Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m)
Kirivere maadlusringi lastel algas teine poolaasta juba 9ndal Jaanuaril, kui tuli mõõtu võtta "Nublust Nabiks " järjekordsel etapil Kohtla-Järvel, kus Kuldar Asu saavutas teise koha ja Kaimar Asu esimese koha. Samuti võtsime me osa Põlva Lahtistest vabamaadlus võistlustest, kus Kuldar saavutas teise ja Kaimar teise koha. Kõige raskemad võistlused olid Koerus, kus peeti võistlusi 2 päeva järjest. Esimene päev toimusid kehalised katsed ja teisel päeval vabamaadlus võistlused. Meie maadlusringi tüdruk Tiia-Linda Purge esines väga veenvalt mõlemal päeval. Esimesel päeval sai ta kolmanda koha ja teisel päeval ei saanud maadluses keegi talle vastu, seega sai Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal veebruaril Eesti Sumo Meistrivõistlustel , kus Kuldaril tuli võtta vastu üks kaotus finaalis. Sumos olime me ainukesed Viljandi maakonnast. Sumo võistlustest võtisd osa 5 last : Kardo Kiis, Kunnar
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett
Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe Tõstmine Pariis 1924 Pronks Tõstmine Pariis 1924 Pronks Kergjõustik Pariis 1924 Pronks Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Pronks Odavise Pariis 1924 Pronks Vabamaadlus Amsterdam 1928 Kuld Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Kuld Tõstmine Amsterdam 1928 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Pronks Purjetamine Amsterdam 1928 Pronks Vabamaadlus Berliin 1936 2 Kulda Poks Berliin 1936 Hõbe
koht • Eduard Pütsep, 1924 Pariisi OM, 1. koht(kr-rooma); 1922 Stockholmi MM 2. koht(kr-rooma); 1927 Budabesti EM 2. koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED • Alfred Schmidt, 1920 Antverpeni OM, tõstmine, 2. koht • Arnold Luhaäär, 1928 Amsterdami OM, tõstmine 2. koht • August Neo, 1936 Berliini OM, vabamaadlus, 2. koht • Roman Steinberg, 1924 Pariisi OM, vabamaadlus, 3. koht • Juhan Kikas, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3.koht • Harald Tammer, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3. koht • Albert Kusnets, 1928 Amsterdami OM, kr-rooma maadlus, 3. koht VIDEOD • (palusalu seljatab läti meistri) http:// www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1236/videoklipid • (palusalu film) • http:// etv2.err
Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants
koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis · Võitis hõbeda EM'il 1930 Stockholmis, 1931 Prahas Osvald Käpp · Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928 · Võitis hõbeda 1926 · Võitis pronksi 1927 · Võitis kulla 1929 Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1930 ja 1931 vabamaadlusega Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus (raskekaal) ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma maadluse raskekaaluga ja vabamaadluse raskekaaluga
Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodumaal Nimede eestistamine Eesti meistriks Berliini olümpiamängud Palusalu ja Ago Neo Kreeka-rooma Vabamaadlus Viimane mats Hornfischer Palusalul seljataga 5 matsi rohkem Mats lõppes Palusalu kasuks 3:0 Esimene inimene maailmas, kes samadel olümpiamängudel on võitnud nii vabamaadluse raskekaalus kui ka kreeka- rooma maadluses 1935-1966 Triumfisõit läbi Eesti, rahvamassid tervitamas Kingitus Konstantin Pätsilt Hornfischer Abiellus Ellen saidlaga Euroopa meistrivõistlused Pariisis Õnnetus
Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm
110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1936 Berliin Palusalu maadlus 87 kg) Kristjan Raskekaal (üle 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu 87 kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1952 Helsingi
olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Eesti Olümpiavõitjad: Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm
domineerimist teiste üle. Sportlasi vaadelnud teadlased väidavad, et punane värv annab selle kandjale kontaktspordis eelise. Võib järeldada, et punane värv toob edu ka turunduses. Olümpiaatleete vaadelnud uuring avastas, et punast värvi kandvatel atleetidel on eelis teiste ees: kohtunikud kipuvad neile andme rohkem punkte. Uuring hõlmas üks-ühele võitlusalasid nagu poks, tae kwon do, kreeka-rooma maadlus ja vabamaadlus. Tuleb välja, et kui vastased on enam-vähem võrdsed, siis punane värv loob pealtvaatajaile mulje, et punane võistleja on tugevam. Väikest eelistust kohtunike poolt pandi tähele ka punast meeskonnariietust kandvate jalgpallimeeskondade puhul 2004 aasta EM ajal. Teadlased arvasid, et punane värv annab psühholoogilise eelise just tänu selle domineeriva ja agressivse assotsiatsiooni pärast. Nende arvates punase värvi kandja tunneb end tugevamana
Hitler · Jaapan lahkus Rahvasteliidust 1934 · Saksamaa lahkus Rahvasteliidust · NL võeti vastu Rahvasteliidu · USA presidendiks sai Franklin D. Roosevelt · 12.03 K.Pätsi ja J.Laidoneri riigipööre; eestis kadus demokraatia ja tekis autoritaarne valitsemiskord 1935 1936 Itaalia vallutab Etioopia 1936 · 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25
