Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsus ja uusparempoolsus on mõlemad 20. sajandil tegutsema hakanud liikumised. Uusvasakpoolsus tekkis varem, kuid nende väljaastumised kukkusid läbi, mis tõttu nende filosoofia pidi vaibuma. Uusparempoolsed kasutasid võimalust ning tulid välja enda uuenduslike ideedega. Uusvasakpoolsed on need, kes on kasvanud väljaspool marksistlikku traditsioone ning on ilma marksistliku minevikuta, kuid siiski on enese jaoks avastanud Karl Marxi. Uusvasakpoolseid nimetatakse ka uusmarksistideks. Tähtsaimaks neid võiks pidada Frankfurdi koolkonda, mis koosnes enne II Maailmasõda ühinenud Frankfurdi õpetlastest. Selle koolkonna rajajaks peetakse Max Horkheimerit. Tuntuimad õpetalsed on ka Theodor
koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile *majanduses – segamajandus, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukad riiklik sektor *valitsus reguleerib majandust *suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse *riik peab tagama igale inimesele elatustaseme Erinevused vasak – ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine ei ole ainult inimese enda, vaid ka riigi mure.
lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti. Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole ainult õigused, vaid ka kohustused; demokraatiat pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil. Teine oluline muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Ka siin on seisukohad lähenenud. Kui 19nda sajandi liberaalid eitasid heaoluriiki üldse, siis tänapäeva uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, ent nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Uusparempoolset poliitikat illustreerivad suurepäraselt Margareth Thatcheri reformid 1980.-1990. aastaist. Uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor
1. SOTSIAALDEMOKRAATIA. Võrdsed võimalused kõigile. Majanduses erasektori kõrval riiklik sektor. Suurema tulu saajad maksavad kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju, tagama inimestele väärika elatustaseme. 2. KOMMUNISM. Majanduse riigistamine ja rikkuse võrdsem jaotamine inimeste vahel. Moodne vasak-ja parempoolsus. Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus teineteisele lähenenud. Rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee heaoluriik nõuab inimeselt endalt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada avaliku sektori koostöös era-ja kolmanda sektoriga.Riik peab looma töökohti, töö leidmine pole ainult inimese, vaid ka riigi mure.
ühiskonnas->sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus lähenenud: Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Uusvasakpoolsed leiavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat.
Maj. pooldatakse konkurentsi, riiklik sektor ulatuslik, strateegilised majandusharusid erakätesse ei anta. Rikastele kõrgemad maksud. Riik tagab inimestele normaalse elutaseme (SD) Vasak ja parempoolus on lähenenud 19.saj. liberaalid eitasid heaoluriiku kuid tänapäeval nõustuvad sellega kuid kritiseerivad seda. Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti. Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus. Ühiskonna kihistus Sotsiaalne status ja sotsiaalne roll. Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla horisontaalne.
Kodanikul pole mitte ainult õigused vaid ka kohustused. Teine muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Tänapäeva ussparempoolsed küll kritiseerivad seda, end nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus( kolmas tee) leiab , et heaoluriik peaks muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak- ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed väidavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Konservatiivne heaolumudel Orienteerub eeskätt töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest
Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak- ja parempoolsus on lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused vaid on ka kohustused. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks tööturul nõutav haridus, kontrollida palgapoliitikat. (vt. õ. lk. 54, 55) 5. Sotsiaalne tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses,
Alles on 5. tähtsaim mõju lääne kristlikul kultuuril. Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism. Uusmarksistideks nimetatakse tavaliselt neid, kes ilma marksistliku minevikuta ja väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi. Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. Marcuse leiab, et kapitalism on ummikus, eesotsas USAga. Kapitalism tahab end väga säilitada ja tulemus on vabaduse maha surumine, sõjaohukasv jne. Kõrgkihil on selles oma osa
Kommunism on radikaalne vasakpoolne ühiskonnakäsitlus majandus on riigistatud, eraomand puudub. Mentaliteediks on, et kõigilt vastavalt võimalusele ja kõigile vastavalt vajadusele. Kuigi tänaseks hetkeks on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused, aga ka kohustused. Teiseks suhtumine heaoluriiki, mida liberaalid enam ei eita. Kõige suurem erinevus on säilinud suhtumises võrdsusesse uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme määrab indiviidi isiklik pingutus, samas kui uusvasakpoolsed on veendumusel, et riik peab sekkuma, luues uusi töökohti, tegema vajatava hariduse kättesaadavaks ja kontrollima palgapoliitikat. Erakonnad. Agentuurid, mis koondavad kokku teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerivad valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi, mis on üks erakonna põhidokumente, selles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade kohta. See annab
Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6. Ta võib ükskõik kellele raha anda Riik ja majandus n Riigi tegevus nõuab raha, eriti modernses riigis (halduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ühiskonna leppimuse saavutamine ja pingete tasendamine, sõjapidamine, heaoluteenuste pakkumine, õiguskorra alalhoidmine jne) n Raha saadakse maksudest või riigiomandist n Suhtumine riigiomandisse: ebatõhus paha asi (uusparempoolsed), võrdsuse ja tõhususe hea tagaja (marksistid), praktiline vajadus teatud valdkondades, nt monopolid (keskmejõud) Riik majandusosalisena n Riik omanikuna (stabiliseerija): avaliku võimu asutus-te hooned, ühiskonnale olulised ehitised (koolid, raamatukogud, muuseumid jt), süvakaitsega loodus-alad, Eestis riigimets eelarve ja vääringu tagatisena n Riik omaniku ja tootjana (sissetulek, turutõrgete takistamine):
Praegu hõlmab 'uusparempoolsus' tervet hulka erinevaid mõtlejaid alates liberaalsetest filosoofidest kuni tagurlasteni. Allikad ja areng: kaks allikat: 1. Ühiskondliku valiku teooria 1.1. uusklassikaline majandusteadus 1.2. matemaatilised poliitilised mudelid 1.3. sotsiaalse kokkuleppe teooria 1.4. Jeffersoni ideed demokraatlikust haldamisest 2. Austria koolkond kujunes Viinis 19saj viimasel kümnendil ja arendas väärtusteooriat Mõned uusparempoolsed ideed: · Valimised on iga nelja-viie aasta tagant. · Valijad on ratsionaalsed tegutsejad, kes teevad valiku parteide või kandidaatide vahel lähtudes oma kasust. · Ka poliitilised liidrid on ratsionaalsed, nad on maksimaalse häältehulga kogujad ning nende soov on jääda oma ametipostile, mitte aga nende ideoloogilised veendumused. 9
(parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Näiteks on nii vasak- kui ka parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole ainult õigused, vaid ka kohustused; demokraatiat pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil. Teine oluline muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Ka siin on seisukohad lähenenud. Kui 19. sajandi liberaalid eitasid heaoluriiki üldse, siis tänapäeva uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, ent nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid (konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Vt Kolmas tee, uusparempoolsus. Erinevused vasak- ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus
Teine riigi tegevuse valdkond on sekkumine majandussüsteemi toimimisse, selleks et otseselt reguleerida või juhtida tootmist, piirata mõnel määral või tervikuna omandiõiguse teatud aspekte (mida tavaliselt seostatakse eraomandusega). Sellise sekkumise eesmärk on ümber jaotada tulusid ning anda hüvesid ja osutada teenuseid põhimõtetel, mis erinevad turumehhanismidest (mille eest sa maksad, seda ka saad). "Uusparempoolsed" poliitilised liikumised USA-s ja Lääne-Euroopas toetavad tugevalt ulatuslikku sekkumist riigi tegevusse esimeses valdkonnas (näiteks suuremate riigikaitsealaste kulutuste tegemist või dogmaatilisema hoiaku võtmist moraaliküsimustes). Samal ajal teevad nad ettepaneku "riigi tagasitõmbamiseks" sotsiaalse heaolu ja majanduse juhtimise valdkonnas. Mõned demokraatliku sotsialismi vormid on aga hoopis vastupidisel seisukohal. Nad toetavad
................................................................................................. 47 Pierre Teilhard de Chardin..................................................................................................... 49 Arnold Joseph Toynbee........................................................................................................... 51 Herbert Marcuse......................................................................................................................53 Uusparempoolsed.....................................................................................................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel)
poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiate põhiteemad: Inimloomuse muudetavas, Indiviidi ja grupi vahekord, Riigivõimu piirid, Võrdsuse funktsioon ühiskonnas. Ideoloogia peamised eesmärgid: Seletamine, hindamine, edasiliikumise sihi andmine. Heaoluriigi suurimad kriitikud uusparempoolsed Tabel 3 HR põhiteemade tõlgendus Kriteerium Konservatism Liberaism Sotsiaaldemokraatlik Inimloomus Muutumatu Õpib “elust enesest” Muudetav positiivse kui on vabadus ühiskogemusega Indiviid vs kooslus Tähtsad on Tähtis on idiviid Tähtsad makrokoos. lähikooslused. Pere
Hüpe on äkiline üleminek ühest seisundist teise. Kierkegaardi panus seisneb selles, et ta ei vaatle inimest kui süsteemi, masinavärki, vaid tema arvates on inimene eelkõige see, mida ta usub. Ta tähtustab üksikisikut ja seda ka religioosses mõttes. Kierkegaardi jaoks ei ole oluline suur kogudus, vaid iga üksikisik selles koguduses. 2. PILET G. W. HEGELI FILOSOOFIA UUSPAREMPOOLSED JA LÄÄNE DEMOKRAATIA KRIITIKA (A. BENOIT) Hegeli teoseid peetakse väga raskeks lugemiseks, on öeldud, et need on n-ö 'mitte-arusaamise' meistriteosed. Hegel käsitleb dialektikat (tees, antitees ja süntees) ja seda võrreldes teistega iseäranis süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub
otseselt reguleerida või juhtida tootmist, piirata mõnel määral või tervikuna omandiõiguse teatud aspekte (mida tavaliselt seostatakse eraomandusega). Sellise sekkumise eesmärk on ümber jaotada tulusid ning anda hüvesid ja osutada teenuseid põhimõtetel, mis erinevad turumehhanismidest (mille eest sa maksad, seda ka saad). “Uusparempoolsed” poliitilised liikumised USA-s ja Lääne-Euroopas toetavad tugevalt ulatuslikku sekkumist riigi tegevusse esimeses valdkonnas (näiteks suuremate riigikaitsealaste kulutuste tegemist või dogmaatilisema hoiaku võtmist moraaliküsimustes). Samal ajal teevad nad ettepaneku “riigi tagasitõmbamiseks” sotsiaalse heaolu ja majanduse juhtimise valdkonnas. Mõned demokraatliku sotsialismi vormid on aga hoopis vastupidisel seisukohal. Nad
annaabi.ee 
