2 Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk kantakse laeva pardale klassifikatsiooniühingu järelvalve all. Vabaparda kõrgust reglementeeriti juba vanas Roomas, kus lastide ja laeva säilivuse nimel ei tohtinud laeva liiga täis laadida
Fifth level ROOLISEADE · Rooliratas · Hüdrauriline rumpel · Baller · Roolilaba · Ühe ja kahe juhtimispunktiga LAEVASÜSTEEMID Gaasisüsteem Tuletõrjesüseem Elektrisüsteem Fekaalsüsteem Ventilatsiooni- ja konditsioneerisüsteem Kütte- ja kütusesüsteem Mageda vee süsteem Kuivendussüsteem Laeva ujuvus Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti. Ujuvuse tagab vabaparda kõrgusest sõltuv ujuvusvaru, laeva raskusjõu tasakaalustab Archimedese seaduse kohaselt üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM
5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15
Heel angle Kreeninurk ( ) °/rad Length overall Laeva maksimaalne pikkus LOA m Length between perpendiculars Pikkus loodsirgete vahel LPP m Breadth (beam) Laius B m Depth Parda kõrgus D m Freeboard Vabaparda kõrgus f m Aft keel draught Ahtri kiilusüvis TAK m Fore keel draught Vööri kiilusüvis TFK m Trim Trimm t m Displacement volume Mahuline veeväljasurve (DISV) m3 Displacement mass Mass-veeväljasurve (DISM) t
Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Kui olukord lubab , tuleb püstuvus taastada samaaegselt vee sissevoolu peatamisega , siiski tuleb seejuures piirduda vaid nende meetmetega , mis kas või lühiajaliselt ei vähenda laeva algpüstuvust
teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS - vt. Lisa, Tahvel 2.2. COLREG - vt. Lisa, Tahvel 2.3. MARPOL - vt. Lisa, Tahvel 2.4. LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud (vt Lisa, Tahvel 2.5.)
Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest; oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; omab algteadmisi laeva ekspluatatsiooniomadustest: dedveit, lastimahu- tavus, kiirus, registermahutavus; saab algteadmised laeva tugevusest 3.1 Ujuvus. Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtu lasti. 3.1.1 Tihedus, mass ja maht (ruumala)
DROPPING LAST OUTWARD SEA PILOT - viimase väljaviiva merelootsi laevalt lahkumine DUNNAGE - (lasti) separeerimistööd EVEN IF USED – kasutusel puhkuse ja eranditega seoses EX (POINT OF ORIGIN) – müüja jaoks on kaup tarnitud, kui ta annab kauba ostja käsutusse müüja territooriumil või mõnes muus nimetatud kohas EXCEPTED – välja arvatud FIXTURE - laevamaaklerite läbirääkimiste lõpetamine laeva prahtimiseks - leping FREEBOARD – vabaparda kõrgus FREIGHT - prahiraha FULL & COMPLETE CARGO - laeva lastivõimsuse piires olevat täislast, mis viib laeva lubatud süviseni, sõltuvalt kohaldatavatest koormusjoontest või mis täidab lastiruume GRAIN CAPACITY - (laeva) viljamahutavus HATCH COAMING - luugikate HEAD CHARTERER – põhiagent/põhiprahtija HIRE – rendile andmine? LAYCAN - ajavahemik, mille jooksul laevaomanik peab prahtijale teatama valmisolekust, et laev on jõudnud laadimiskohta ja on laadimiseks valmis
Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS, COLREG, MARPOL LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud. Viimased on mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhivad
valmistanud ja välja andnud suurel hulgal Protokolle ja Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS, COLREG, MARPOL LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud. Viimased on mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhivad laevaomanike,
Konventsioone, mis peale tunnustamist teatud hulga riikide poolt, kelle lipu all on teatud hulk laevu, muutuvad IMO liikmesriikide jaoks kohustuslikeks ja nende juurutamise ning täitmise eest kannab vastutust iga riigi valitsus. Otsest mõju laevade konstruktsioonile ja ehituslikule mõttele avaldavad tänapäeval rahvusvahelised konventsioonid: SOLAS, COLREG, MARPOL LL - 66, Rahvusvaheline lastiliini konventsioon, mis määrab ära vabaparda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliimavööndites, Rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon 69, annab laevale mõõtekirja. ILO - International Labor Ortganisation, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (eriti No. 147). Nende ja terve rea teiste, laevaehitust vähem puudutavate, konventsioonide täitmist jälgivad riikide mereadministratsioonid ja klassifikatsiooniühingud. Viimased on mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid, mida juhivad
Molded depth - mõõdetuna baasjoonest ülemise tekipiimi kannani laeva keskosas • Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel. Half Siding of Keel - horisontaalses suunas tasane laevapõhja osa mõõdetuna vasaku või parema parda poole laeva pikisuunas. Oluline info dokkimisel Tween Deck Height - vertikaalne kaugus kügnevate tekkide vahel mõõdetuna teki piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju?
