt Aasias ja Aafrikas on nende asemele tekkinud kõrb. Rängalt on inimtegevuse tagajärjel hävinud vihmametsad. Haritavade alade laiendamine kehvematele muldadele ja järskudele nõlvadele (mille tulemuseks on muldade kasvav erosioon), muldade vaesestumine (degradeerumine) ning kõrbealade laienemine on hävitanud ökosüsteeme. Harimiskõlbmatuks muutub rohkem maad, kui seda kasutusele võetakse. Kõrgema saagikusega sordid on kaasa toonud suuri probleeme-suurte saakide saamiseks tuleb kasutada suurel hulgal väetisi ja pestitsiide, mis on keskkonnale kahjulikud. Mineraalväetiste kasutamine reostab põhjavett ja pinnavett; kunstlik niisutus alandab põhjavee piiri; intensiivne kasutamine koormab pinnast ja hävitab paljude
- kaubad, teenused kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge: - säästa vett (mitte lasta veel joosta, kui hambaid pesed) - säästa energiat (kustutada tuled toas, kus parasjagu ei viibi) - käi jala või kasuta ühistransporti - sorteeri prügi 12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? - võivad levitada haigusi - söövad kodused liigid välja
Maavarad Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on lõppemas. Leidub ka kivisoola, pruunsütt, boksiiti, väävlit, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. Väiksemates kogustes on ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nende maardlatest katavad sisemaised vajadused, kuid rauamaaki tuleb importida. Keskkonnaprobleemid ja -kaitse Peamised keskkonnaprobleemid on muldade erosioon ja vaesestumine, veereostus, õhusaaste tööstuspiirkondades ja märgalade reostus. Liitumise eel palus siiski Euroopa Liit tõhustada kontrolli keskkonnakaitse osas rõhutades just ulatuslikele märkimisväärse keskkonnamõjuga kaevandusprojektidele, nagu nt Rosia Montana. Rumeenia vanim rahvuspark on Retezati (381 ruutkilomeetrit). Seal on Euroopa Nimi, kool,klass 4
elektronkihil asetseb paaritu arv elektrone.) Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) vananemist soodustab negatiivne mina-kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. PECKI täisea konfliktid Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine
keskkonnaga ehk ökosüsteemi. 5. Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid. 1. Kasvukohtade/elupaikade hävimine: - põllumajandus; - puhkus looduses; - kariloomade karjatamine; - reostamine; - metsaraie. 2. Kasvukohtade/elupaikade killustumine: - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. - põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus. - võib piirata liikide levikut 3. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine: - põllumajandus; - naftareostus; - happevihm. 4. Globaalne kliimamuutus: - kasvuhoonegaasid. 5. Võõrliikide invasioon 6. Suurenenud haiguste levik - kodustatud loomad; - ilutaimed, puit. 6. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina, invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid). Võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku leviala
4) Reaktsiooniaeg alaneb 20% 60.a-ks 5) Füüsis vs kogemused = kompensatsioon 6) Välised muutused (nahk, juuksed, kehahoiak jms) 7) Tervis organismi "nõrgad kohad" hakkavad end ilmutama 8) Menopaus naistel Intelligentsus stabiilne kuni 50-60. Peck'i täisea konfliktid (muidu 6, 4 keskeas. Puudu ego-tööroll ja keha muutused) Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Levinsonil täisea perioodid: -.- Eristatakse kahte tüüpi vananemist: Primaarne pidev, vältimatu protsess Sekundaarne haiguste, kuritarvitamise, mittetarvitamise mõjul kulgev protsess; enamasti juhitav ja välditav · maitsetundlikkus väheneb meestel rohkem kui naistel Kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit, kuulmise-nägemise langus. Haigusi esineb 65-75 aastastest: 2-el 5-st; peale 75. eluaastat: 3-el 5-st.
· Lahutus nn "teise ringi" fenomen · Seotus õdede-vendadega kasvab · Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest o Vanemate surm Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus · Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine · Keha muutumine vs keha domineerimine Vanadus Hoiakud: - Kultuuriline stereotüüp "mida vanem, seda lollim" - "Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud" TEGELIKULT: - Vananedes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on rahuldustpakkuvaid suhteid keskmiselt enam (nt Carstensen, 1993, 2000) - "noored" ja "vanad" vanad
kodus) Lahutus – sealjuures nn “teise ringi” fenomen Seotus õdede-vendadega kasvab Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest Vanemate surm Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus o Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine o Keha muutumine vs keha domineerimine Vananemine jaguneb: Primaarne – pidev, vältimatu protsess Sekundaarne – elustiili (haigused; harjumused; ainete kuritarvitamine jne) mõjul kulgev protsess – enamasti juhitav Vanadus Hoiakud: o Kultuuriline stereotüüp – “mida vanem, seda rumalam” o “Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud”
Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas : Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine väärtustan seda mida ma tean, mitte seda mida ma oskan Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel naised võivad olla sõbrasuhtes meestega mõtlemata sellele, kas ta on atraktiivne, värtustavad muud suhted, mis ei põhine seksuaalsused Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine(haigus, frigiidsus) kui jään kinni tavadesse, siis on keskiga problemaatilisem. Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus. Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine. Keha muutumine vs keha domineerimine VANADUD 60- .. hiline täisiga 60-65 üleminek, üle 80- hiliseim täisiga Hoiakud: Kultuuriline stereotüüp "mida vanem, seda lollim" lapsikus, lihtsus. "Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud"- mütt.Frigiidsus.
