Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vahel. Selleks loodi nn uus kalender. Täissajalistele aastatele ei lisata ühte päeva;täistuhandelistele lisatakse. Iseloomustage Maad (mass, raadius, tihedus, atmosfäär). Maa raadius on 6370 km, keskmine tihedus 5500 kg/ m3 , mass 6 10 24 kg. Maad ümbritseb atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 % hapniku
kätte oma lutipudel või selle kaas. Bruner näitas, et kuuekuused beebid haaravad enda kätte neile pakutava eseme, Karl üritas enda söötmise ajal lutipudelit hoida. Umbes kuuendast kuust peaks beebi taipama, et eset on võimalik ühest käest teise võtta, Karl üritas lutipudeli korgiga seda natuke proovida juba. Vaadeldav oli väga orienteeritud ümbitsevale, teda huvitas palju, mis ta ümber toimus. Kus keegi liikus ja rääkis, kaamera koos tundmatu vaatlejaga oli uus asi ja see huvitas teda väga palju. Alguses Karl küll kartis vaatlejat. Spitz pidas võõrastamist küll alles umbes 8 kuuste emotsiooniks, kuid oli selgelt tunda, et alguses Karl võõrastas vaatlejat. Kasutatud kirjandus: George Butterworth, Margaret Harris "Arengupsühholoogia alused" Karin Mangs, Barbro Martell "Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani"
Võiks kaa teha oma tõõtajate jaoks väike kusitlus,mis koosneks kusimustest,kus oleks aru saada mis on head sinu töös ja halba ja mida saa tundsid sellel ajal.Hersberg väitas oma teoorijas et töötaja tööga rahulolu sõltub kahest rühmast faktoritest:“hügieni“ ja motiveerivatest. Rahulolu tegurid:saavutusvajadus,tunnustusvajadus,töö ise, vastutus,ametikürgendus, kasv. Rahulolematus tegurid: Ettevõtte strateegia, järelvalve, suhted oma ülemuse ja vaatlejaga, töö tingimused, palk, positsioon, kindlustunne. Kõrvaldades rahulolematuse põhjustajad eitähenda veel seda et saa lood rahulolu.Ega ka töö rahulolu tegurite lisamine ei kürvalda tööga rahulolematust. (Saat, 2009) Isegi kui Merikele anda töö kõrgendust ,see ei tähenda et taa saab tööst rahulolu.Kui juhataja soovib Meriket motiveerida peab ta keskenduma rahulolu teguritele nägu saavutamine, tunnustamine ja vastutus.
Teksti reaalsuse loob suhete süsteem tähenduslikud opositsioonid. Tekst: struktuuri realiseering või interpretatsioon (Hamlet: raamat-lavastus) Struktuur võib realiseeruda erinevates tekstides (lugu on ikka sama, ainult realisatsioon on erinev). Iga vaatleja võib struktuuri kirjeldada oma nägemuse kohaselt (iga lugeja/vaataja pöörab tähelepanu erinevatele asjadele). Kirjeldav vs. strukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka terviku koostisosi. Teksti paradigmaatilisus: teatud elementide korduvus e. ekvivalents (sarnasussuhe, võib Strukturalism: Aigi Heero olla täielik või mittetäielik) [vt. R. Jakobson]; nt. luules rütmikordused. Invariant ja variant. Variatiivsete elementide väljaselgitamine ja nende semantilise rolli tuvastamine. Variatiivse elemendi suhe teiste elementidega
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228)
Vektortehete abil saab arvutada kehale mõjuva resultantjõu tugevuse ja suuna. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad kiirused. kus punkti kiirus vaatlejaga seotud taustsüsteemis; punkti kiirus liikuva taustsüsteemi suhtes; liikuva taustsüs- teemi kiirus vaatlejaga seotud taustsüsteemis. Kuna kiirendus on Newtoni seaduste põhisisu, siis võib öelda, et kõik kiiren- duseta üksteise suhtes liikuvad taustsüsteemid on samaväärsed. 29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? Modifitseerime Newtoni II seadust:
· | || | cos . Punkti kiirus vaatlejaga 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise Skalaarkorrutis võrdub ka kahe vektori vastavate kordinaatide korrutiste summaga · .
