Kujutletakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. 9.Polykleitos- ,,Odakandja" Myron-,,Kettaheitja" Pheidias- Akropoli skulptuuride peamine autor Skopas-skulptuuris hakkas kasutama drastikat Praxiteles-,,Hermes Sionysos lapsega" Lysippos-,,Kaapija" 10.Mis on akt? Alasti skulptuur 1.Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-kreekas on andmeid? Keraamikast ja sellele tehtud maalingutest(vaasimaale) 2.Mille kaudu saame tänapäeval aimu Vana-kreeka maalikunstist? Väljakaevamiste kaudu 3.Kes on kuulsaid nimeliselt teada olev Vana-kreeka maalija? Polygnotos 4.Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Tehti vaasimaale (maaliti keraamikale) 5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetrilise ornamentikaga 6.Milleks vaase tarvitati? Nendes hoiti veini ja vett, segati ka vett ja veini. 7.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel?
Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid
Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige
Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel
Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kui 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti, kuigi kahjuks pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 5. sajandi jooksul eKr kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Arvati, et kunst ei erine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Kunsti iseseisvumise omaette väärtuseks
Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu peajumal Zeus, kes otsustas, et kolmandiku aastast veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite järeltulijad: Eros Aeneas Harmonia Priapos Hermaphroditos Aphrodite ja kunst Antiikajast on säilinud Aphroditet kujutavaid skulptuure, vaasimaale ning tema kujutisi peeglitel, peeglite käepidemetel ja muudel esemetel. Sageli kujutatakse teda end korrastamas või ratsutamas luige, härja või mõne muu looma seljas. Samuti kujutatakse teda sageli koos Erose, Arese või Parisega. Arhailisel ja klassikalisel ajastul kujutati teda noore rõivastatud naisena, hiljem muutus üldiseks tema kujutamine alasti. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18. Tunda ära järgmised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", ,,Sandaale siduv Nike", ,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)? Hakatakse ehitama ilmalikke hooneid, psüühika ja eri tunnete kujutamine. Rhodose koloss, Zeusi kuju, Pharose tuletorn, Artemise tempel 23. ,,Surev gallialane", ,,Põlev altar", ,,Milose Venus", ,,Samothrake Nike", ,,Laokooni grupp". 24
Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud
• Need, kes tegid skulptuure, neil oli tähtis rohkem keha hoiaku tegemine mitte nägu • Kreeklased tegid pronksist, roomlased marmorist. • Omaaegne värvimine muutis skulptuuris kirevamaks ja rahutumaks , olid idealiseeritud ja üldistatud. • 4.saj eKr taandus pidulik vorm, hakati tegema dramaatilisi ja rahutumaid (nt: Skopas) • Hakati kujutama ka naisi Vanakreeka maalikunst: •Vaasimaale tundakse sellest ajast kõige paremini (hellenistlikul) • Vaasid: 1. Hüdria 3 käepidemega veenõu 2. Amfora 2 sangaga veini hoidmiseks 3. Kerteer lai, segati vett ja veini •Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellega oli lihtne joonsitada jooni (jagas anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks) •Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest kujundeid (nt: kolmnurgad, rombe, meandreid) •8
üheksat kontsentrilist kaart kümne kihilise taevaga ja segmenteeritud "õhupalli" allpool allmaailmaga, mida kutsuti Avaikiks. Hõlmates " kõige olemasoleva juurt" kõige all, kuus sisemist vaheseina keskel ja maapinna ülalosa kõige peal. Kreeka vaasimaal Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste
Reljeefidel kujutatakse peamiselt võitlusstseene ja tegelased on mütoloogiast. Ateena Parthenoni tempel MAALIKUNST Maalikunst oli vana-kreekas väga populaarne kuid kahjuks pole mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajast säilinud. Maalikunstist saame teateid vaid kirjalike allikate vahendusel või siis varasematest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Paremini tuntakse keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.
(vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti
kirjutatud mitmeid hümne ja luuletusi. Näiteks kirjeldas Milton Hephaistose Olümposelt allatõukamist Zeusi poolt järgmiste värsiridadega: „Mulciberi... ...paiskas vihane Jupiter alla kristalsetelt müüridelt; too kukkus koidust lõunani, kastese õhtuni, unne heitva suvepäikse seltsis kukkus nagu langev täht ta Egeuse mere Lemnose saarele.“ (Hamilton, 1975) 2.2 Kunst Hephaistost on kujutatud läbi aegade paljudel kunstiteostel. Üks tuntumaid vaasimaale temast „Hephaistose naasmine Olümposele“ (Vt Joonis 1) asub hetkel Toledo kunstimuuseumis, USA-s. Ta on kujutatud naasmas Olümposele eesli seljas, käes haamer ja sepatangid. Istumas kujutatakse Hephaistose ema Herat troonil lõksus, sest Hephaistos oli talle valmistanud neetud võlutrooni karistuseks selle eest, et Hera ta peale sündi merre heitis. 5 Joonis 1. Hephaistose naasmine Olümposele. (Olympios, 2015)
kapiteel. Vaasimaali oli kahte liiki: musta figuuriline ja punase figuuriline vaasimaal. Rooma kunstiajaloos võib maalikunsti näiteid tuua juba etruskide ajast. Tarquini lähedalt hauakambrist leitud maal on väga sarnane Knossose palee härjavõitlusmaaliga. Kreeka vaasimaalidel kujutati igapäeva elu, vahel olid juures ka selgitavad kirjad. Musta figuurilisel vaasimaalil kasutati kohati kaelaosas erinevaid meandreid, nagu vaas teemaga Ajax ja Achilleus malet mängimas. Ka roomlased tegid vaasimaale, aga materialidest lisandus savile läbipaistev ja lihvitud klaas, ilus näide nn Portlandi vaas. Rooma maalikunstis tehti palju portreid, teemad olid samad - igapäeva ja pere-elu. Maal oli nagu skulptuurgi naturalistlik ja dokumenteeriv. Hästi on säilinud vulkaani tuha all peidus olnud Pompeij linna seinamaalid, kus on tähtis osa perspektiivil. Lääne-Rooma lõpuga 476. a. lõppes antiikaeg ning algas renessanss ja uus etapp kunstiajaloos. Kasutatud allikmaterial 1. Sultson S
Zeus võttis Metise enda sisse ja omandas sellega võime teha vahet heal ja kurjal Hephaistos lõi haamriga Zeusi pead ja välja tuli Pallas Athena? Pallas Athena tarkusejumalanna, armastas edukäiku ja tsivilisatsiooni ja inimeste rahulikku loovat tööd, samas võitles ta nende eest, ta vihkas sõdu.Ta leiutas koonlalaua ja kangaspuud ning õpetas naisi ketrama, kuduma, ja maitsekalt ning osavalt tikkima, meestele õpetas pottsepakunsti, vaasimaale, ta leiutas ka pottsepakedra, leiutas ka loodi ja katusekivid, flöödi, trompeti, kööginõud ja toidu valmistamise. Ta ehitas esimese kaariku ning õpetas, kuidas hobuseid ratsastada. Lisaks sellele sai tänu temale alguse kaunid kunstid, kirjaoskus, teadused. Õpetas ka laevu ehitama. Matriarh ema valitseja Athena õed olid 9 muusat: 'Athena leiutas adra, selle tagajärjel jagunesid inimesed orjadeks ja isandateks, seejärel lõi ta
Kasutatakse kontraposti( tugijalad) Ühe jalaga maapinnal teine nõjatub vastu maapinda Muutuvad anatoomiliselt õigemaks Polykleitos-> odakandija (kontrapost, ideaal keha, õigetes proportsioonides Myron-> kettaheitja (liikuv, tasakaalukas, Rooma marmorkoopia) Myron-> Ateena Pheidias (Koht) -> Zeusi kuju Olümpia templis Kõrgreljeef HELLENISMIPERIOOD emotsionaalne skulptuur, teatraalsed Kunst muutub Suuremõõtmelised skulptuurid Milo Veenus MAALIKUNST maale pole säilinud l Vaasimaale on (erineva kujuga nt krateer(veini ja vee segamiseks) ) Hilisem perioodil on geomeetriline Pärast läheb mustafiguuriliseks 27.november Etruskid u 8.saj Asukoht pole teada, Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel elasid Ei mõisteta etruskite kirja, keelt ei osata, vähe tekste kirjalik kultuur->kõrge tase “Troojast põgenenud rahvas” (legend) 4.saj alistati etruskite linnad roomlaste poolt (puutumata jäeti “surnute linn”)
VANA-KREEKA MAALIKUNST – Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina- või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või Roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid – vaasimaale. Tegemist pole tavaliste lillede hoidmis vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest tuntumad on kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora vee hoidmiseks ning lai krateer, milles lahjendati veini veega. Eri nõud olid teravilja ja õli säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat
Akt on alasti inimkeha kujutis; 13.PEATÜKK Vanakreeka maalikunst 1. Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid? Seina-, tahvli- ja vaasimaalide 2. Mille kaudu saame tänapäeval aimu vana-kreeka maalikunstist? Vaasimaalide ning seina- ja tahvlimaalide koopiate kaudu 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vana-kreeka maalija? Polygnotos 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Vaasidele tehti maalinguid vaasimaale. 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Lihtsate nurgeliste joontest koosnevate korduvate kujunditega, näiteks kolmnurkade, rombide, aga ka meandritega. 6. Kust sai nime meander? Meandriks nimetatakse jõelooget. Sarnase mustri tõttu hakati sõna kasutama ka kunstis. 7. Milleks vaase tarvitati? Veini hoidmiseks, veini ja vee segamiseks, veenõuna, õli ja teravilja säilitamiseks, mälestusmärgina haudadel 8
saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. . Tänapäevani on säilinud hulgi vaasimaale, kust saame palju infot kreeklaste eluviisist, riietusest, soengutest iga, tagapõhi aga jäeti värvimata. Hiljem, Kreeka-Pärsia sõdade aegu värviti taust ja kujutiste piirjooned mustaks, kujutised ise säilitasid savi loomuliku punase värvuse. . Sambad: 1) DOORIA - see stiil on vanim ja kõige primitiivsem. Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik. Ehhiin kettakujuline ja abaskus ruudukujuga. 2) JOONIA - Sammas on peenem ja elegantsem
Pheidias Athena ja Zeusi kuju (puust skulptuuri juuste- ja riideosa katsid kuldplaadid, paljad kehaosad elevandiluu). Hellenismi ajajärgul uuriti inimisiksust ja tema tundeid. Näiteks Lysippos Aleksander Suure portree, kus teda kujutati pigem jumalana, kuid samas kujutati nägu väga töepäraselt. Üha rohkem hakati ka naisi kujutama. Esimene oli Praxitelese Aphrodite alastikuju. Maalikunst Kreekas tehti palju vaasimaale. Üks kaunimaid vaase on kahesangaline veinisäilitusnöu anforat. Eristati kahte vaasimaali stiili: 1. Mustafiguuriline stiil punakaspruunile vaasi pinnale maaliti musta värviga figuur, detailid olid punased, sest need kraabiti hiljem (kuni 6. saj eKr) 2. Punasefiguuriline stiil taust värviti mustaks, jättes figuurikohad katmata (punased), detailid kanti musta värviga peale (alates 530 eKr)
Sparta mehed veetsid suurema osa oma elust väeüksuste juures. Ateenalased vaatasid sporti kui viisi oma isiksust läbi oma keha treenida (ideoloogiaks oli "ilu ja harmoonia"), tehes oma keha ilusamaks ja harmoonilisemaks uskusid nad end tegevaks lähedasemaks oma jumalatega. Paljud kreeka noorukid treenisid oma gymnasion'i või palestra (võitluskunstide kool) juures. Sellest ajastust on pärit palju skulptuure ja vaasimaale, mis kujutavad kreeka atleete nende treenitud kehadega. Hilisemal ajal, eriti pärast võitu pärslaste üle, võis ateenalaste iseloom muutuda vastutustundetu vabaduse ja individualismi poole. Sportlased muutusid üha rohkem professionaalideks ja inimestele meeldis enam vaadata proffe võistlemas kui ise osaleda. Hellenismi hakkas levitama Aleksander Suur, erandiks polnud ka võitluskunstid. Kreeka spordile on väga
populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale. Tänapäevast ruumiillusiooni nad ei tundnud perspektiivi. Apollodoros võttis kasutusele varjumõtte. Valguse ja varjuga modelleerimise. Kreeka vaase kaunistasid küllaltki silmapaistvad kunstnikud vaasimaalidega. Kõige tuntumad Kreeka vaasid olid Amfora ja krateer. Vaasimaale on leitud sadu ja seal tuuakse välja mitu erinevat stiili: · Arhailisel ajastul on kasutatud geomeetrilist stiili, kus kasutatakse geomeetrilisi ornamente. Kasutati meander'it, mis on tulnud samanimelise jõe kujust. · Mustafiguuriline 600 eKr. - Kujud maalitakse musta lakiga. Kujutatakse jumalaid ja kangelasi, suursugusemad kujutised. · Punasefiguuriline 530 eKr. - Kujuneb kõige populaarsemaks. Taust maalitakse musta
jumalikkust, 4.saj. e.Kr. inimlikkust. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak ebakindlam ja õõtsuv. Proportsioonide kaanon muutus 1/7 kogupikkusest. 4.saj hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati isikupäevaseid nöojooni. 8.Kreeka vaasimaal. Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid
Kirjalikest allikatest on teada paljude maalikunstnike ja teoste kirjeldusi. 3.Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vanakreeka maalija? Kuulsaim kunstnik oli Apelles. Tähtsaimaks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Hiljem töötas ta Aleksander Suure õukonnas ja maalis valitseja portreid. Ühtki tema teost pole tänapäevani säilinud. 4.Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Kreeklaste maalikunstist tuntakse kõige paremini keraamikale tehtud maale vaasimaale. 5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Vanimatel kreeka vaasidel kujutatakse geomeetrilist ornamentikat. Anuma pind jagati horisontaalseteks vöönditeks, mille vahele maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe ja meandreid. 6.Kust sai nime meander? Meander sai oma nime väga käänuliselt Maiandrose jõelt Väike-Aasia poolsaare edelaosast. 7.Milleks vaase tarvitati?
inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised.
annaabi.ee 
