nt siil, hõlmikpuu.vahevorm-Ürglind -linnu(sulestik ja varvaste asend) ja roomaja(hambad ja saba). Võrdlev anatoomia.uurib sarnasusi ja erinevusi organismide ehituses.nt elevant ja mammut.Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid funktsioon võib olla erinev.Analoogilised elundid-erineva päritoluga, kuid täidavad sama ül. Nt kärbsed ja linnud.Mandunud elundid e rudimendid-oma esialgse ül kaotanud elundid, mis teistel sarnastel on välja arenenud v funktsioneerivad.nt madudel ja vaaladel märke jalgade taandarengust.inimesel pimesool.Embrüonaalse e lootelise arengu võimeline-aitab selgitada loomade ühist põlvnemist.Biogeneetiline reegel-DNA järjestused, mis sarnanevad funktsioneerivate geendidega, kuid on kaotanud ül. Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid: arhed ja bakterid.Kemosüntees-vesinikust ja süsihappegaasist saadi süsivesikuid.Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakkudes moodustunud rohelise pigmendi
kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab enamik vaalu soojematesse vetesse, osa neist jõuab ekvaatorilähistele. Talvituvad vaalad kas söövad vähe või ei söö üldse. Nad elavad oma rasvade arvel ning seepärast kõhnuvad kõvasti
India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_animals-live-arabian-sea.html http://media-1.web.britannica
valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piima koostis Ained Inimene Lehm Lammas Kits Hobune Vesi 87,2 % 87,5 % 82,7 % 86,6 % 90,1 % Süsivesikud 7,0 % 3,6 % 6,3 % 3,9 % 5,9 % Rasvad 4,0 % 3,5–4,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 % Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 % Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 %
liiguvad? · Eestis elavatest veeimetajatest keegi alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise eluviisiga. · Näiteks saarmas ja kobras. · Ujumiseks on neil varvaste vahel ujunahad, suunda muudavad nad sabaga. Saarmastele meeldib elada voolava veega veekogude ääres. SAARMAS UJUMAS: http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA Pärisveeimetajatel on loivad · Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline. · Sinivaal on maakera suurim loom. VIDEO SINIVAALAST: http://www.youtube.com/watch?v=9pjI2Xkmo Mõisted · Lõpused veest hapniku kättesaamiseks kohastunud elundid. · Uimed kalade ujumiselundid. · Loivad imetajate jäsemed, mis on kohastunud ujumiseks. Ülesanded · Kuidas hingavad vees selgrootud?
Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed oma toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim,). Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 14 kraadi juures
Ta väitis, et köik elusolendid pärinevad üksteisest, kuid on aja jooksul lihtsalt muutunud. Mida olulist evolutsiooniteooriasse andis J. B. de Lamarck? Lamarkismi (elu jooksul organimsis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele.) Millist infot annab organismide anatoomia võrdlus? Selgroogsete loomade jäsemed on tegelikult üsna sarnased, kuigi nende funktsioon vöib liigiti erineda. Näiteks on madudel ja vaaladel mölematel märgid jalgade taandarengust. Ka inimesel on vestiigiume, näiteks öndraluu, osaline karvkate, tarkusehambad jne. Ehk tegelikult on väga paljud liigid üksteisega väga sarnased, lihtsalt on toimunud muutused vastavalt kohanemisele. Sõnasta biogeneetiline reegel. Millel see reegel põhineb? Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba.
