Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu. (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu

Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu. Me elame maailmas, kus kõigil on kiire ja teiste inimeste tähelepanemiseks ei jätku meil tihti aega. On väga tore, et meie ümber leidub siiski inimesi, kes soovivad organiseerida vabatahtlikku tegevust ning aidata abivajavaid inimesi ning ühiskonda meie ümber. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna kesksematest osadest, ühskonna kolmas sektor. See on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega,

12. klassi ühiskond

41

docx

ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL

pädevused ning milline on tema roll siseturvalisuse tagamisel. Samuti uuritakse seonduvat seadusandlust aga samuti politseiametnike hinnangut abipolitseinike tegevuse vajalikkusele ning omavahelise suhtlemisele. Uurimistöös otsitakse vastust probleemile, kuidas tagada tänaste abipolitseinike parem kaasamine, motiveeritus ning soov panustada oma vabaaega meie kõigi turvalisuse tagamisse. Lisaks on oluline uurida, milline on ühiskonna seisukoht ja usaldus abipolitseinike vastu ning mida arvavad vabatahtlikud ja professionaalsed politseiametnikud omavahelisest koostööst ja panustamises siseturvalisuse tagamisel. Täpsema hinnangu saamiseks on uurimistöö autor koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA) läbiviinud anonüümse kinniste küsimustega küsitluse Põhja prefektuuri politseinike ja abipolitseinikutega hulgas. Kuna eelnevalt oli PPA juba sarnased küsitlused

Õigus

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Määruse (EÜ) 2016/589 artikli 30 kohaselt peavad nüüd kõik liikmesriigid sellesse analüüsi panustama. Komisjon loodab, et see aja jooksul parandab tööjõu puudu- ja ülejääki käsitlevate andmete kättesaadavust ning kvaliteeti. VI. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on juba kindlaks määranud 18 investeerimisprioriteeti. Paljude valdkondlike investeerimisprioriteetide eesmärk on aidata inimestel leida töö (või parem töö) ja tagada kõikidele õiglasemad võimalused elus. Selline toetus tugevdab seega mis tahes töötaja võimalusi leida töökoht, kus teda vajatakse, kas oma elukohas või kaugemal, kas oma või mõnes muus liikmesriigis. Lisaks peavad liikmesriigid ja piirkonnad vastama nn valdkondliku keskendumise kriteeriumidele (vt määruse 1304/2013 artikkel 4). Mis tahes investeerimisprioriteedi lisamine viiks selle fookuse nõrgenemiseni. VII. Komisjon möönab, et koostoimet saab parandada, ning püüab parandada oma

Nõustamine

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Näiteks toodi välja, et elatakse ka ühikas, milles on õpilasel oma tuba, kööki ja tualetti jagatakse 3 inimesega. Samuti elas üks intervjueeritav kohaliku vanapaari juures, üürides nende majas ühte tuba. Näitena on P1 vastanud:“ Elan ühikas. Mitte enda kooli omas, vaid mingi siinse põllumajanduskooli ühikas – enda kooli poolt pakutav oli veidi kallis, kuna tegu moodsate 14 õpilaskorteritega. Aga ega minu omalgi viga pole: oma tuba, kööki ja tualetti jagan 3 inimesega. Seega võrreldes Eesti omadega samuti päris hea. Elukoht koolist ca 3km, aga rattaga läheb ludinal. Koolipäevad on võrdlemisi lühikesed ja koolivälist tegevust (peamiselt sellist, mis toimub õllekannu taga) jagub küllaga, kui vaid endal viitsimist on. Üritan ka taani keelt omandada, see nimelt on üliõpilastele tasuta.“(P1, 2014) Samuti sooviti teada saada kui suureks kujunevad igakuised kulutused. Enamjaolt algasid

Geograafia

15

doc

SOTSIAALHOOLEKANNE

üldistav kokkuvõte. Sotsiaalhoolekande ajalugu on uuritud, kui nii võib öelda, postmodernistlikus võtmes, keskendudes üksikutele gruppidele. (Roosileht, lk 264). Riigi ja abivajajate suhete arengulugu jagatakse Euroopas traditsiooniliselt kolme etappi. Esimest iseloomustab isiklik heategevus annetamise vormis, teises asub riik tõkestama kerjamist ning võitlema vaesuse vastu ning kolmandas saab märksõnaks ühiskonna kohustused oma liikmete ees (Roosileht, lk 265). Ühiskondlikel alustel hoolekanne on olemuselt heategevuse üks väljendusvorme. Selle juured ulatuvad kaugesse minevikku. Euroopas omandas see kindlama institutsionaalse vormi antiikses Kreekas ja Roomas. Laiema ulatuse ja suurema tähelepanu sai hoolekanne lääne tsivilisatsioonis pärast selle sidumist religiooniga. Kristliku kiriku vaated sotsiaalhoolekande teostamisel on toetunud Matheuse evangeeliumi 25. peatukki salmidele

Sotsioloogia

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

...........................................................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme

Pedagoogika

52

docx

Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika

 Puudutab läbi käskude ja keeldude kõiki teisi tegevusi.  Eesmärk hõlmab kõigi teiste alade eesmärke.  „Kasutades ära teadmised kõikidelt ülejäänud aladelt, määrab ta veel ka seadustega, mida peab tegema ja millest hoiduma“ Milline seos on poliitikal ja õigusloomel?  Poliitika väljendub õigusloomes.  Poliitika on meetod, millega tahe muudetakse üldkohustuslikuks käitumisreegliks – Seega võib öelda, et poliitika on ühiskonna tahtele allutamine.  „Üllad ja õiglased asjad, mida poliitika teadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad ning näivad sõltuvat üksnes kokkuleppes ja mitte loomuomadusest. „„Samasugune hajuvus iseloomustab ka hüve mõistet, sest paljudel juhtudel see võib osutuda kahjulikuks. Mitmeid on varemgi hukutanud rikkus, teisi jälle vaprus.“ →Seega viitab juba alguses ka eetika suhtelisusele – mitte objektiivsusele.

Õigus ja eetika

11

odt

Inimkaubandus Eestis

..........................................6 1.2.2 Tagajärjed ohvrite jaoks.....................................................................................................6 1.2.3 Ohvrite abistamine............................................................................................................6 2. Inimkaubandus Eestis.......................................................................................................................7 2.1 Inimkaubanduse vastane tegevus Eestis....................................................................................8 2.2 Inimkaubandus Eestis kergelt karistatav....................................................................................8 Kokkuvõte ...........................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)