13. Milllest jutustavad Prometheuse ja Elektra müüdid? ,,Aheldatud Prometheus", lugu titaanist, kes inimestele tule toob ja keda selle eest jumalad karistavad. ,,Elektra" on ematapu motiiv. 14. Kes on Aristoteles? Aristoteles oli vanakreeka filosoof. tema Poeetika (kirjandus kirjanduse kohta) jaotab kirjanduse zanrideks 15.Mille poolest erineb rooma teater kreeka teatrist (st pead oskama kumbagi kirjeldada)? Vanakreekas oli ringikujuline tantsuväljak ehk orkestra; lavatagune ehk skeene; vaatamispaik ehk teatron. Rooma teatri erinevused kreeka teatrist: pole enam tantsuväljakut, esinejateks orjad, mitte vabad kodanikud, etenduse käigus tutvustati tegelasi ja räägiti toimunud sündmustest ja tulevast sündmustest: põhjuseks inimeste pidev sagimine. Varases rooma teatris maske veel ei kantud. 16.Miks on Euroopa rahvaste kultuuriloos tähtis Tacitus? Kuna Tacitus märkis oma teoses ,,Germaania" esimest korda ka euroopa rahvaid sealhulgas Eestit (Aesti).
pooljumalastest(heerosest--kangelane--,nende haed ja halvad teod ,sõjad, laste saatus ,abielu) Teater... · Koosnes ruumist ,millel oli kolm põhiosa · Orkestrae e. Ringikujuline tantsuväljak,samasugune nagu see ,kus esinesid kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj,
ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Euripides(480- 406 eKr)Käsitles põhjalikult naisepsüholoogiat.Kuulsaim näidend ,,Medeia''Kujutab naise viha ja kättemaksu Mees oli Iason.Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega näidend,kus konfliktid peaksid õnnelikult lahenema ja kuri saab karistada.lava- orkestra.theatron-vaatamispaik skenee-ehitus.Vergilius(70-19 eKr),kuulsaim Rooma luuletaja,Kangelas eepos ,,Aeneis'',peategelane elas Trooja linnas,armulugu kuningas Dido- ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos propageerib patriotismi,poeem-pikk,jutustav luuletus,Proosa-ilma riimita,hakkas välja kujunema 7saj eKr ajaloolisest kirjandusest.Caesar-(100-44 eKr)väejuht,riigimees,kirjutas teose
võitjate auks) · Heksameeter Kreeka värss, mis oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärasele vaheldumisele. UU / UU / // · Teater draama esituspaik. Ruum, mis koosnes 3-st põhiosast: 1. orkestra (ringikujuline tantsuväljak. Rooma teatri ajal poolringi kujuline.) 2. skeene (ajutine hütitaoline ehitis, kus näitleja sai oma välimust muuta.) 3. theatron (vaatamispaik tõusval maastikul) · protagonist Atika tragöödia esinäitleja · deus ex machina Euripidese loodud kunstlik lõpp, kus lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole müüdi poolt ette antud lahenduse. · Katarsis puhastumine · Annaal aastaraamat (Tacitius) /AESTII hõim · Mis on antiikkirjanduse tähtsus? On pannud aluse kirjanduszanritele, luulele. On läbi põimunud kultuuriga. Väärtustused ei ole muutunud.
Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi
lõbusamaks. Draama esituspaigaks aga kujunes Ateenas teater. Teater on ruum, mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et seda saaksid inimesed maastikul vaadata laugjalt tõusval maastikul, tüüpiliseks kohaks oli näiteks mererannikute lähised kohad. Antiikajal oli teater kõvasti tinglikum, kui tänapäeval. Tähtsamateks erinevusteks olid need, et antiikdraama oli üles ehitatud sõnadele ja kõnele. Samuti ka see, et liikumist ja miimikat piirasid näiteks pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask. Mask oli väga tähtis antiikkreekas
linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk
linnarahvale. Tragöödia on konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk
Pindaros · Ülistuslaulud. Sõnakujundite rohkus Teater 1. Skeene- orkestra taga paiknev ajutine lavaehitus, oli taustaks 2. Orkestra- tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dianysose altariga. 3. Deus ex machina- lad. Jumal masinast. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, selle abil võis jumal taevast maale laskuda. 4. Theatron- vaatamispaik. Paiknes poolringis ümber orkestra. Kreeka Ehitati mäenõlvale, eredavärvilised rüüd, kõrged jalatsid(koturn), maskid, mehed, templi lähedal, etendused tasulised, megasuured teatrid, kohustuslik, peakatted, kutselised näitlejad Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles Rooma Lauskmaal, piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga, orkestrat polnud vaja koori lahkumiseks, lavapoodium, tõusvad
klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora,
näitlejad olla vaid mehed) ning saadi iseloomustada näitlejat ja tema tundeid. 2.3. Kreeka teatrid Kreeka teatrit nimetati orkestraks (amfiteater). Antud teatri südameks oli tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ja keskel asuva Dionysose altariga. Selle taga oli ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning ühtlasi varjas ka riietusruume ja lavamehhanisme. Kolmas teatriehitise osa oli vaatamispaik e. theatron, tavaliselt oli see ehitatud mööda laugjat mäenõlva, tõusvate astangutega ja poolringis ümber orkestra. Algul olid seal ainult astmed, hiljem puupingid, veelgi hiljem kivist või marmorist istmed. Etendused olid tasulised ja kohustuslikud. Nende vaatama minemiseks ja sissepääsu eest tasumiseks andis riik isegi toetust. Etenduse vaheaegu polnud ja mäng kulges katkematult. On teada, et esimene tragöödia võistlus korraldati 534 e.m.a. Hiljem etendati ka komöödiaid
Teatri sünd ja draama zanri sünd 5. saj eKr klassikaline ehk atikaajajärk 534 eKr Thestis astus esimest korda dialoogi kooriga ning sellest sai alguse teater. Tragöödia on traagilise lõpplahendusega näidend. Draama on tõsise konflikti ja elusündmustikuga näidend. Draama esituspaigaks kujunes Ateenas teater ruum, mis koosnes kolmest põhiosast Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, stseen koht kus näitlejad said oma kostüüme vahetada ning theatron ehk vaatamispaik. Kreeka tragöödiat tõlgendati kui sokulaulu, kus rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi olevusi kehastavad mehed, kes näitasid ülemeelikust ja laulsid jumalate ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on saanud nime tragöödia. Tragöödia tunnused tõsine tegevus, lõpule viidud tegevus, kunstipärane kõne lõbupakkuv kõne, pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4
asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 2. Prometheus Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha. Ta õpetas inimesi metalli töötlema ja majapidamis- ning sõjariistu valmistama. Ta õpetas ka laevadega meresid ületama, loomi taltsutama, haigustega võitlemist jms... Zeus vihastas ning võttis inimestelt tule tagasi
(Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Näitlejad esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead (miimika puudus). Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Komöödiates pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas
orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis – skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron – publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 9. Olümpiamängude teke Lyckaon, võimas kuningas, ehitas esimese Kreeka linna ja pühendas selle Zeusile. Korraldas esimesed Zeusi auks korraldatud Lyckaioni mängud (alus olümpiamängudele). Pandi alus hundisoole, sest „lykoi“ tähendab hunti. Külalislahkust ühel hetkel enam ei olnud, sportlasi ei võõrustatud ning Zeus vihastas
küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber orkestra. Dionüüsia oli pidustus, mis leidis aset märtsisaprilis. Selle käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kusjuures võistlema lubati vaid uusi näidendeid. Omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks
esitamine, näidendite võistlus. Lenaiad: jaanuar-veebruar, väiksem, aga vanem pidustus, samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele. 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. orkestra : algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala skeene : algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega ,,lava(tagune)", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske theatron: algselt vaatamispaik, hiljem kogu ehitise nimetus ekkyklma: ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkester orchstra, tähendas tantsuplatsi; stseen skn, tähendas hütitaolist ehitist, telki 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid.
