- igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus • Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) • Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35);
26.okt 1917 oktoobripööre - enamlased viisid läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu. Nende riidipöördeplaan nägi ette võtta oma kontrolli alla lähimad suured keskused(tallinn, helsingi, kroonlinn) . selleks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas oli V.Kingisepp. võim eestis läks üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotas J.Anveltiga. Enamlased alustasid oma ümberkorraldustega-maa ja pangad riigistati, piirati kodanike sõnaõigust, vabadusõigust, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslikke tegelasi. Sammud iseseisvuse poole... kõik erakonnad koondusid enamlaste vastu, enamlased olid eesti iseseisvuse vastu, enamlased ei olnud nõus maad talupoegadele andma vaid tahtsid hakata kohe kommuune rajama, ka ei suhtunud enamlased hästi religiooni, selle tõttu hakkasid juhtivad eesti poliitikud üha enam venemaast lahti lööma. 15 nov 1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis.
Vabadusõiguste alla liigitatakse ka kaitse igasuguse väärkohtlemise eest, mis kujutab endas kaitset piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise või karistamise eest, samuti vaba tahte vastastele katsetele allutamise eest. EIÕK kohaselt ei tohi kedagi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Selle õiguse kaitseks viiakse ka kinnipidamisasutustes läbi uuringuid, veendumaks, et sealsetes asutustes käitutaks kinnipeetutega inimväärselt ja antud vabadusõigust ning ka muid põhiõigusi rikkumata. Antud uuringute läbiviimised on eelkõige vajalikud selleks, et järgida ka võrdsuspõhimõtet, et (kõik on seaduse ees võrdsed ehk) seadused kehtivad kõigile riigis viibijaile võrdselt ning kuna kinnipeetaval isikul on pea võimatu tõendada, kui temaga on põhiõigustevastaselt käitutud, tuleb kontrollida antud õiguse võimaldamist (kõigile). Kõrgendatud tähelepanu vajavad isikud on veel lapsed, füüsilise puudega inimesed, vanurid,
Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 2. 27 vabaduspõhiõigus.75 Seega iseloomudstab üldise vabadusõiguse ja erilise vabadusõiguse omvahelisi seoseid subsidiaarsus: kui kohaldamisele kuulub eriline vabadusõigus, ei kuulu üldine vabadusõigus enam kohaldamisele. Kui piirangud erilise vabadusõiguse kaitsealas on lubatud, peavad olema lubatud piirangud ka üldisele tegutsemisvabadusele.76 Kui § 19 lõige 1 tähendab üldist vabadusõigust, tähendab see samas ka seda, et kõiki teisi põhiõigusi võib piirata selle õiguse kaitseks. Kõnealuse paragrahvi lõige 2 alusel peab igaüks teiste isikute vabadusega arvestama ning seadusega on võimalik igaühe õigusi PS § 19 lõike 1 kaitseks piirata. Esmasel vaatlusel võib see jätta mulje, et teiste põhiõiguste tähtsust vähendatakse tunduvalt. Samas peab arvestama, et piirangud tuleb ikkagi ette näha seadusega ja see seadus peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas
selgitama isiku varasema elukäigu ja tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud, mis on isiku ohtlikkuse hindamise kriteeriumid. Kogutud andmed, nii formaalsed kui materiaalsed eeldused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks tuuakse seejärel välja süüdistusaktis. Kirjeldatud süüdistusakti koostamine välistab aga lühi- ja kokkuleppemenetluse kohaldamise, kuna tegemist on siiski suhteliselt raskelt isiku vabadusõigust piirava meetmega, mistõttu peab menetlus andma kohtule piisava võimaluse veenduda süüdistusaktis väljatoodud asjaolude õigsuses ja meetme kohaldamise vajalikkuses. Lisaks kaotaks oma tähenduse karistuse vähendamine 1/3 võrra lühimenetluses, kuna pärast karistuse lõppemist jätkatakse nii kui nii isiku kinnipidamist.18 Kui aga prokurör on süüdistusaktis märkinud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olevad
- identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Uldine vabadusõigus · Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) · Uldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. · Uldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. · PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Uksikud vabadusõigused · õigus elule (PS § 16); · piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); · õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); · Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); · kutsevabadus (PS § 29 lg 1); · ettevõtlusvabadus (PS § 31); · omandi puutumatus (PS § 32); · kodu puutumatus (PS § 33); · liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35);
Samuti tekiksid vaidlused selle üle, kas mõni PS-st väljapool kirjapandud õigus on põhiõigus. 2) Formaalses tähenduses PÕ-teks on absoluutselt kõik õigused, mis on PS-s kirja pandud. Selline lähenemine välistab asjatud vaidlused ning riikide praktikas lähtutakse PÕ-ste formaalsest määratletusest. Põhiõiguste olemus meie PS-s kõneleb PÕ-test ja lihtsalt vabadustest. Tegelikkuses tegemist siiski põhivabadustega. Põhivabadus omakorda kujutab endast vabadusõigust. Meie põhikorrast nagu enamuse riikide puhul kujutab PÕ endast nö negatiivset vabadust. Negatiivne vabadus tähendab seda, et isik ise võib valida käitumisvariandi. Ta võib enda õigust kasutada või jätta ka oma õiguse kasutamata. Võib üldjuhul valida ka sellise käitumisvariandi, mis talle on täiesti kahjulik ja riik ei tohi üldjuhul sellise valiku teostamisse sekkuda. Riigi sekkumine inimese poolt valitud endale kahjulikku
riigi majanduse arendamisel. Tema arvates peaks toimima siiski avatud majandus, eeskujuks tõi ta näiteks väikese Hollandi majandusliku, sealhulgas väliskaubanduse edukuse. 14. Mida (uut) tõi majandusmõtte arengusse nn loodusõiguse koolkond? Loodusõiguse koolkond püüdis majandusnähtuste kirjeldamisel ja analüüsimisel kasutada loodusseadusi, mis toimivad alati. Loodusõiguseks nimetatakse tavaliselt inimesele kuuluvaid õigusi: omandi-, elu- ja vabadusõigust. Thomas Hobbes (1588-1679) • Põhimõisted (terminid) ei ole sünnipärased ideed, vaid sõnaliste definitsioonide abil loodud ja kehtivad vastavalt kokkuleppele • Inimese käitumise ainsaks põhialuseks on enesealalhoiutung John Locke (1632-1704) inglise matemaatik ja loodusteadlane • Kõik teadmised on pärit kogemustest, seetõttu ei saa olla sünnipäraseid ideid või põhimõtteid • 3 liiki
Üldine vabadusõigus •Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS §19 lg 1) •Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. •Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. •PS §19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused •õigus elule (PS §16); •piinamise, julma Või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld(PS §18); •õigusvabaduseleja isikupuutumatusele(PS §-d 20 ja 21); •Perekonna-ja eraelu puutumatus (PS §26); •kutsevabadus(PS §29 lg1); •ettevõtlusvabadus (PS §31); •omandi puutumatus (PS §32); kodu puutumatus (PS
Avalik võim ei saa kunagi olla põhikohustuste kandjaks. Põhikohustustele on iseloomulik see, et riik ei saa põhiseadusele tuginedes nõuda ühegi põhikohustuse täitmist. Seda on võimalik nõuda ainult siis, kui vastav kohustus on põhiseadusest allpool olevas seaduses sätestatud. Vastasel korral tekiks paratamatult konflikt põhiõiguste ja põhikohustuste vahel. Nimelt piirab igasugune põhikohustus vähemalt §-is 19 nimetatud üldist vabadusõigust (õigus vabale eneseteostusele). PS §10 (nagu ka põhiõiguste puhul) jätab põhikohustuste kataloogi avatuks. Põhikohustused on sätestatud §-des 17, 19 lg2, 25, 27 lg3-5, 32 lg 2, 3. lause, 37 lg1 2. lause, 53, 54 lg1, 55, 113, 124 lg 1. Seejuures mõned põhikohustused seovad ka füüsilisi isikuid omavahel, nt §17, 25, 27 lg 3-5, sellises valdkonnas aga sellisel horisontaalsel siduvusel erilist praktilist tähendust ei tohiks olla, sest vastavad valdkonnad on seadustega täidetud.
annaabi.ee 