suhteliselt kiiresti; β= γ/ά) Liigirikkamad on üldiselt: Suuremad kooslused/piirkonnad. Mitmekesisemad (suurema seesmise heterogeensusega) kooslused/piirkonnad. Ekvaatorile lähemad piirkonnad / stabiilsemates tingimustes arenenud alad. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Peamised looduslikku mitmekesisust ohustavad tegurid: Kasvukohtade/elupaikade killustumine. Kasvukohtade/elupaikade hävimine. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine. Globaalne kliimamuutus Liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Mis asi on liigifond, mis seemnepank? Liigirikkuse maksimumi määrab liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Erinevad tasemed: Regionaalne liigifond (regional species pool) – liikide hulk, mis on levinud teatud
(karus)nahk, lemmikloomad. Jahipidamine ärina tuleb sageli keelata või hoida kontrolli all. Traditsioonilise kultuuri esindajatel tuleks võimalusel säilitada õigus pidada jahti oma tarbeks (vihmametsades päriselanikud, kihnlased, induiidid jt). Võõrliikide mõju. Võõrliigid on liigid, mis on sattunud alale inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse läbi ning mis looduslikul teel alale ei satuks. Suured majanduslikud kahjus (nt rändkarp Põhja-Ameerikas), koosluste vaesestumine (hiid-karuputked Lätis, hõbekoger ja ümarmudil Eestis). Eriti ohtlik saarelistes tingimustes – saarte asukad väga tundlikud võõrliikide suhtes, sest saarte elustik on pikka aega püsinud isolatsioonis. Tolmeldajate puudumine. Põhjuseks võib olla tolmeldajate hukkumine pestitsiidide mõjul, tolmeldajate elupaikade kadumine või nende jaoks uute parasiitide levimine. 4. Liigikaitse põhjendused. Eetilised. Elu on püha, imetlusväärne. Võim eeldab vastutust
puutuda, seega pöördutakse tagasi oma päritolu pere juurde hoolitsemine oma vanemate eest, võetakse isegi enda juurde elama ◦ rohkem teevad naised kokkupuude vanemate surmaga ▪ Peck'i täisea konfliktid - kuus konflikti, neli keskeas füüsilise jõu vs elutarkuse väärtustamine seksuaalsed suhted vs lihtsalt sotsiaalsed suhted emotsionaalne vaesestumine vs paindlikkus vaimne rigiidsus (paindumatus) vs paindlikkus ◦ Vanadus ehk hiline täisiga (60-) ▪ kaasajas vanaduse määr tõuseb, öeldud isegi alates 75 alles ja varem hiline täisiga ▪ 60-65 üleminek hilisesse täisikka ▪ üle 80 hiliseim täisiga ▪ hoiakud ühiskonnas: "mida vanem, seda rumalam", "vana on õnnetu ja üksik" ▪ tegelikult: mida vanemaks inimene muutub, seda rigiidsemaks muutub ta mõtlemine -
mõtlemises ei ole enam nii kiire ja võimekas, aga toetudes oma kogetule pagasile suudab ta kasutada oma kogemusi rohkem ära võime järeldada oma olemasolevate teadmiste baasil. Peck'i täisea konfliktod, neist neli esimest keskeas: Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine 64 Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine Vanadus 60-.... hiline täisiga Levinsioni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga 17-22 üleminek varasesse täisikka 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine 28-33 30-ndate üleminek 33-40 settimisperiood
.. - kõrge huumusesisaldusega muldadel - kõrge savisisaldusega muldadel 8 Suur paisumine vigastab taimi; paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mulla struktuuri (taimejuured purunevad). Paisunud pinnase kobestamine seiskab pinnalt aurumise ja loob jämedamad poorid, kus pindmises kihis on õhk. Viljavaheldus Maa tahab puhata miks mullad väsivad? - üldine mulla vaesestumine toite- ja mikroelementidest - mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine üht liiki harimisviis võib mõjuda negatiivselt, näiteks mulla struktuursus halveneb, muld tiheneb ja saagikus väheneb - soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks eriti just probleemsete kultuuride puhul (peet, ristõielised) peame olema ettevaatlikud
annaabi.ee 
