KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass
ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse Rooma maadluse raskekaalus. raskekaalus. § Olümpiamängud 12-kordne Eesti
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100
1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM- hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid
Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat. Kristjan Palusalu sportlane,maadleja, olümpiavõitja Berliinis. Kreeka-rooma, vabamaadluse raskekaal. 12x Eesti meister, Euroopa meister 1937 Liina Reiman teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle. Mait Metsanurk kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R.Jakobson" ja ,,Mässuvaim, ehk Agulirahvas läheb ajalukku"
Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0 Esimene inimene maailmas, kes samadel olümpiamängudel on võitnud nii vabamaadluse raskekaalus kui ka kreeka- rooma maadluses 1935-1966 Triumfisõit läbi Eesti, rahvamassid tervitamas Kingitus Konstantin Pätsilt Hornfischer Abiellus Ellen saidlaga Euroopa meistrivõistlused Pariisis Õnnetus 1935-1966 Karjääri lõpp Mobilisatsioon Punaarmeesse Põgeneb üle rindejoone Vangilaager 1935-1966 Treener, ehitustööline Võistleb mõned korrad peale sõda
Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus.
kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus
· Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928 · Võitis hõbeda 1926 · Võitis pronksi 1927 · Võitis kulla 1929 Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1930 ja 1931 vabamaadlusega Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus (raskekaal) ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma maadluse raskekaaluga ja vabamaadluse raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega)
1903. aasta paiku spetsialiseerus Georg Lurich ainult maadlusele. Treeningutel harjutas ta ka edaspidi raskuste tõstmist, kuid mitte enam eesmärgiga püstitada rekordeid. Sel ajal olevat tema tõsterekordite arv ulatunud juba kolme tosinani (36). 1912. aasta sügisel sõitis Lurich koos oma parima õpilase Aleksander Abergiga Põhja- Ameerika Ühendriikidesse, et seal vabamaadluses jõudu proovida. Pärast mõnenädalast tutvumist ameerika vabamaadluse (catch as catch can) tehnikaga võitis Lurich veenvalt sealseid maadluskuulsusi. Ainus, kellele ta kaotas, oli vabamaadluse maailmameister Frank Gotch. Võrreldes Lurichi ja Gotchi võite teiste maadlustuusade üle pidi olema vastamisi kaks enam-vähem võrdvõimelist maadlejat. Suur oli üllatus, kui Lurich võrdlemisi kiiresti kaotas. Ta maadelnud hästi, kuid millegipärast ärritatult, olnud hajameelne.
klassi lõpueksamiteks: emakeele kirjand, matemaatika suuline eksam (teooria), nõukogude riigi õigused ja alused, anatoomia. VIII ja XI klassi eksameid pidid kõik tegema, teistes klassides aga said need õpilased, kes hästi õppisid eksamitest vabaks. Huvialaringid olid ka veidi teistsugused. Eks spordiringid töötasid ka siis, tähtsaimad olid kergejõustik ja suusatamine. Näiteks sellist ala nagu judo veel paarkümmend aastat tagasi ei tuntudki. Poisid käisid palju ka vabamaadluse trennis. Ema on ühes klassis õppinud mitme Eesti noortemeistriga. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerinduse ja komsomoliga. Suviti töötasid pioneerilaagrid, ihaldatuim laager oli Musta mere ääres asuv Artek, sinna said vaid kõige tublimad. Olulisemad ringid olid ikkagi ainealased ringid, näiteks minu ema käis mitu aastat matemaatika ringis. Kusjuures vahepeal toimus see ring kell 7 hommikul, enne tundide algust. Töötasid veel inglise, saksa ja hispaania keele ringid jne.
