saj. Itaalias, Vana- Vana-Rooma ideaal aatrium (villa motiivid. Ülevaatlik aed. kontuuril madalad hekid. Muru köögiviljad, ravimtaimed, Rooma eeskujud. siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. ja lilleväljad-peenrad, kasvuhooned. lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest Trepistikud, sammastikud, parterpeenrad, värviliste lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem. kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16
õrnroosad drenaaziga, Muld Leplik mullastiku huumusrikkaid suhtes muldi Märkused Üksikult, rühmana ja Märkused Külmakindel ja vabakujuliseks vastupidav! hekiks Kasuta üksikult, rühmana, hekina. Püga pärast õitsemist, siis õitseb sirel igal
Sisekujunduses tuleks suuremat tähelepanu pöörata saalile. Saal on kaunistatud 18. sajandile iseloomulikus stiilis nagu seintel asetsevad puitraamistiusega tahvlid, peenelõikeline hammaskarniis, kannelüüridega friis, peeglid ja ampiirahjud. Ka mujal hoones on väärtuslikke interjöörielemente nagu uksed, aknaluugid, ahjud, stukk-kaunistused. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa saal aastal 2008 Mõisa peahoone ees on olnud barokne aed, mis kujundati 19. sajandil vabakujuliseks. Nõukogude aastate algul rajati eesväljaku keskele betoonist bassein istumiskohaga, mida tänapäeval enam pole, ebakorrapäraste teede ja lillede ning õitsvate põõsastega. Edelakülge on istutatud kaskede rida, mujale muruväljaku servadesse vahtraid ja kaski. Mõisa juurde kuulub ka park, mis rajati 18. sajandi lõpul ning on keskmise suurusega regulaarpark. Pargi peaosa on mõisa peahoone tagaväljak. Regulaarne osa lõppeb kirdes avara
aastal toimus järve pidulik avamine. Traditsiooniks on kujunenud pidada igal aastal sel ajal järvepidu ning augustis suveöö kontserti. Tehisjärve suuruseks on 7,7 ha. Järve nõlvad on kaetud liivaga ning selle ümber kaunis haljastus. Tehisjärves on tehissaar ning väliujula koos hüppetorniga. Ranna pargi vanuseks arvatakse olevat üle 200 aasta ning tõenäoliselt kuulus park endisele kirikumõisale. Vanem osa on rajatud regulaarses stiilis, kuid aja jooksul on see kujunenud vabakujuliseks tihedate puudegruppidega, segastiilis pargiks. Türi laululava asub järve ääres ja moodustab ühtse terviku rannaalaga. Laululava ja rannaäärne renoveeriti aastatel 2006-2007. TÜRI MÕISAD: Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk Eesti moorentasandik, lamm ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad, ahvatles see kant ka mõisaid rajama.
Õied on koondunud püramiidjatesse kohevatesse pööristesse. On hiline õitseja, õied ilmuvad eelmise aasta võrsete külgpungadest, mistõttu ei ole soovitav põõsaid kevadel kärpida, vaid teha seda kohe pärast õitsemist. Heaks kasvamiseks sobib parasniiske muld, eelistab lubjakat pinnast. Talub hästi varjulist kasvukohta, kuid õitseb paremini ning on tihedama võraga täispäekeses. Sobib haljasaladele üksikuna, grupina või vabakujuliseks hekiks. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga mensziesii) Areaal Põhja-Ameerika lääneosa ulatuslikul territooriumil 55-22 kraadi põhjalaiuse vahel.Kasvab kuni 30m kõrguseks ja kuni 15 laiuseks. Võra koonusjas,oksad pikad, kaharad. Võrakujult sarnane har. kuusele. Okkad pikad ja pehmed, pungad teravatipulised. Vajab toitaineterikast, hea aeratsiooniga nõrgalt happelist mulda. Ei talu kõrget põhjavett kuna juurestik tungib sügavale.Kiirekasvuline. Talub linnatingimusi ja
