sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Heaks näiteks on Giacomo Balla ''Koera ja keti dünaamika''. Teise moodusena lõhuti nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks,millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompsitsioon. Pilt pidi mõjuma rahutu ja liikuvana. Sageli kasutati erksaid värve ja teravaid värvi kontraste. Näiteks vasakul on Gino Severini ''Sea=Dancer''. Hilisemas perioodis kujutasid futuristlikud kunstnikud kõike nö lenduri vaatepunktis ehk aeropiltidena. Näiteks Gino severini ''Soomusrong lahingus''. Veel tuntuid teoseid Üleval: Luigi Russolo ''Automobile at speed''. Paremal: Giacomo Balla ''Lamp ja kuu'' Kasutasin : http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mode http://hatfuturismo.blogspot.com/2008/05/principais-p
reaalsusega kooskõlas. Samas, leian, et ei saa eksisteerida teadmist, mõtet, mis kehtiks, peaks paika kõigi (võimalike) mõtlevate teadvuste korral, kuna millegi kehtivus objektiivsena nõuaks kõigi teadvuste, arusaamade ühetaolisust, homogeensust antud teemas. See aga välistaks juba oma olemuselt mõtlevate teadvuste mitmekesisuse. Välistaks millegi uue õppimise, kuna objektiivse vaatepunkti ning tõe olemasolul ei saaks enam toimuda arengut antud vaatepunktis. Objektiivsele tõele ei saaks kuidagi oponeerida. Mina (täiesti tajutult subjektiivsena) leian, et võimalikud on mistahes vaatepunktid ning eesmärgid, sellega ka mistahes variatsioonid tõdedest ning teadmistest. Leian, et ühtegi neist vaatepunktidest ei saaks erilisena esile tõsta ning teistest kehtivamaks nimetada.
pikkade puhkustega inimestest. Teisalt aga peaks üldsusele juba suhteliselt selge olema, et õpetajad ei saa tööle vastavat palka. Seega selliste artiklite ilmumine aina süvendab õpetajate representeerimist grupina, kelle vastu ühiskond hoolivust üles ei näita. Kõige objektiivsema hinnangu õpetajate praegusele olukorrale saavad anda ilmselt teised sotsiaalsed grupid, sest pedagoogid ise tunnetavad oma olukorda liiga intensiivselt ning ajakirjanikud võivad ühes või teises vaatepunktis äärmustesse kalduda. Õpetajate palgaküsimusega on suuresti seotud poliitikud, kelle otsuseks õpetajate palgasumma määramine lõppkokkuvõttes on. Poliitikud aga käituvad selles küsimuses oma stereotüübile vastavalt ehk süüdistavad üksteist töö tegemata jätmises. Näiteks süüdistab haridusminister Jaak Aaviksoo 3. novembri Postimehes omavalitsusi loiduses õpetajate palga eest võitlemisel. Sellega tunnistavad poliitikud kui grupp, et ühiskonnas on probleem.
Muinasjutuloss, unelmateloss, võluloss – Neuschwanstein on kõikide losside ideaal. Neuschwansteini imeline asukoht, peen välimus, uhke dekoor ja kuningas Ludwig II ümber tekkinud legendid aitavad suurendada selle hingematva arhitektuuripärli ebatavalist võlu. Tõsised kunstiajaloolased usuvad, et see keskaegse linnuse romantiline tõlgendus ületab hea maitse piiri. Kui vaadelda Neuschwansteini puhtalt arhitektuuri-ajalooliselt seisukohalt, on see tõsi. Ent psühholoogia vaatepunktis on Neuschwansteini loss kollektiivse alateadvuse õnnelik ja idülliline tõlgendus, nimelt see paik, millesarnases igaüks on lapsepõlves vähemalt kordki astunud kujutlustemaailma vapra rüütli või kauni printsessina. Dramaatiliselt järsu kaljumäe otsas kükitav Neuchwansteini loss on Baieri unelmate printsi Ludwig II pärandus ja tema fantaasiatele vormi anda püüdvate soovide kehastus. Hiiglasliku mõõtkavaga kallis loss oli kavandatud mänguasjaks, kuhu kuningas Ludwig II
