Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul tasandil sätestatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57). Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. 2 Muusikaline mõtlemine
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks ühiskonna nurgakive. Väga raske oli artiklite osas teha valikuid , sest ei ole ju ükski osa väärtuskasvatuste teemas vähem tähtis, kui teine. Kuna isiklik õpetajakogemus veel puudub, oli tõeliselt põnev end kurssi viia
kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õppimine. Selliseid põhiväärtusi pakkuva keskkonna üheks aluseks on kindlasti sihikindel ja süsteemne muusikaõpetus. Väärtushinnangute kujundamise aluseks muusikaõpetuses on laste loomupärased ja arendatavad küljed. Läbi muusikalise tegevuse on võimalik kujundada laste sotsiaalseid oskusi (ühislaulud, erinevad rollid ring- ja laulumängudes ja osalemine ansamblis) ja loovust
olen teisel arvamusel ja väga tolereeriv. Minu otsene mõjutaja ongi just meediakanalitest lastud noorteseriaalid. Inimest defineerib suurel määral tema väärtushinnangud, mis kujunevad välja läbi väärtuskasvatuse. Suurima ja ka kõige tähtsama osa saadakse vanematelt läbi kasvatuse. Sugugi mitte vähemtähtis pole lasteaiakasvatajate ja õpetajate töö. Kõige viimaks annab pidevat täiendust erinevad meediakanalid, kes võivad väärtuskasvatust edasi anda ka seda otseselt taotlemata erinevatel viisidel. 4 KASUTATUD MATERJAL Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013. 2009. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1179765/Eesti+ %FChiskonna+v%E4%E4rtusarendus+2009-2013.pdf (30. aprill 2013).
üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi? Raamatus ,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" (Hirsjärvi, Huttunen 2005, lk 64) toovad autorid välja, et ,,Väärtusteks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub.Väärtused on alati abstraktsioonid ja toimivad kriteeriumidena inimeste ja inimgruppide poolt tehtavais valikuis."
Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu kiirelt muutuv ja järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates. Soomlaste juures peetakse väärtuskasvatust koolis üldse üheks olulisemaks teemaks, millega tegeldakse läbivalt kogu koolitegevuse kaudu. Soomes sai aktiivne diskussioon väärtuste üle hariduses ja väärtuskasvatuse selgema esiletoomise vajaduse üle alguse 1990-ndatel aastatel. Sealt
postmodernistlikele väärtustele. Kõrgemalt kui kõigis vanemates põlvkondades väärtustatakse tõelist sõprust, õnnelikkust, vaba aega, mõnusat elu ja materiaalset heaolu. Kõrgelt hinnatakse ka pere turvalisust. Eneseaustuse väärtus on tõusnud. Väärtustatakse kõrgemalt põnevat elu. Kõige madalamal on pääsemine ja igavene elu. Ametlikest institutsioonidest loodavad Eestis kõik põlvkonnad kõige rohkem kooli võimalustele teostada väärtuskasvatust. Järgmise institutsioonina, kes võiks teostada väärtuskasvatust, näevad eestlased kirikut. Üllatav ongi, et eranditult kõigis põlvkondades loodavad eestlased kirikule kui positiivsete väärtuste edendajale ja toetajale, kuigi kristlikud väärtused on üldised, rääkimata eestlaste napist kuuluvusest kristlikesse kogudustesse. Kõik Eesti põlvkonnad loodavad vabatahtlike 9
õpijulguse kujundamisele. Õppe ja kasvatusalal on oluline väärtustel põhinev tegevus; c. lapsekeskse lastehoiuteenuse rakendamiseks seame pikaajaliseks sihiks õpetajate (sh eripedagoogide) arvu suurendamise lasteaialapse kohta. 2. Kaasaegsem ja kvaliteetsem üldharidus: a. rakendame uue õppekava, mis vähendab õpilaste õppekoormust põhikoolis ja annab neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks. Peame väärtuskasvatust koolielu lahutamatuks osaks; b. kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks. Peame oluliseks õppekeskkonna parandamist loodusainetes, matemaatikas, tehnoloogia- ja teadusõppes; c. õppetöö mitmekesistamiseks ja haridusele parema ligipääsu tagamiseks, võtame kasutusele 23 seda lihtsustavaid uusi tehnoloogiaid. Laiendame e-õppe võimalusi, et kergendada koolikotti
Permakultuuri peenra õpetust soovitati (juhul, kui materjal nt välja antakse) kirjeldada etapiviisiliselt fotodega, mida saab lisada hiljem. Pisut raskeks hinnati õppekäikude korraldamist, mis siiski piisava etteplaneerimise korral ei peaks olema probleem. Soovitati lisada ka rohkem mänge vestluste asemel. 35 3.3.3. Materjali tugevused ja nõrkused ning hinnangu lõimitusele Materjali tugevuseks hinnati läbimõeldust, struktuuri, väärtuskasvatust, suurelt mõtlemist (nt ökomängumaja ehitamise võimalus õuealale), samuti hinnati kõrgelt viiteid internetti (õpetaja saab end eelnevalt teemaga kurssi viia). Oluliseks peeti kogukondliku elu tutvustust ja sobitamist lasteaia ellu, vanemate kaasamist, koostegemise võimalusi, materjali taaskasutust, loovuse arendamis ning seoste loomise võimalusi. Samuti viidati, et materjal annab lastele võimaluse õppida läbi kogemuse (mis on omane eelkoolieale).
KOOLIGA SEOTUD UURINGUD Palju on uuritud oma kooli ja koolikaaslasi kooli keskkonda, toitu jne. Aga viimasel ajal on eriti teravalt esile kerkinud uurimistööd koolikatsete kohta kas neid on vaja, milline on nende sisu, millised on nende tulemused ja millest need sõltuvad, kas mitme kooli ühiskatsed on ennast õigustanud, mida arvata koolide pingereast ühiskonna ja tippkoolide vaatenurgast, kuidas mõjutab see kõik väärtuskasvatust koolides jne. Paljud tööd on alguse saanud õpetajate soovist teada saada näiteks, millised ülesanded katsete puhul on paremini töötanud ja millised mitte; mitmed tööd on siiski alguse saanud ka sellest, et näiteks mitte-eliitkoolis õppiv noor on pidanud vajalikuks oma kooli kaitseks välja astuda ja uurimistöö läbi näidata, et ka tema kool on heal tasemel. 56 NÕUANDED UURIMISTÖÖ JUHENDAJALE
annaabi.ee 