kehtestamist merilutsule, moivale jmt Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi lahes. Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC) 1868 1986 a püüti üle kahe miljoni vaala 1962a püüti 66 000 vaala 1986a keelustati IWC poolt vaalade töönduslik küttimine Vaalu võib püüda vaid teaduslikul eesmärgil Vaaladel on 2 suurt Piirangud soovituslikud kaitseala - India Vaalu kütitakse jätkuvalt ookeanis ja Antarktika ümbruses ( Nt. 1993 a-st on Norra liha saamise eesmärgil igal aastal püüdnud 600 vaala) Kalandus Euroopa Liidus Kalandus moodustab EL liikmeriikide SKT-st alla 1% Eesmärgid: kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine,kala- tööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude
· Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab nahkhiirel pimedas tegutseda LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Kuulmine VAAL: · On ammugi teada, et vaalad kuulevad. Samuti ei ole uudis, et vaalad teevad häält ning suhtlevad omavahel. · On teada, et mõned vaalaliigid saadavad välja helisid omavaheliseks suhtlemiseks ja vees orienteerumiseks ning saagi leidmiseks. Ei ole aga selge, kuidas neid helisid tekitatakse, sest vaaladel puuduvad häälepaelad. · Hulk aastaid ei suudetud mõista, miks suured vaalaparved mõnikord kuivale ujuvad ja hukkuvad. Nüüd oletatakse, et vaalasid võib eksitada liivane või mudane rand, mis segab kajalokatsiooni kasutamist. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · loomad suhtlevad omavahel eelkõige haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel.
jõesuudmed. Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremini sobida oma märja koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel on samad esivanemad kui sõralistel, kelle hulka kuuluvad ka tänapäeva lehmad ja hirved. Need esivanemad elasid maismaal ja küttisid teisi loomi. Ürgvaal elas madalas meres ja soolaseveelistes lahesuudmetes 55miljonit aastat tagasi. Tema ninasõõrmed olid veel pea eesotsas. Me ei tea varajaste vaalade elust peaaegu midagi, kuid nende hambad annavad vihjeid toitumise kohta. Kaua enne vaalade ilmumist ujusid maailmameres ringi suured roomajad nagu pliosaurus
Sulgedele või karvkattele kinni jäänud õli, nagu toorõli või tankeri kütus, võivad põhjustada palju probleeme. Üks nendest on lindude puhul alajahtumine, kuna nafta pärsib nende sulgede isolatsiooni ning vettpidavuse omadusi. Hülgepoegadel tekib samuti alajahtumine, kuna nafta jääb nende pehme karvkatte külge kinni, mis muidu hoiab neid soojas. Täiskasvanud hüljestel on rasv, mistõttu ei kannataks nad maaõliga kokku puutudes alajahtumise käes. Delfiinidel ja vaaladel pole karvkatet, seetõttu ei kleepu nafta nende külge nii kergelt. Lindudest saab kerge saak, kui naftaga kaetud suled ei lase neil lendu tõusta. Mereimetajad nagu hülged on kergeks saagiks juhul kui nende loivad kleepuvad maaõliga kaetuna nende keha külge, mistõttu on neil raske vaenlase eest põgeneda. Linnud upuvad kuna õlised tiivad kaaluvad rohkem ning kleepuvad suled ei suuda endi vahele piisavalt õhku koguda et neid õhulisena hoida. Samuti
aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, ,,antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt silmapupill pimedas ja valges, päevitumine suvel, lihasmassi suurenemine, immuunsus peale haiguse põdemist) Kohanemine protsess, mille käigus kohanemus tekib NB! Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb?
Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. · Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. · Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused avalduvad organismide: 1. Ehituses (kuju, värvus, jne) 2. Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, "antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) 3. Käitumises (ränded, pulmamängud) Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumine · Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks.
Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka putukate veri sisaldab antifriisi , mis ei lase verel alla 0 kraadi temp. Juures jäätuda. Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja
hävitamise või killustumise tõttu. Sel juhul langeb arvukus suure tõenäosusega ka edaspidi ja juhuste kokkulangemise korral (nt aastal, mil sündimus on madal ja suremus kõrge) võib populatsioon isegi välja surra. Liigid, mille sündimus ja suremus on väga varieeruvad (nt üheaastased taimed ja lühiajalised putukad) on demograafilisest kõikumisest eriti ohustatud. Suurem väljasuremisoht on ka väikese sündimusega liikidel (nt elevantidel ja suurtel vaaladel), kes toibuvad populatsiooni kahanemisest aeglasemalt. Kui populatsiooni arvukus langeb allapoole kriitilist taste, võib ebavõrdse sugude suhte tõttu langeda ka sündimus. Nt praeguseks väljasurnud tumeda randsidriku viis viimast isendit olid kõik isaslinnud ning seetõttu puudus võimalus liiki tehistingimustes paljundada. Allee efekt – populatsiooni arvukuse langemisel allapoole kriitilist taste lakkavad toimimast mõned sotsiaalsed funktsioonid. Rohusööjate imetajate karjad ja
Nafta on aga selline aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgistab neid. Nafta on vees ka ohtlik sellepärast, et see kleepub lindude sulgede või siis mereloomade karvadesse ning seda on sealt väga raske ära saada. Näitena suurest veereostusest on Vaikses ookeanis triiviv suur prügisaar, mis saab olla sinna tekkinud üksnes tänu inimtegevusele. Tänu sellele prügisaarele hukkuvad seal ujuvad linnud ja teised mereloomad. Näiteks vaaladel ja poegi toitvatel merelindudel ei ole midagi süüa peale reostatud toidu. Selline toit aga sisaldab mürke, mis tekitab loomades haigusi, millele tänu need enam ei paljune. Tänu saastamisele muutub ka õhu koosseis, mis oma korda rikub osoonikihti. Osoonikiht kaitseb kõiki Maal elavaid organisme liigse päikesekiirguse eest. Suured osooniaugud aga võimaldavad kiirgusel pääseda otse maapinnani. Inimestele avaldab see otsest mõju näiteks nahakasvajate tekkega.
nüüdisaegne imetaja. Üksikud usendid kasvavad 30m pikaks ja kuni 150t raskeks. Sinivaal kuulus kiusvaalade hulka. Tal pole hambaid ja toitub väikestest veeloomadest, peamiselt vähikestest. Sinivaala ülalõualuust ripuvad allapoole arvukad narmastunud servedega sarvplaadid vaalakiused. Vüttes hiigelsuuõõnde vett, kurnab vaal selle läbi sarvplaatide, kiustesse takerdunud vähikesed aga neelab alla. Sinivaal sööb ööpäevas 2-4t toitu. Naha aluse raskakihi paksus küünib suurtel vaaladel kuni 20-50cm. Seda rasva kasutatakse toituainete- ja parfümeeriatööstuses. Nende küttimine on kogu maailmas piiratud. Delfiinid kuuluvad hammasvaalade hulka. Tema sihvakas kega on ülalt must, kõht ja küljed on valged. Tal on hambad, ning nedega haarab ja hoiab delfiin kinni kala, kelle neelab tervel alla. Saaki otsivad delfiinid ultraheli abil. Vees teeva plõksuvaid helisi või kõrgetoonili katkelist vilet. Kaja püüavad kuulmiselunditega
Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Piim klaasis Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjazenka). Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis ta läheb hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad 3.
mähkmed vastsündinule. Ex injuria ius non oritur Seadusevastastest tegudest õigust ei teki Vincit omnia veritas Tõde võidab kõik Quod licet Jovi non licet bovi Mis on lubatud Jumalale, ei ole lubatud härjale. Ars longa vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Amerika demokraatia põhineb kolmel vaalal (Antiik-Kreeka uskumus, et maailm on tordikujuline ning püsib püsti seal all ujuvatel vaaladel): vabad valimised, sõltumatu kohtusüsteem, vaba ajakirjandus. Jätk Hans Madissooni uuringule: Kurjategijatest ei saa ta jagu ainult kurjategijatega tegeledes. Esimene samm sotsiaalse elu positiivsemaks muutmiseks: vanemad lähevad tööle ja lapsed kooli. See on lootus asja parandamiseks. Ajakirjanik: ,,Kurjategija on see, kelle kõrval on trammis koht tühi." Kohtumõistmine alaealise puhul olgu kinnine, vastasel juhul lõigakse tal ära tee tagasipöördumiseks seaduslikku elustiili.
roogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (nt nägemine), aga erinev ehitus. MANDUNUD ELUNDID Rudimendid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Mandunud elundid ehk vestiigiumid on olulised evolutsiooni tõendid. Inimesel on tarkusehambad, kõrva-lihased, ussripik ehk pimesool, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Nii madudel kui ka vaaladel on märke jalgade taandarengust. BIOGEOGRAAFILISED TÕENDID Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. KULTUURTAIMEDE JA LOOMADE ARETUS Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika
hakkab takistama nende liikuvust. Seetõttu on just väikesed loomad need, kes talveund magavad. Paljud hülged ja vaalad elavad arktilistes meredes, kus vee temperatuur on väga madal. Lisaks sellele on ka vee soojusjuhtivus palju suurem. Sellistel loomadel on kolm võimalust: • elada madalama kehatemperatuuriga; • suurendada põhiainevahetuse taset et kompenseerida madalat keskkonnatemperatuuri, või • parandada isolatsiooni vähendamaks soojuskadu. Nii vaaladel kui hüljestel on naha all paks kiht rasva, mis talitleb peamise isolaatorina. Nahatemperatuur on praktiliselt sama, mis ümbritseva vee oma. Kui pinna temperatuur on praktiliselt sama kui keskkonnatemperatuur, siis liigub väga vähe soojust pinnalt keskkonna. Rasvakihi paksus on ca 50 mm, selle kehapoolses osas on temperatuur enam-vähem kehatemperatuuriga võrdne. Hüljestel on nahaaluses koes palju veresooni, mille abil saavad nad oma kehatemperatuuri väga täpselt reguleerida
LOOMADE MÕÕTMED Maailma suurimad loomad kiusvaalad võivad kasvada 25 m pikkuseks ja kaaluda 120 tonni. Skaala teises otsas on mikroskoopilised organismid rotiferad ja loimurid (ainult 0,05 mm pikad) ning submikroskoopilised putukad (umbes 0,2 mm pikad). Need loomad on nii tillukesed, et nende kaal on tähtsusetu. Ometi on nende kehas kõik vajalikud elundkonnad. Erinevad kehamõõtmed võimaldavad loomadel elada erineval viisil. Vaaladel on väha looduslikke vaenlasi ja sama kehtib ka suurimate maismaaloomade elevantide kohta. Nende massiivne keha on väga suur energiatootja, sest nad tarbivad palju toitu. Ent neil kulub küpsuse saavutamiseks palju aega, mis tähendab, et järelkasvuni jõutakse aeglaselt. Putukad seevastu on paljudele loomadele kerge saak ja nende väike keha tähendab, et nad pole nii energiasuutlikud kui suured loomad. Ent kuna nad sigivad soodsates tingimustes
Mitmekesistumine samal tasandil konkreetsete tingimustega kohastumine (muutused vastavalt keskkonnale). Tekkisid erinevad seltsid ja sugukonnad. a) lahknemine ehk divergentsi ühe algse rühma lahknemine uuteks (putukad) b) konvergents erinevate arengutasemetega organismide sarnastumine vastavalt elukeskkonna tingimustega (jõehobu-konn-krokodill jalad kohendunud ujumiseks). Kala-vaal voolujooneline keha, kalade uimed ja vaaladel loivad, mõlemal sabauim liikumiseks. Evolutsiooniline regress organismi taandareng, lihtsustumine ( ei põhjusta väljasuremist). Näiteks parasiitidel mõned elundkonnad taanduvad, pole enam vaja. Paeluss ei vaja seedeelundkonda jm. Parasiit taimedel arenenud õis ja ei vaja lehti (seenlill). Mõnedel lindudel pole vaja kellegi eest põgeneda ja lennata pole vaja, seega lennuvõime kaotanud (jaanalinnud).
annaabi.ee 
