umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteoseid on meieni jõudnud ka vanakreeka skulptuurikunstist vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale
Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri- Kreekas. Kore (Persephone)- riietatud noore naise kuju. Lähtus Väike-Aasiast joonia maakonnast. Mõjub õr a ja sarmikana. Klassikalisel ajajärgul toimus vabafiguurides suur muutus- kaob tardunud poos, hakatakse kujutama liikumist. Samuti on need kujud ilmekad igast küljest. Ilmekamate liigutuste kujutamisel tekkis probleem skulptuuri püstipüsimisega. Kontrapost tehnika skulptuuri püstipüsimise säilitamiseks. (marmori puhul toed, pronksi puhul valati jalad raskemad jms.) 5. sajandit e.Kr. kutsutakse kõrgklassikaks. Esile kerkisid kaks peamist skulptorite koolkonda - Ateena ja Sparta.
· Erechtheion- ühendas mitu vanemat pühapaika , ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. · Suur mõju hilisemale lääne kunstile · Templid on kui orgaaniline tervik, milles kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. 3.skulptuur: · Muutus vabafiguurides: kaob tardunud poos, kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud ilmekad igast küljest.Kaob grimassitaoline naeratus ja kujude näod on tõsised,rahulikud. Kujuneb klassikaline näotüüp-see tähendab, et nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. (juuksed lainelised, ilus keha, riided kujutatud nii, et ilus keha aimatav). · Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub)
Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul sarnaneb skulptuur Egiptuse omaga. Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18. Tunda ära järgmised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", ,,Sandaale siduv Nike", ,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)?
10. Iseloomusta kreeka skulptuuri erinevatel ajajärkudel. Tooge näiteid Materjal- pronks, marmor, kürselefantiin Arhailine aeg- Kore(naine, riides, ilme rõõmus ja pidulik,) Korous(mees, paljas, egiptuse kunsti mõju.) vormid on üldistatud. Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga. Klassikaline- suur muutus vabafiguurides, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Ilmekad igast küljest, kujutatud näod on tõsised ja rahulikud, kontrapost. Lihaspinge, looduslähedus ja väljenduse veenvus. PoLYKLEITOS "odakandja", Myron ,,kettaheitja", Hellenistlik- Skulp miimika dramaatiline, räägib tõsisest siseheitlusest. Liikumine ja võistlus. Palju kaldjooni ja nende lõikumisi, tugevad valgus-varju kontrastid. Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11
näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti. 5. Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili
Kore - skulptuur riietatud etruskid valdasid? Etruskid ehitasid templeid puust, seega neiust. sai sambad asetada hõredalt. Nad ehitasid ka ümarkaarelisi 20. Mille järgi tunned ära , et tegemist on klassikalise ajajärgu linnaväravaid ja müürijuppe. skulptuuriga? Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus 27. Kelle mõju on tuntav roomlaste kultuuris (usk, arhitektuur vabafiguurides. kaob tardunud poos, hakatakse kujutama jne)? Kreeklaste (ja etruskide) keerukamaid liigutusi. Kujud on ilmekad igast küljest. Kaob 28. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid grimassiline naeratus. Looduslähedus. võtsid roomlased kasutusele? ( Vastuse leidmiseks võrdle 21. Mille järgi tunned ära , et tegemist on hellenistliku per. kreeklastega) Kasutusele võeti lubimört, mis võimaldas skulptuuriga
kuju Olümpias (13 m)- mõlema autoriks oli Pheidias 1. ARHAILINE, 7 saj · 2 tüüpi vabafiguurid: 1) alasti noormehed (kauros'ed), lihaselised, ideaalsed sõjamehed, sarnasus egiptuse poosile 2) riietatud naised (kore'd), uhked soengud, kujutati naisterahva ilu, veider naeratus 2. KLASSIKALINE 5 saj · rõhutati rohkem jumalikkust · suur muutus vabafiguurides: 1. kaob tardunud poos, liigutused muutusid keerukamaks 2.ilmekad igast küljest 3.näod tõsised ja rahulikud 4.kontraposti rakendamine- toetutakse ühele, nõjatutakse teisele jalale 5.enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus
Kourosed tähistavad kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Kouroste loomine levis Mandri- Kreekas aga korede traditsioon lähtus Väike- Aastast, joonia maakonnast. · Kouroste ja korede erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga. · Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning nende näod on tõsised ja rahulikud. · Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. · Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. · Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked · 4
nii, et see küll katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alati atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. KLASSIKALINE AJAJÄRK 480-323 eKr Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsutava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ta ainult nõjatub (nn. nõjajalg
Ehitusmälestis- Ateena akropol, Panthenoni tempel(5.saj eKr.) LK. 51 6. Kirjelda Vanakreeka skulptuuri ajajärkude kaupa, mida rõhutati, millele tähelepanu ei pööratud? Kuulsamad skulptuurid? I ARHAILINE PERIOOD-vabalt seisvad kujud. Kreekas on alasti meesfiguurd(kouros) ja riietatud naisfiguurid(kore). Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Keha vormid üldistatud, peaaegu skemaatilised. II KLASSIKALINE PERIOOD-toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid loodud peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimmassitaoline naeratus ning näod on tõsised ja rahulikud. LK.64- Hermes Dionysoslapsega(u 330-320 eKr.), LK.61-Odakandja(u 450- 440 eKr.) III HELLENISTLIK PERIOOD-keha proportsioon täiesti õige. LK. 70-Milose Venus ja LK.197-Samothrake Nike. Iseloomulik
ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid ja riietatud naisfiguurid. Neid ehitati elusuurustes. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti? Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja
rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kreeklastel oli anatoomia järgimine esialgu kohmakam kui egiptlastel, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Osa kouros'tenägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailisel ajastul loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale, teisele ta ainult nõjatub. See ei muuda ainult jalgade asendid, vaid
skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid ja riietatud naisfiguurid. Neid ehitati elusuurustes. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerulisemaid liigutusi. Kaob grimassitaoline naeratus ning kujude näos on tõsised ja rahulikud. 16. Nimetage kreeka vaasimaali kolm stiili, iseloomustage neid lähemalt.Millises järjekorras need kasutusele võeti? Kreeka vaasimaali kolm stiili olid geomeetriline vaasimaal (1050-750ekr abstraksete kujutiste sekka ilmus inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised
Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri. Seinamaal Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja seinamaalid katsid templite seinu,sambaid obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Pinnakunst - üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurides; inimkeha proportsioonid olid head. Kujutletakse orje, võõramaalasi, loomi, linde, kalasi jne. Jälgiti tähelepanelikult rassilisi erinevusi ja tunnuseid. 5. Kreeta-Mükeene kunst ( Egeuse ) . ~ 3000 a.eKr. Tegeleti laevandusega, 3000a.eKr. tekkis algeline kõrgkultuur kogu kultuur ja majandus oli seotud merega. Tegeleti kalanduse,kaubandusega, levis ka mererööv. Ei tekkinud tugeva keskvõimuga riike
Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn krüselefantiintehnikas skulptuure, kuid neist teame ainult kirjelduste põhjal. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid e kouros ja riietatud naisfiguurid e kore. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. 5.saj kesskel eKr valmis Sparta skulptori Polykleitose ''Odakandja''. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti ''Kettaheitja''. Odakandja (Polykleitos) Kettaheitja (Myron) Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kuid 1799.aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti Muuseumi. 4.saj eKr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja
maakonnast. Kore'd alati riietatud, aga kreeklased kujutasid riiet nii, et see küll katab keha aga ei varja seda täielikult. Koro'de ilme on rõõmus ja pidulik. * Kouros'e ja kore erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet, naise ilu seostus rohkem riietuse, ehete ja soenguga. 5. klassikaline ajajärk * Toimub suur muutus vabafiguurides kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. * Kujud olid ilmekad igast küljest (arhailise ajastu loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks) * Kujud näod on rahulikud ja tõsised (mitte grimassitaoline naeratus) * Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. kontrapost tugijalg ja nõjajalg. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema
Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised. Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Kunsti tehti nii, et inimesed selle ära tunneks. 5.Kreeta-Mükeene kunst.
2.Miks on varased kujud jäigas püstiasendis? Varajased kujud on jäigas püstiasendi tasakaalu pärast. 3.Kes olid kouros'ed ja kore'd? Kouros'ed olid alasti meesfiguurid (ideaalne sõjakangelane või sportlane, kes näitas hästiarenenud lihastes keha ilu) ja kore'd riietatud naisfiguurid (naise iluideaal, rohke riietuse, ehete ja soenguga). 4.Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kujude elavuse saavutamiseks hakatakse kasutama nn kontraposti. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest, grimassi taoline naeratus kaob ning kujude näod on rahulikud ja tõsised. Kujurid hakkasid kujutama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget, mille tulemuseks oli looduslähedus ja väljenduse veenvus. 5.Millega seostad terminit "kontrapost"?
Kore'd olid alati riietatud. Kreeklasi huvitas riide selline kujutamine, et ta katab keha, aga ei varja seda täielikult. Kore'de ilme on rõõmus ja pidulik. Teatud kohmakusest hoolimata mõjuvad nad õrnade ja sarmikatena. Kouros'te ja kore'de erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostati rohkem riietuse, soengu ja ehetega. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos ja hakatakse keerukamaid kujutama liigutusi. Kujud muutuvad vaadeldavaks igast küljest. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn kontraposti rakendamine. See ei muuda ainult jalgade asendit, vaid muutustele allub kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihastepinget. Tulemuseks oli üllatav looduslähedus. 5. saj. keskel valmis Sparta skulptori Polykleitose ,,Odakandja". Väga kuulsad on
annaabi.ee 