elementideks vesi ja taimestik. 2.4 Sümmeetria ja tasakaal Sümmeetriline vorm koosneb reeglipäraselt üksteise suhtes asetsevaist ja geomeetriliselt ning füüsiliselt võrdseist osadest. Ajaloolises kontekstis võib pargikunsti lähtuvalt sümmeetria kasutamist jaotada kaheks: nn. prantsuse stiiliks ehk regulaarstiiliks, millekandev idee paseerub teljelisusel ning sümmeetrial ja, vastandina eelmisele, inglise stiilile ehk vabakujuliseks stiiliks, mille ideestik rõhutab looduslikkust. Tasakaaluks võib nimetada võrdsust parem- ja vasakpoolsete vormi osade vahel. Eristatakse sümmeetrilist ja asümmeetrilist tasakaalu. Hästi tasakaalustatud kompositsioon võib mõjuda ühetooniliselt. Mingi huvitava vormi esiletõstmiseks tuleb see teiste hulgast välja tuua, rõhutades vormi teatud dekoratiivsemaid külgi, seejuures uudsus, ootamatus ja kontrast aitavad tähelepanu koondamisele kaasa. 2.5 Rütm
16. Klassitsism; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed. Sissejuhatus maastikuaeda kui nähtust käsitletakse 18.sajandi inglise maastikustiilina, inglise stiilis pargina, varaste avalike parkidena, romantismiaja aedadena, vabakujulise aiana, loodusliku aiastiilina. Maastikupark kui looduslik lahendus on eksisteerinud paralleelselt regulaaraiaga, kuid pole domineerinud, 18.sajandil toimus üleminek regulaaraiast vabakujuliseks maastikuaiaks. Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid. Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism. 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19
maastiku kohaliku eripära väljatoomine ning rohked antiik- ja neogooti paviljonid, kunstlikud varemed jm stafaazehitised. Samu põhimõtteid kasutati hiljem laialdaselt linna- ja rahvaparkide kujundamisel. Inglismaa tuntuimad maastikuparkide kujundajad on William Kent (16851748), Lancelot (Capability) Brown (1715 1783) ja Humphry Repton (17521818). Valdav osa tollastest parkidest kujundati regulaarparkidest vabakujuliseks järk-järgult. Charles Bridgeman (16901738) ja William Kent ühendasid esmalt korrapäraseid ja vabakujulisi stiilielemente ning avasid vaateid ümbruskonnale. Lancelot Brown kasutas kujunduses muru, puid ja taevast ning seda kõike peegeldavat vett. Humphry Repton lisas suurtele rahulikele pindadele uuesti lillepeenrad. Sellele järgnes pitoreskne kujundusstiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku
Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris, õitsemine toimub juunis. Tegemist on külmakindla liigiga, mis kasvab ka varjus, aga õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, ungari sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks (Tihemetsa). Joonis 5. Ungari sirel (Syringa josikaea) (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Hekitaimed/387002.jpg) 24 Hooldamine Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb
Mägimänd on päikesele ja tuultele avatud kohtades väga hea kaitse- ja dekoratiivliik. Küll aga ei tohiks samal kasvukohal olla teistest liikidest konkurente (Laas, 2004). Mägimänd sobib nii üksikpõõsaks kui suureks massiiviks. Üldiselt kasutatakse teda sageli linnahaljas-tuses suurte 23 rühmadena või lausistandusena. Sobib ka vabakujuliseks hekiks või istutamiseks kiviktaimlasse (Sarapuu, 2000). Sordid Mägimänd on käbide, kõrguse ja haabituse osas tugevasti varieeruv kompleksliik, mille piires võib eristada mitut alamliiki ja teisendit. Näiteks mägimänni kõrgus kõigub kodumaal 0,2 m kõrgusest laiuvast põõsast kuni 12...20(25)-meetrise puuni (Laas, 2004). Kuna liik on väga varieeruv, on soovitatav kasvatada teada välimuse ja suurusega sorte (Palmstierna & Johanson, 2006).