roomamaadluse kerge kaalus. Ta tuli 5 korda Eesti, 3 korda Põhja- Ameerika ja 2 korda USA meistriks. Kristjan Palusalu Click to edit Master text styles oli eesti maadleja, o Second level Third level lümpiavõitja Berlii Fourth level Fifth level nis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse ra skekaalus Euroopa meister.1937kreeka -rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Johannes Kotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja1952 Fifth level
Euroopa meistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996 võitis ta kuld medali ja 2000 ning 2002 hõbe medali Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus (seitsmevõistlus) ● 2001 võitsi ta hõbemedali Maailmameistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996-1998 ja 2000 Aasta meessportlane Kristjan Palusalu (Trossmann) ● 10. märts 1908 Varemurru - 17. juuli 1987 ● Maadleja ● 1936 võitis olümpiamängudel kuldmedali nii Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus kui ka vabamaadluse raskekaalus ● 1937 võitis ta kuldmedali Euroopa meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses ● 12-korde Eesti meister Aavo Pikkuus ● On sündinud 23. novemberil 1954 Kaperal ● Jalgrattasportlane ● 1976 võitis ta olümpiamängudel kuldmedali meeskonnasõidus ● 1997 võitsi ta kuldmedali ning 1975 ja 1978 hõbemedali Maailmameistrivõistlustel ● 1977 võitis ta esikoha Rahutuuril ● Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda
saanud sportlane jätkab võistlust. 3 Kui alagrupis on võite mitmel sportlasel võrdselt, siis esmalt selgitab edasipääseja omavaheline seis, selle järel vaadatakse saadud punkte, hoiatuste hulka ja lõpuks passiivsushoiatusi. Meeste kaalukategooriad on muutunud korduvalt. Aastast 2000 kehtivad järgmised kaalukategooriad: 55, 60, 66, 74, 84, 96 ja 120 k g. Naiste (vabamaadluse) kaalukategooriad aastast 1990 on 48, 51, 55, 59, 63, 67 ja 72 k g. Alates 2005 aastast toimub maadlus "judo süsteemi" kohaselt. Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis, läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini. Võistleja, kes kaotas finalistile, jätkab maadlust kolmandale kohale. Tema vastas(te)eks on võistleja(d), kes samuti kaotas(id) finalistile. MAADLUS EESTIS
aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) Kristjan Palusalu KristjanPalusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908Varemurru, Saulepi vald 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitjaBerliinis 1936 nii kre eka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Aastakorda Põhja-Ameerika ja 2 : 1936 korda USA :meistriks. Spordiala kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) vabamaadlus (raskeskaal) Johannes Kotkas Johannes Kotkas (3. veebruar 1915 8. mai 1998) oli eesti maadleja,olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsevEuroopa meister 19381966 (see
laskmine.Eestis korraldati palju sportlike pidusid, n?iteks Eesti m?ngud, ja mitmesuguseid maav?istlusi.Eesti sportlased osalesid ol?mpiam?ngudel ja Euroopa- ning maailma meistriv? istlustel.Maadleja Kristjan Palusalu v?itis Berliini ol?mpiam?ngudel kaks kuldmedalit.Eesti kuulus maletaja Paul keres j?udis maailma tippmaletajate hulka. Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. m?rts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, ol?mpiav?itja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga ?ks kahest sportlasest, kes on tulnud ol?mpiav?itjaks m?lemas maadlusviisis. Sportlaskarj??ri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); ol?mpiav? itude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport". Ol?mpiam?ngud Kuld 1936 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Vabamaadluse raskekaal