Kristjan Palusalu KristjanPalusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908Varemurru, Saulepi vald 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitjaBerliinis 1936 nii kre eka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Aastakorda Põhja-Ameerika ja 2 : 1936 korda USA :meistriks. Spordiala kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) vabamaadlus (raskeskaal) Johannes Kotkas Johannes Kotkas (3. veebruar 1915 8. mai 1998) oli eesti maadleja,olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsevEuroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti
12. kohaga. Mikk Pahapill - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga. Kaire Leibakul õnnestus ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses saavutada kõrge kümnes koht. Eesti olümpiamedalid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit: Alfred Neuland- tõstmine Antverpen 1920 Eduard Pütsep- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Osvald Käpp- vabamaadlus Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus Berliin 1936 Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980
1916 JÄID ÄRA I MS TÕTTU 1920 Antverpen, Paavo Nurmi (Soome) 3kulda, 1 hõbe (kergejõustik) Belgia Alfred Nauland (EESTI) kuld (tõstmine kergekaalus) 1924 Pariis, Paavo Nurmi(Soome) 2 kulda (kergejõustik) Prants. Johnny Weissmüller (USA) - ujumine 1928 Amsterdam, Voldemar Väli (EESTI) kuld (kreeka-rooma) Holland Osvald Käpp (EESTI) kuld(vabamaadlus) 1932 LA, USA 1936 Berliin, Jesse Oswald(USA) 4kulda (100m, 200m, kaugus ja 4x100) Saksamaa Kristjan Palusalu (EESTI) 2 kulda (kreeka-rooma ja vabamaadlus) 1940 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1944 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1948 London, SB 1952 Helsingi, EESTLANE Johannes Kotkas (NSV) kuld (kreeka-rooma) Soome Emil Satopek(SLO) - pikamaajooks 1956 Melbourne, Austraalia 1960 Rooma,
kirjutas Kostis Palamas. 1957. aastal tunnistas ROK selle amelikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. OLÜMPIAPROGRAMM Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobisõit, dzuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus (klassikaline ja vabamaadlus), maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall. Enamik neist ei ole kuulunud olümpiamängude kavva läbi aegade, olümpiaprogrammi on ROK sageli muutnud. OLÜMPIAKÜLA Olümpiaküla on olümpiamängudes osalejate elamisala. Seal paiknevad nii
mängudel). Maadlus oli ka viievõistluses (pentatlonis) otsustav ala. Alates 648 eKr (33. mängudest) võisteldi pankraationis, milles olid ühendatud maadlus ja poks, alates 632 eKr (37. mängudest) noorukite maadluses. Kreekarooma maadluse pakkusid välja prantslased 19. sajandil vanade kreeka ja rooma reeglite põhjal. USAs sündinud vabamaadluses on lubatud haarata ka altpoolt vööd. Ateena olümpiamängudel 1896 võisteldi ainult absoluutses kategoorias. Vabamaadlus tuli olümpiamängude kavva 1904. Maadlus ei olnud olümpiamängude kavas ainult Pariisis 1900. Lausanne'is asuval rahvusvahelisel maadlusliidul FILAl on 146 liikmesriiki. MAADLUSVÕISTLUSE KORRALDAMINE Maadlusvõistlused algavad tänapäeval kaalumisest, millel ühtlasi loositakse võistlejad alagruppidesse. Kui maadlejaid on ühes alagrupis nii palju, et nad ei jõua kõik omavahel läbi maadelda, siis kõige rohkem võite saanud sportlane jätkab võistlust.
15. Toetada teisi institutsioone, kes on pühendunud olümpiakasvatusele. Alfred Neuland 192 Antwerpeni tõstmine(kergekaa) 0 s Eduard Pütsep 192 Pariisis kreeka-rooma 4 maadlus(kärbeskal) Voldemar Väli 192 Amsterdami kreeka-rooma 8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8
Köieronimine Köievedu Kümnevõistlus Kyd · Maadlus - Maahoki - Madruste 100 m vabaujumine - Male - Malepoks - Maraton -Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus - Mootorpaadisõit - Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine · Rackets - Rannavõrkpall - Raskusheide - Ratsutamine Rendzu Riistvõimlemine - Rogain - Rogue - Rugby - Rula - Rullhoki - Rullpall - Rulluisuhoki Rusikavõitlus · Vabamaadlus - Valikorienteerumine - Vasaraheide Veelauasõit - Veemoto - Veepall - Veesuusatamine - Vehklemine - Vettehüpped - Vibulaskmine - Vigursuusatamine - Viievõistlus (kergejõustik) - Võimlejate kolmevõistlus - Võimlejate viievõistlus - Võistlustants - Võrkpall 27 Kasutatud materjalid: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tervislikud_eluviisid_kadri.htm
Eesti raadio edulugu, kõrgeim raadiomast oli Türil, raadiosignaal jõudis isegi Rootsi (veneväed lasid masti õhku) Teater Suuremad teatrid, tallinnas tartus, pärnus, viljandis Pildid: Suurnäitleja, Paul Pinna, peeti inimeseks kes pidi igalpool esinema Eliitnäitleja, ooperettistaar, Milvi Laid Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel 1920, I olümpiavõitja, tõstmises, Alfred Neuland Kuulus sportlane, kahekorda olümpiavõitja, Kreeka ja Rooma vabamaadlus, Kristjan Palusalu Paul Keres, 5kroonise peal, maletaja Spordiala: Laskesprotlased, argentiinakarikas, elukutselt sõjaväelased Eluolu Pildid: maa-ja linnamaja. Õmbluskursused talunaistele 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Seda loetakse II MS lguseks Saksamaa edasitung on kiire Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg- välksõda Suur osa Poolat langes kiiresti sakslate kätte 3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata.
annaabi.ee 