käsiraamat 2000). Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate (Sarapuu 2000), umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega (Laane 2005). Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes (Sarapuu 2000). Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel (Laane 2005). Sobib vabakujuliseks hekiks (Sarapuu 2000). Talvel paistab helepruunide püstiste vartega tihe kareda deutsia põõsas tumeda võraga põõsaste vahel silma, soovitatav on istutada ta igihaljaste põõsaste ette, et seda efekti toonitada (Laane 2005). 19.2. Hooldus Kare deutsia eelistab päikesepaistelist, viljaka pinnasega sooja kasvukohta, mis oleks talvetuulte eest kaitstud. Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head
aastal pärast istutamist. Tegemist on püstiste võrsetega munaja põõsaga. Vastakud piklikmunajad lehed on kuni 8 cm pikad, tumerohelised, hallikad, karedad. Tiheda lehestikuga, mis juunis või juulis kattub rippuvate, umbes 10 cm pikkuste õiekobaratega. Õied on valged, veidi roosakad, asuvad püstistes õisikutes. Kuna põõsas õitseb sama aasta kasvudel, puhkevad hilisemad külgvõrsed ladva omadest hiljem ja uusi õitsevaid oksi ilmub paari nädala vältel. Sobib vabakujuliseks hekiks. Talvel paistab helepruunide püstiste vartega tihe kareda deutsia põõsas tumeda võraga põõsaste vahel silma, soovitatav on istutada ta igihaljaste põõsaste ette, et seda efekti toonitada. Hooldus Kare deutsia eelistab päikesepaistelist, viljaka pinnasega sooja kasvukohta, mis oleks talvetuulte eest kaitstud. Põõsas lepib tavalise aiamullaga, kuid peotäis väetist kevadel ja turbamultš teevad ainult head
Abilehed kitsassüstjad, varisevad varakult · Võrsed pikad, hallikasrohelised, noorelt ude kuni siidkarvased. Vanemad võrsed oliivkollased, ümarate kuni piklike lõvedega. Pungad lamedad, piklikmunajad, karvased, kuni 6 mm pikad · Õitseb koos lehtimisega, emasurvad 4-6 cm pikad. · Majanduslikult tähtis liik punumistöödeks. Eestis ja mujal lähiriikides (Rootsi) kasvatatakse liiki ka istandustes nn. energiavõsana. Haljastuses kena liik vabakujuliseks või pügatavaks hekiks, ei talu seisvat vett, saab haljastada niiskeid kohti Salix acutifolia (halapaju) - Kasvab kuni 10 m kõrguse puuna või kuni 8 m kõrguseks kasvava kõrge püstise põõsana. Üldareaal: Euroopa, Aasia. Eesti areaali loodepiiril, esineb vaid Ida- Eestis vähesel määral Peipsi rannikuluidetel, Koiva ning Piusa jõgede kallastel, Ülemiste järve kaldal jm. · Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, näärmekalt saagjad, alt hallikasrohelised,
piklikmunajad, karvased, kuni 6 mm pikad. Lehed lineaalsed kuni kitsassüstjad, kuni 20 cm pikad, ja kuni 2 cm laiad,leheserv terve, tihti rullunud, noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased, hiljem karvased vaid alt. Abilehed kitsassüstjad, varisevad varakult. Õitseb koos lehtimisega, emasurvad 4-6 cm pikad. Hübridiseerub kergelt teiste pajudega, paljuneb lihtsalt pistokstest. Majanduslikult tähtis liik punumistöödeks, Eestis kasvatatakse liiki ka istandustes. Haljastuses tore liik vabakujuliseks või pügatavaks hekiks, ei talu seisvat vett, saab haljastada niiskeid kohti. Vene paju (Salix rossica Nas.) Vene paju on kirjanduses tihti käsitletud vitspaju kas alamliigina või teisendina, harvem omaette liigina. Liiki eelmisest eristada on väga raske. Lehed on pealt tumerohelised ja paljad, lehtede pikkuse ja laiuse suhe on väiksem kui vitspajul. Ka vanemad võrsed on udekarvased. Õitseb aprilli lõpp, mai koos lehtimisega. Kasvab enamasti Lõuna-Eesti jõgede ääres
02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Sangaste. (75 ha), Fr. Berg, üks Baltimaade haritumaid mõisnikke, loss 1874-81; väga liigirikas metsapark, tiigid, vahelduv reljeef. (Brafmann, Maiste) Puhtu suvemõis. Rajati 18. saj lõpul suvituskohaks kunstihuvidega von Helwig'ile. Maja ja park tehti tollal moes olnud Hollandi stiilis. Saare keskel kaheksanurgeline elamu, kust teed kiirtena viisid mere äärde ja külalismajadeni. 19. saj. keskpaigaks on park muudetud vabakujuliseks. Jalakad, saared, tammed. Looklevad teed ümber saare. Metallvõrega ümbritsetud iluaed rooside ja rododendronitega. Teed sillutatud punase telliskivipuruga. Pargi keskel söögipaviljon, mida varjavad kastanid ja vahtrad. Mere ääres majake üksiku uitaja tarvis ja monument Schillerile. Pargis on teisigi mälestuskive. Saare lõunaosas cottage-stiilis elamu. Seal vahtrate ja saarte all puhkab ka pargi rajaja, von Helwig. (Stavenhagen'i järgi) Ungru loss Läänemaal
annaabi.ee 