võib olla nii füüsiline kui ka lihtsalt selle inimese arvamuse ignoreerimine. Vahest ka lihtsates 4 asjades ei suudeta jõuda kokkuleppele. Sellega kaasneb konflikt ja kõrgendatakse häält, halvimal juhul hakatakse süüdistama. Kuna sõpradega suhtleme kõige rohkem, siis võib tekkida selles ringkonnas kõige rohkem konflikte. Tuttavaid me alles nn kompame, millised on tema hoiakud ühes või teises vaatepunktis, kas me oleme sellel samal veendumusel või oleme teisel arvamusel ja kõige tähtsam, kas me aktsepteerime selle uue tuttava erinevaid väärtushinnanguid. Kui siiski ei suudeta aksepteerida uue tuttava arusaami ja väärtusi, siis tihti jääb kõik nn jäise viisakuse tasandile. Tihti hakatakse nägema teisitimõtlejas järjest rohkem negatiivseid jooni, milles jõutakse veendumuseni, et see konkreetne tuttav ei saa kunagi sõprade ringkonda. Ka võõraid me alles õpime tundma
14 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS austamine.Olulisemad märksõnad, millest tuleb muudatuste elluviimisel järgida on järjepidevus. Läbi kommunikatsiooni tuleb selgitada, mis on asja eesmärk. See on mõistmise eelduseks ja tegevuste hindamise aluseks nii juhtidele kui töötajatele. Tuleb muudatus mõtestada töötaja jaoks lahti, selgitada eesolevat muudatust iga töötaja vaatepunktis: mida see tema jaoks muudab. Samuti tuleb tuua välja muudatuste kasutegur töötajani. Vaid aus, avatud ja veenev teave loob mõistmist ja usaldust. Kaasa juhatajaid, ehk iga osakonna juhid, kes vastutavad oma töötajate informeerituse eest. Et muudatus veenaks, peab juht seda ise täielikult toetama nii sõnades, hoiakutes ja tegevuses. Kindlasti kaasa töötajaid, mänguline õhkkond ja isetegemise rõõm aitab uuendusi omaks võtta. 15 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 16
faasi iseloomustavad identiteedi otsingud, vastuseisu võimalikkus. Showalter propageerib feministlikule kriitikale kultuurilisest vaatepunktist lähenemist praeguses female faasis. Showalter ei poolda naiste traditsiooni eraldamist meeste traditsioonist, ta arvab, et naised peavad samaaegselt töötama nii meeste traditsiooni sees kui ka sellest väljaspool. Tema arust peitub kõige konstruktiivsem lähenemine tuleviku feministlikule teooriale ja kriitikale uues naiste kultuurilises vaatepunktis. Tuleb arvestades ka feministide traditsiooniga, mis samaaegselt eksisteerib meeste traditsiooniga, aga ei ole sellest sõltuv ja selle ees vastutav. Gynocritics (naiskriitika4) mõiste kirjeldab kirjanduskriitikat naiste vaatepunktist. Eesmärgiks on rajada raamistik naiste kirjanduse analüüsiks, et arendada uusi mudeleid, mis põhinevad naiste kogemusel selle asemel, et mugandada meeste mudeleid ja teooriaid. Naiskriitika
Nende sõnul majanduse eesmärk millegi hea saavutamine (õnn, prestiiž) aga mitte kasum. Uued majandusetnoloogilised suundumised: holistlikud – iga nähtust tuleb vaadelda teiste nähtuste kontekstis, ka majandust (seoses poliitikaga, seoses ühiskonnaga jne) võrdlevad – kui uuritakse vahetussüsteemide tähtsust mingis ühiskonnas, siis uuritakse seda ka mingis teises ühiskonnas ja siis neid omavahel võrrelda etnograafia-kesksed – iga nähtust tuleb uurida ja mõista igapäeva elu vaatepunktis Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise ja tarbimise viise: Kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskodades, keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile. Kütid, aiapidajad karjakasvata Põllumajand korilased jad us Asustustihedus Väga madal Keskmine Madal Kõrge
Praegu on K tugevate projektijoontega repertuaariteater. 24. Kuidas kasutab nüüdisteater tehnoloogilisi vahendeid. Iseloomustage Peeter Jalakase reziid sellest vaatepunktist. Uute elektrooniliste meediumide ja tehnoloogia põimumine, Tehnoloogiline teater loob uue tajukeskkonna, killustatus ja erinevad reaalsusetasandid. Näitleja tähtsus taandub ja ülesanne muutub :toimida koostöös tehnoloogiliste vahenditega. Jalakas oli selles vaatepunktis multimeedialavastaja. Ta integreeris teatrikeelde elektro meediume ja uut tehnoloogiat. Suhestas videokujutist ja elavate näitlejate mängu, tegevus kombineeriti videoga. Fragmenteeris lavaruumi ekraanide abil. Ta kasutab tehno teatri elemente algusest peale. Jalakasel on kontseptuaalne võte, mitte dekoratiivne. Tekitab mitmesuguseid tähendusi.