dudes pinna ristsirge poole. Tema silma satuvad ka need kiired, mis kõige- pealt peegelduvad veekogu põhjast ja seejärel veepinnalt. Aga see valgus on kindlasti palju nõrgem kui päikesevalgus. Seega näeb ta Päikest, aga kõrge- mal, kui Päike horisondi kohal tegelikult on. Kolmanda vaatlejaga on asi kõige keerulisem – tema vaatab veepinna poole nii suure nurga all, et tema silma jõuavad vaid veekogu põhjast tagasi peegel- dunud kiired. Miks see nii on, seda selgitame järgmises õppetükis. Kas valguse levimise Õhust erinevatesse ainetesse levimisel muutub valguse levimise suund eri- kiirus on alati ühe- neva nurga võrra. Näiteks valguse levimisel õhust klaasi murdub valgus sugune
Maapinnal olev vaatleja, kes asub välgu tabamustest võrdsel kaugusel võib väita, et välgud lõid maapinda ühel ja samal hetkel. Rongiga sõitev vaatleja väidab aga kindlasti, et tema jaoks lõi välk rongi veduri ette varem kui taga, sest ta kihutas koos rongiga ju ees olnud välgu poole ja eemaldus tagumisest tabamusest. Seega võivad teineteisest sõltumatud sündmused erinevates taussüsteemides muuta oma järjekorda (rongi võib panna liikuma koos vaatlejaga mistahes suunas) Inimene on kohanenud looduses toime tulema ja oskab teatud olukordi ette näha tunnetada või ennustada. Näiteks libedal teel hakkame me ettevaatlikumalt ja aeglasemalt liikuma, liiga kiiresti läheneva auto eest ei lähe me üle tee, kurvis kiiresti jalgrattal sõites kallutame end kurvi sissepoole, koormust kepi otsas üle õla kandes jätame ette käe poole pikema „jõuõla“, et ei peaks nii kõvasti hoidma, pilvede kogunedes valmistume vihmasajuks jne
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228)
Märkide põhjal eristab Peirce semiootikas kolme valdkonda, minnes ühtlasi sellega lahku keskaegsest traditsioonist, sest siis ei olnud vaatleja oluline, maailma vaadati läbi jumaliku pilgu. - esimene valdkond on seotud X-ga - märgiga, nende sisemise loomega. Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228)
omandatud kunstilise mudeli valguses, esineb see mudel kui keel, mis diskreetselt organiseerib uusi kujutlusi (kõnet). Süsteem ja tekst, struktuur ja empiiriline fakt Struktuur eksisteerib teksti empiirilises olemasolus, ei tule aga arvata, nagu oleks seos siin ühepoolselt suunatud ning empiiriline fakt reaalsuse määratlemise ülim kriteerium. Kirjeldav vs srukturaalne poeetika Kirjeldav poeetika sarnaneb vaatlejaga, kes üksnes fikseerib teatud elunähtuse. Strukturaalne poeetika lähtub alati sellest, et vaadeldav fenomen on vaid üks keeruka terviku koostisosi. Ta sarnaneb vaatlejaga, kes pidevalt esitab küsimuse: «Missuguses situatsioonis?» /tänaval/ Struktuur kujutab endast alati mudelit Seetõttu erineb ta tekstist oma suurema süsteemsuse, «reeglistatuse», kõrgema abstraktsuse astmega.
oma põhjustele. Primaarsed kvaliteedid on need, millest lahus ei saa asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on need, ilma milleta saab asja ette kujutada. On kolm viisi neid eristada: Omadused vs võimed. Primaarsed kvaliteedid on objektide omadused, sekundaarsed aga võimed, mis neil on tänu omadustele. Mittesuhteline vs suhteline. Primaarsed kvaliteedid on objektidel eraldiseisvana, sekundaarsed on objektil suhtes vaatlejaga. Reaalne vs illusoorne. Primaarsed kvaliteedid on reaalsed omadused, sekundaarsed on illusoorsed või subjektiivsed. Galilei lähtus viimasest. Teine tähtsam filosoof, kes on rääkinud primaarsetest ja sekundaarsetest kvaliteetidest, on John Locke. Locke’i järgi: primaarsed kvaliteedid – tekitavad meis lihtideid, mis sarnanevad primaarsetele kvaliteetidele objektides.
BELINSKI: Jah. HERZEN: Mina olen Herzen. Meie ühine sõber Bakunin on minust võib-olla rääkinud. BELINSKI: (erutudes) On või? Ah nii... HERZEN: Peterburi on meie, moskvalaste jaoks üksildane linn... Siiski koos "Isamaaliste märkmetega"... (osutab ajakirjale) teil pole enam toimetajamuresid. Mul on kahju, et "Moskva Vaatlejaga" läks nagu läks, aga kui aus olla, siis kogu seda filosoofilist tohuvabohu oli seal lahatud ebahuvitavalt. BELINSKI: Kas teile mõni asi meeldis? HERZEN: Mulle meeldis värv. BELINSKI: See oli Bakunini idee. Ta on praegu teel Saksamaa poole, ma ei kujuta ette, kuidas tal õnnestus see sõit ette võtta. HERZEN: Ma käisin teda saatmas, ta läks laevaga
tuleb esimestel soorituskordadel välja, on enesetõhususe tõus suurem võrreldes olukor- raga, kus õppimise alguses kogetakse ebaedu. 2. Asendav kogemus. Kui enesetõhusus ei saa baseeruda enda kogemusel, saab seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas. Eriti efektiivne on asendav kogemus siis, kui vaadeldav isik (mudel) on võimete ja teiste oluliste omaduste poolest vaatlejaga sarnane. 3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informat- siooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks. Samas on oluline, et ülesande täitmine oleks realistlik. Veenmise alla on loetud ka sise- kõnet ja kujutlust. Positiivne sisekõne on oluline enesekindluse allikas. Teine viis enese- kindluse suurendamiseks on kujutlus, mis sisaldab vastava ülesande edukat sooritust,
annaabi.ee 