esinenud äärmiselt väärikalt ja tihtipeale ka meeliülendavalt. Siin on väike ülevaade meie rahvuse esindajatest olümpiamängudel Eesti Vabariigi ja okupeeritud Eesti aegadel, mil kogu au läks küll NSV Liidule, kuid südameis oli võit meie. Eesti Vabariigi 1918- 1940 aastatel olid edukaimateks eesti sportlasteks maadlejad. Kristjan Palusalu on ainus mees maailmas, kes on võitnud samadel olümpiamängudel nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse. 1980.aasta Moskva Olümpiamänge boikoteerisid NSV Liidu sissetungi pärast Afganistani paljud riigid, sealhulgas- USA, Hiina, Iisrael, Lääne-Saksamaa jpt. Teatavasti toimus 1980.aasta Moskva Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas Pirital, mille tarbeks ehitatud hooned annavad meie linnapildile siiani aktsenti. Tallinna purjeregatt oli esimene kord, kui olümpiamänge korraldati okupeeritud riigis. 1988.aasta Seouli olümpiavõitjate saabumine rahvuslikust liikumisest meelestatud
a Euroopa meistriks, korvpallinaiskond aga pälvis Euroopa esivõistlustel hõbemedali. Läti o Kõige massilisem spordiala oli jalgratta sõit. Samuti veel sportlik käimine, maadlus, kiiruisutamine, korvpall ja male. 1935.a tuli Euroopa meistriks Läti korvpallikoondis. Eesti o Eestis jõudsid maailma tippude hulka eelkõige maadlejad ja tõstjad. 1936.a. Berliini olümpiamängudel võitis K.Palusalu kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Ülemaailmselt kuulsaks said maletaja P. Keres ning Eesti laskesportlased. Esikoht MM-il 1937 ja 1939.a. 4. Välispoliitika o 1920. aastate algus Balti liit Balti liit o Peeti peamiseks julgeolekutagatiseks Balti liitu, mis pidanuks kindlustama Balti mere äärsete riikide (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola) majandusliku ja kultuurilisem aga eriti sõjalis-poliitilise koostöö. Leedu-Poola relvakonflikt aga rikkus selle.
Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine. Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka-rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna ,,Sport." (Kristjan Palusalu) 14 Maailma tippmaletajate hulka jõudis ka eestlane Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva 5. juuni 1975 Helsingi). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Varssavis 1935. aastal
Pärast 16-aastast vaheaega võistlesid olümpial taas ka Saksamaa atleedid. Esimest korda põles Amsterdamis staadionitornis olümpiatuli ja esimest korda autasustati võitjalid itaalia kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul. Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär. Pronksmedali teenisid välja Albert Kusnets kreeka-rooma maadluses ning purjetajad Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ja Georg Faehlmann 6 m jahtide klassis. Parima kuue hulka pääses kreeka-rooma maadluses Eduard Pütsep. Eesti maadlejad tõestsid enda võimekust, mida oli demonstreeritud aasta varem Budapestis toimuvatel EM-võistluses
Nõukogude Liit, Saarimaa, Saksamaa LV ja Tai. Noorim olümpiavõitja oli sõudja Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli
Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis, aga tekkis ka palju kunsti- ja muusikaalaseid õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad kunst: Tartus ühing ,,Pallas", Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti ,,Absindijoojad" sport: Kreeka-rooma ja vabamaadluse kuld Kristjan Palusalu, Paul Keres muusika: lauluseltsid, vaimulika muusika areng (koorilaulud, kammermuusika) Ernesaks ,,Hakkame mehed minema" Millised erinevad arvamused kehtisid EV-s kultuuri arenguteede kohta? (lk 60) Ühed arvasid, et see, mis Eestis on tehtud, peaks arenema, ja ka need, kes vaatasid Euroopa poole. Olid ka keskmisi, kes mõtlesid nii ühte kui ka teist).
Liina Reiman 14. november 2. november 1891 Valga 11. september 1961 Helsingi. Ta oli näitleja ja üks Eesti esimesi kutselisi näitlejaid. Ta on mänginud 33 etenduses. Tema teosteks on: ,,Rambivalgus süttib. Mälestusi minu lavateekonnalt"(1956) ja ,,Lava võlus"(1960) Kristjan Palusalu 10. märts 1908 17. juuli 1987. Ta kandis nime Kristjan Trossmann aastani 1935. Ta oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreekarooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreekarooma maadluse raskekaalus, 12kordne Eesti meister. Paul Pinna 3. oktoober 1884 Tallinn 29. märts 1949 Tallinn. Tema täispikk nimi on PaulOttoHerman Pinna. Ta oli Eesti teatritegelane ja näitleja. Ta on mänginud neljas etenduses. Evald Aav 7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Ta oli Eesti helilooja ja koorijuht. Betti Alver Ernst Öpnik Diktatuuride tabel
annaabi.ee 