t maskide vahetamiseks skeene (kr skene, millest tuleb sõna ,,stseen"). Hiljem ehitati püsiv skeene, mis oli ka dekoratsiooniks (enamasti lossi või templi fassaad). o Skeene ette ehitati sammastik, proskeenion, mis kujundati samuti dekoratsiooniks. o Näitlejad esinesid arvatavasti orkestral proskeenioni ees, hiljem ehitati neile samale kohale alaline mängukoht. o Pealtvaatajate kohad (kr theatron, 'vaatamispaik', siit tuleb sõna ,,teater", mis on hakanud tähistama kogu teatriruumi) asetsesid tõusvate astangutena poolringis orkestra ümber. Selleks ehitati teatrid sobivale maastikule, järsaku jalamile. Lavatehnika oli primitiivne. Lava taga toimuvast tavaliselt lihtsalt jutustati. Mõnikord näidati maja sees toimuvat tegevust erilise ratastel platvormi abil, mis veeretati ühes
14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Oli kolm põhiosa orkestra e ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu muusikute asukoht e orkester; skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti
on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkester - kr orchestra 'tantsuplats' tähendas algselt ringikujulist tantsuplatsi. Stseen (skeene) oli algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsivate ustega, ,,lavatagune", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske. 47
48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkestra (kr orchstra `tantsuplats'): algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala [> orkester] skeene (kr skn `telk'): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega ,,lava(tagune)", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske [> stseen] + proskeenion, episkeenion theatron (kr `vaatamispaik', pealtvaatajate toolid), hiljem kogu e hitise nimetus ekkyklma (ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks) 1000020000 pealtvaatajat, vabas õhus, päevasel ajal 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus ravas sai kuulda näidendite sisu, põhinesid müütidel, näitekirjanikud pidid müüdid nö rahvale maha müüma
Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks. Teiseks paigaks oli skene (stseen), kus näitlejad said oma välimust muuta. Hiljem kujunes sellest püsiv lavatagune. Kolmas teatriruumi osa oli theatron e vaatamispaik. Hiljem omandas see termin kogu teatriruumi tähistuse. Etendused olid seotud võistluse ja auhindamisega. Kui esialgu võistlesid omavahel autorid ja koreegid (jõukad kodanikud, kelle kohustus oli kanda teatri kulud), siis alates 5. sajandist ka esinäitlejad. Rooma teater kujunes mõistagi välja kreeka teatrist. Rooma teater keskendus komöödiale. Rooma teatris polnud enam tantsuväljakut. Lava oli kõrge ja pikk, kujutades enamasti tänavapilti
1944. a õnnestus Soome kaudu Rootsi põgeneda. 1950 viimane luulekogu „Tuli ja tuul”. Suri 1965. aastal, maetud Stockholmi Pilet 3 1. Antiikteater – tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus” VANAKREEKA TEATER – koosnes kolmest osast: orkestra e ringikujuline tantsuväljak, ajutine hütitaoline ehitis ehk skene, kus näitleja saaks oma välimust muuta (tähtsaimaks oli tegelastüüpi iseloomustav mask), kolmandaks osaks oli theatron ehk vaatamispaik. Laugjalt tõusval maastikul oli alguses. Enamasti mereranniku lähistel, hiljem jätkati seda ehitustüüpi ka sisemaal. Eelkäijaks rahvapidustused Dionysose auks, tragöödiavõistlused, näitlejad olid meessoost ja maskidega, rahva osa täitis koor, katarsis, deus ex machina. Thespis eraldas koorist ühe näitleja, kes suhtles kooriga ja rääkis. Aischylos tõi 1 näitleja kõrvale ka teise. Sophokles tõi 2 näitleja kõrvale kolmanda. Oodid Proloog. Koori ilmumise laul
annaabi.ee 