käsitöökoda vms. Esimeseks vabrikuks peetakse eesti alal 1822 asutatud narva kalevi vabrikut. 1827 võeti seal kasutusele esimene aurumasin. Suurimaks ettevõtteks oli Faure põllutöö masinate tehas. Tartus. Tartus olid arenenud väga hästi trükikojad. Mõisades viinatootmine. Elekter- algul valgustati tehase hooneid, siis hakati alles seda rakendama mootoritel. Metskapten. Polnud formaalset kapteni koolitust. Sotsiaalne kihistumine linnades: Etnilises vaatepunktis va narva ja valga said ülekaalu linnarahvast eestlased. Olme kultuur 19saj teisel poolel Eesti oli agraal maa, u 20% ainult elas linnas, suurem osa toodangust tuli maalt. Linn oli selline parema ja peenema elu sümbol. Inimesed said sellest hästi teada, sest oli liikumisvabadus. Tihe suhtlus oli linnaga. Ilmus ka maale järjest rohkem inimesi kes olid näiteks linnas õppinud, ning nad levitasid seal linlikku mõtteviisi jms. eestlastest olid vahendajad järgmised kihid: kaupmehed jne.
majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul. Sügisballis saab Mustamäest, mis on seatud õigupoolest peategelase rolli, autori kujutluses kõrbelinn, eksaksete vormidega majade, tühjade väljade ning ulguva tuule tallermaa. Karpmajad on justkui puhtad vormid, milles puudub elu
inimest mingisuguse info alusel (amet, vanus jne). Algab esimesel kohtumisel. Seos stereotüüpidega. · Loogiline järeldamine töötatakse läbi käitumist iseloomustav teave, sealt tehakse järeldused nt iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivi kohta. · Analoogiate kasutamine kõige kättesaadavam on inimene ise, milline on sarnasus endaga? · Empaatial põhinev isikutaju võime elada sisse teise inimese sisemaailma. Näha asju tema vaatepunktis, emotsionaalselt kaasa elada. Mõistmine ja objektiivsuse säilitamine ei ole üks ja sama. Isiku põhimehhanismid II vähem täpsemad ja võivad kohati ka moonutada · Projektsioon alateadlikult omistad teisele inimesele oma iseloomujooni. Positiivsed jooned on alati teadvustatud, negatiivsed alateadlikud. · Juhttunnustest lähtumine mingi juhttunnus varjutab kõik teised. Haloefekt. Nt. inimese
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud
kultuskohti. Nt üks on juba 12. saj peale. Idamõjud. Inanna- Viljakus, seksuaalsus, agressiivne armastus. Neid saab ka Aphroditega siiduda. Lisaks Küprosele austati teda ka Korintosel ja Sitsiilias. Nendes kohtades olid ka idamõjud ja kokkupuuted foiniiklastega. Eryx oli poolkreeka/foiniika pühamu Aphroditele. Millal kreeklased Aphrodite omaks võtsid, ei ole teada, aga Iiliases 7-8 saj on ta juba olemas. Võib ka eeldada, et kõik palja naiste kujutised on Aphrodited, selles vaatepunktis on ta juba Mükeene perioodist alates olemas olnud. Tema põhifunktsioon on ikka suguline paljunemine ja seksuaalsus. Ta on rõhutatult ilus ja seotud erootilise armastusega. Ta on ehitud, teda ümbritsevad kolm graatisat, nö rõõmuneiud kes teenivad teda. Ta on ka seotud lõhnainete ja parfüümiga (kultuses oluline viiruki suitsutamine). Tema sümbol oli ka linnud, eriti tuvi. Ta võis ka ise tuvina esineda. Eryxis oli ka tuvide lahkumine rituaal, kus
Koostati Velije ... suur pühakute elulugu, põimiti ka kohalik pühakute traditsioon. Päevade kaupa, alates septembrist. Aastakümnete poolt tehtud suur töö, 19.saj lõpul hakati trükis välja anda. Makari mees, kes on Ivani pol palju kujundanud, lähedane nõuandja (ka maksma panna). Usuline retoorika, Liivi sõja põhjustes (Vm seisukoht, et Liivimaal luterlikud ketserid, ka Leedus). Sõda Leedu vastu 1560ndatel am seletusel usu osas. Leedus levis samal ajal kalvinism. Moskva vaatepunktis lubamatu, kellest kalvinistid... Usulises retoorikas katoliiklased õudsad, aga luterlased veel hullemad (praktikas palju siiski nii ei olnud). Keerulised välispol süsteem. Küsimus leedu pärandis. Põhimõtteliselt mõistlikud kokkulepped välistatud Leedu-Poolaga. Otsiti 16.saj dokumente kuidas tsaari tiitliti väljendati. Probleem tsaaritiitli tunnustamise osas, see üks oluline punkt paljude sõdade osas nt Rootsi ja Leeduga.
annaabi.ee 