treileritekiks. Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk. Lasti kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesien ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. Ro-ro-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerlasti ja leaval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Merendusorganisatsioonid (rahvusvahelised, rahvuslikud, klassifikatsiooniühingud) Vajadus rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide järele: MEREÕNNETUSED: · Hukkuvad inimesed · Vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand) · Loodusreostus MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE: · Laeva mereomadused (püstivus, uppumatus...) · Laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... · Reeglid kokkupõrgete vältimiseks (COLREG)
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13
Raudbetoonlaevad LAEVADE LOOMISLUGU 1783 de Joffroy d´Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis Vabaparda kõrgus (kõrgus süvisejoonest kuni pardaservani) Kandejõud Veeväljasurve Mahutavus LAEVA LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid
Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise Vesiballast vähendab laeva ujuvusvaru ent see eest on väga tõhus vahend püstuvuse taastammiseks.
Laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide (või tõstetakse liftiga) kaudu Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm. Last kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesein ning tugevdatud Ro-ro-laevad võtavad ülemisele tekile konteinerilasti. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. Vajadus : Mereõnnetused: Hukkuvad inimesed, vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand),loodusreostus Meresõiduohutuse tagamine: Laeva mereomadused (püstuvus, uppumatus, .. ),laeva üld- ja kohalik tugevus, päästevahendid... Reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes. Asjast huvitatud isikud: Kaubaomanikud, laevaomanikud, laevapere liikmed, rannikuriigid
Tüürimees peab kontrollima asukohta ja triivi, vahitüürimees ei tohi sillast lahkuda, tuleb jälgida ilmastiku olusid. Kui tuul tõuseb või tuleb mingi tormihoiatus, siis sellest kindlasti kaptenile teatada. Kui udu tuleb, siis tuleb sisse lülitada udusignaalid, jälgida ümbruses olevaid objekte. 2. Lootsitrepi struktiivsed nõuded Kinnitatud korralikult, päästerõngas (tulepoiga ja liiniga), lootsitrepp peab ulatuma veeliinini kõige suurema vabaparda korral ja kui laeval on veel kreen vastaspoordi 15kraadi, valgustus ahtrist. Loodsitrepi juures peab olema kaks inimest vähemalt, peab olema side sillaga, astmevahe 1 jalg ja iga 8 aste spreader (laiem aste). 3. Laevades kasutatavad plokid Laevades kasutatakse puidust ja rauast plokke. Plokidest tehakse talid. Mida rohkem siive seda suurem võit jõus. 4. Pindade kruntimine
nendest tuledest peab olema fokkmasti topi abil nii, et ta moodustab laevakerega ühtse (2394 ft3) ja laadungi kandevõime kuni 28 t tugevasti seisva värvi kohad. Lihvitakse kuiva läheduses ja kaks teist fokkmasti raa otstel. terviku. See võimaldab väiksemat vabaparda (61732 LB). liivapaberiga, seejärel eemaldatakse tolm. Need märgid tähendavad, et kõrgust ja seega kuni 10% suuremat dedveiti 40 jalase konteineri mahutavus on 67,8 m 3 miinioperatsioonidega tegelevale laevale on ohtlik tulle lähemale kui 1 km. (kandevõimet). Metsalaadung peab olema
annaabi.ee 
