Pritsimehest ballettmeistriks Käisin vaatamas 24. novembril Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ,,Ballettmeister". Näidendi autor on Urmas Vadi ning selle on lavastanud Andres Noormets. Viimane on ka näidendi muusika- ja lavakujundaja. Peaosas mängib Ago Anderson, kes sai ka käesoleva aasta kevadel oma rolli eest parima meesnäitleja preemia. Veel kaks ilusat naisnäitlejat olid Liis Laigna ja Kaidi Viidas, kes mängsid väga paljusid erinevaid karaktereid ning neil tuli see kõik loomulikult ja hästi välja. ,,Ballettmeistri" esietendus toimus Endla teatri Küünis 30. aprillil 2009. aastal. Laval toimus palju huvitavaid stseene, kuid silmapaistvamad olid kindlasti erinevad tantsukavad. Näitlejad, keda olid kokku üheksa, tegid oma tööd hingega ja mängisid oma rollid hästi välja ning tänu sellele tõid nad ka vaatajatele huvitava etenduse. Etendus tuletas meelde aega nagu istuks aastataguses ajalo...
tänapäeval. Sel ajal, kui maja põles, polnud tuletõrjest eriti kasu, ainult väiksematel tulekahjudel. Neil oli ainult hobused, kes vedasid pumbaga vankrit, ja nad ei jõudnud õigeks ajaks kohale. Esimesed tuletõrjeautod olid nahkkõrvadega natid ehk hobused, kes vedasid suurt ja rasket käru. Tavaliselt oli kaks hobust. Meeskonda kuulus üks sõitja, kes juhtis hobuseid põlengu juurde, neli pumbameest, kes pumpasid suurt pumpa, et vesi jooksama hakkaks, ja pritsimees, kes suunas vooliku otsa tule poole. Niimoodi see asi käis, sest neil polnud selliseid asju nagu tänapäeval. Siis kui leiutati aurumasinad, võeti kasutusele aurupumbad. See asi oli vähe tõhusam, sest sellel oli tugevam surve ja oli vähem inimeste jõudu. Sellele viskasid ainult puid kattlasse ja vesi jooksis. Aga sellel oli üks viga, et pump tööle hakkaks, läheb vaja vett, et aur pumba tööle paneks. See oli hobuse vankris, mis võttis palju ruumi
Minu koolis käis vahetusõpilane, kes elas minu klassiõe juures, vahetusõpilase majutamine andis mu klassiõele tõuke minna ise vahetusõpilaseks. Enne majutaja rollis olemine andis kindlasti hea ettekujutuse, kuidas temal asjad olem hakkavad. Kindlasti annab vabatahtlikuks olemine juurde nii vabatahtlikule endale kui ka kogu ühiskonnale midagi juurde. Mõni vabatahtlik annab rohkem ühiskonnale teine rohkem endale. Ühiskonnale annab ehk rohkem näiteks vabatahtlik pritsimees ja endale saab pigem rohkem vabatahtlik, kes suurvõistlustel juhendaja on.
annaabi.ee 
