teostama õiguspärase subsumeerimise. 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte - on seotud seaduse eesmärgi ja mõttega, ei tohi järgida seadusest mittetulenevaid eesmärke. 3) põhiseadusest tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus) - põhiseaduslikud väärtused. Kui diskreditsiooni teostamisel tekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestda järgmisi põhiseaduslikke abinõusid: a) põhiõiguse ulatus b) konkreetselt käsitletava põhiõiguse piiratavus c) vastandlike huvide ja õiguste kaalumine d) piiride ületamsie keeld Diskreditsiooni piiride kindlaksmääramisel on oluline teha vahet otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) ja valikudiskreditsiooni (kuidas sekkuda) vahel. Tuleb lähtuda sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Piiride
Ilma vabadusõigusteta ei tunneks riigis elavad kodanikud rahulolu ei riigi ega enda elu üle, kuna puuduks võimalus teha vabalt iseseisvaid otsuseid, ennast ise vabalt kujundada ning lähtuda tuleks vaid piirangustest ja ettekirjutustest. Vabadusõigused moodustavad Eesti põhiseaduses peamise osa põhiõigustest, sest põhiõiguste üks tähtsamaid funktsioone on tagada kodanikule kaitse riigipoolse omavolilise sekkumise eest igaühe vabadustesse. Lisaks on nende praktiliseks tagamõtteks kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses. Üheks tähtsaimaks vabadusõiguseks võib nimetada vaba eneseteostuse, mis kujutab endas isiku üldist tegutsemisvabadust, käituda enda veendumuste ja põhimõtete järgi, jäädes samal ajal Eesti Vabariigis kehtivate seaduste piiresse ning kahjustamata sealjuures teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Ei oma tähtsust, kas tegevus on ka teiste poolt moraalselt aktsepteeritav
väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE Reformierakond on liberaaldemokraatlik erakond, mille ideoloogiaks on liberalism. Erakonna üheks sihiks on jätkata riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel. Nende sooviks on pakkuda igaühele võrdset võimaluse vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust. Erakonna eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond.
Materjal: Loeng, Õpik lk. 135 148. Majanduse, sotsiaalsfääri ja keskkonna vahel peab valitsema tasakaal - keskkonnal ei ole ülekaalu. Keskkonnameetmete proportsionaalsus tuleb kõne alla eelkõige siis, kui ettevaatusprintsiibist ajendatud keskkon- nameetmete rakendamine toimub seadusandliku või täitevvõimu poolt kas õigusloomes või halduses. Õigusak- tide ja toimingutega ei tohi liigselt sekkuda isikute õigustesse ja vabadustesse. Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel rakendada klassikalist kolmeastmelist proportsionaalsuse testi: 1. meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; 2. meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede; 3. meede peab olema mõõdukas. 13 12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng
otsustusd. Diskretsiooni teostamine ja piirid D peab olema õpärane. Piirid: · Teokoosseis olemasolu eelduseks n rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. · Seaduse eesmärk ja mõte h peab d teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida n-st mittetulenevaid eesmärke. · PS-likud piirid kui d teostamisel sekkutakse isikute õ-sse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõ ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õ ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel
Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud, teatud tingimustel ka juriidilised isikud ja riik. 18.4 Põhiõiguste adressaadid Põhiõiguste adressaadiks on eelkõige riik. Seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim on põhiõigustega seotud. Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. 1). Riik - Riigivõimu teostamine on peamine vabadustesse sekkumise viis, põhiliselt üksikisiku kaitseks.; 2). Erasubjektid - oluline on arvestada üksikisikute õiguste kaitse vajadusega. Järelikult tuleb piirata erasektori subjekte põhiõiguste abil; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid - Riik kaitseb oma kodanikke välisriigis. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõigused ei ole piiramatud. PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile
Põhiõiguste traditsiooniline funktsioon on tagada igaühele kaitse riigi tegevuse eest. Igaühel on õigus nõuda, et riik ei sekkuks tema põhiõigustesse. Järgnevalt on toodud põhilised põhiõiguste abil kaitstavad õigused ja põhiõigustest tulenevad riigi kohustused. Õigustesse sekkumise keeld tähendab, et riik ei tohi ülemäära takistada igaühe põhiõiguste realiseerimist. Näiteks ei tohi avalik võim sekkuda üksikisiku põhiseadusega tagatud vabadustesse või kohelda kedagi ebavõrdselt. Igaühel on õigus nõuda, et lõpetataks põhiseadusvastane sekkumine põhiõigustesse. Tihti kaitseb põhiõigus nii aktiivset tegevust kui ka tegevusetust. Riigi kaitsekohustused seisnevad selles, et põhiõigused ei kaitse mitte riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest. PS § 13 sätestab igaüheõiguse riigi ja seaduse kaitsele ning PS § 14 kohaselt on riigi
1. Teokoosseis – olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. 2. Seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. 3. Põhiseaduslikud piirid – kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: a. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted b. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) c. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) d. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr – vastavate abinõude
Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel
siis kas ära ütlema või nõustuma ja seda põhjendama. Seaduse eesmärk ja mõte kujutab endast ühest küljest haldusõiguse diskretsiooni teostamise piiri ja teisest küljest osutab diskretsiooni teostamise suunale (diskretsiooni direktiiv). Need võivad olla väljendatud erineva õiguse ja ulatusega. Sageli on nendes normides kasutatud määratlemata õigusmõisteid(avalik huvi,KOV huvi). Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4
· Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. · Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. · Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel
SISALDUVATEST MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTETEST. b. Võivad olla sätestatus ka küllalt KONKREETSELT nt seadus ütleb ette kindla otsustuse, millest võib ainult erandina kõrvale kalduda. 3. Põhiseadusest tulenev õiguslik kontroll ei tohi ületada põhiseaduslikke piire. Diskretsiooni piirid määrab ära ka põhiseaduslikkuse printsiibid ja põhiõigused. Kui diskretsiooniteostamisel sekkutakse inimeste õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestada järgmisi põhiseaduslikke piire: A. PÕHIÕIGUSE ULATUS, mida pingutavad rakendatavad abinõud. Kindlaks tuleb teha. kas on üldse tegemist põhiõigusega ja milline on tema ulatus nt § 47 koosoleku pidamise õigus nt mingi grupp koguneb, lärmavad, pilluvad õllepudeleid, tulistavad, kas on üldse tegemist põhiõigusega? Ei ole, sest tegemist on rahurikkumisega. Sellele situatsioonile ei ulatu § 47.
"Igaüks on omaenese tervise, olgu siis kehalise või vaimse ja hingelise tervise ainuõige eestkostja. Inimkond võidab rohkem selle kaudu, et laseb igaühel elada oma tahtmise järgi, kui sundides igaüht elama nii, nagu tundub hea teistele." Iseenese, oma keha ja hinge üle on inimene suveräänne, sõltumatu, ise täielik peremees. Mill leidis, et ei ole üldtunnustatud mõõdupuud selle kohta, kui palju konkreetne valitsus peaks kodanike vabadustesse sekkuma, kuid üldiseks põhimõtteks on: inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks. Et takistada kahju tekitamist teistele. "Vabas ühiskonnas valitsevad need vabadused tingimusteta ja absoluutselt," ütles Mill. Kaasaegses, arenenud ühiskonnas, kehtivad inimese südametunnistuse vabadus. See on omane vaid küpsetele, väljaarenenud inimolenditele ja ühiskondadele
muutumisega, mis mõjutavad riigi funktsioone. Siit on tingitud, näiteks sotsialistliku õigusperekonna õigussüsteemide sisuline erinevus romaani-germaani õigussüsteemidest, kuigi vormiliselt nii ühed kui teised tuginesid samadele aluspõhimõtetele, mis pärinesid rooma õigusest. Sotsialismile üleminekuga tegi riigi õigussüsteem läbi põhimõttelise muutuse, kuna muutus riigi suhtumine omandisse, riigivõimu ja indiviidi õigustesse ja vabadustesse. Nii ei tunnusta sotsialistlik õigus oma süsteemis eraõiguse olemasolu, küll aga on selles iseseisva õigusharuna maaõigus, kuna maa kui riigi omandi kasutamine vajab spetsiifilist õiguslikku regulatsiooni. Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks - avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigussüsteemi selline ülesehitus oli omane juba Rooma õigusele.
annaabi.ee 
