Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör; kahtlustatav ja süüdistatav üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides. Kahtlustatav kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest)
on üksteisega tihedalt seotud. Nende õiguslikuks aluseks on KrMS sätted. II Kriminalistika vahendite (menetlustehnika) kasutamise protsessuaalne kord. Põhimõtted. 1. Menetlustehnika kasutamine Kriminaalprotsessis rakendatakse tehnikavahendeid, võtteid ja metoodikat järgmistel asjaoludel: o kuriteosündmuse kohta esitatud avalduse või teate kontrollimisel o üksikute uurimistoimingute teostamisel o ekspertiiside tegemisel Kuriteosündmuse kohta esitatud teate kontrollimisel võib teostada sündmuskoha vaatlust enne kriminaalasja algatamist. Tehnikat kasutab nendel juhtudel juurdlust teostav isik uurija või prokurör. Spetsialisti, see on kriminalisti või kohtuliku eksperdi osavõttu otseselt ette ei nähta, kuid ei ole ka keelatud. Üksikute uurimistoimingute teostamisel kasutab menetlustehnikat eelkõige uurija ise.
Erinevus täpsuses joobeastmete vahel antud uuringus on sarnane, kui mitte suurem, kuid mõju suurused olid väikesed ning palju suuremate standardhälvetega, seega ei olnud erinevused märkimisväärsed. Erinevalt uuringutest, mis uurivad alkoholi mõju mälule lihtsa materjali puhul, on see uurimus kavandatud võimaldamaks avastada suurt mõju, mis tähendaks kohtuekspertiisi seisukohast olulisi erinevusi autobiograafilises mälus, mis on nii märgatavad kui ka olulised uurimistoimingute taustal. Alkoholi mõju mälule võib sõltuda meenutamise vormingust. Kuigi võrdluste arv, mida analüüsis kasutati, ei luba selle esialgse uurimistulemuse ranget tõlgendamist. Tulevased uurimused peaks rohkem keskenduma sellele, kas vaba meenutamise strateegiate kasutamine võib aidata joobes tunnistajatele kasutada rangemaid meenutamise strateegiaid võrreldes äratundmistestidega, elimineerides seega võimalikud erinevused joobeastmete vahel. Lisaks,
5)õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6)õigus kaevata Kannatanu kohustused 1)peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse 37.tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2)milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3)isiku süü 4)kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1)ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2)ekspertiisid 3)asitõendid 4)uurimistoimingute protokollid TOIMINGUD 1. vastastamine 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupi vastuste kirja panemise meetodil. 2. ütluste seostamine olustikuga sündmuskoha ette näitamine 3. äratundmiseks esitamine võib esitada isikuid, esemeid, laipu. Peab olema ka võrdlusmater 4. vaatlus kõige rohkem vajalik sündmuskoha vaatlus. Kõige esimene toiming politseil. Kõik Asitõendid kuriteo toimepanemise vahendid. 5
Tolliinfosüsteem (TIS). Europol – euroopa politseiamet. Europol on Eli õiguskatseasutus, mille eesmärgiks on muuta Euroopa turvalisemaks, parandades liikmesriikide pädevate asutuste tööt tulemu´muslikkust ja omavahelist koostööd. Europoli teenused: Kohapealsete õiguskaitseoperatsioonide toetamine, kuritegevust... Ühised uurimisrühmad – selle kohta eraldi raamotsus aastast 2002. ühise uurimisrühma võib moodustada eelkõige juhul keerukate ja raskete uurimistoimingute läbiviimiseks. Eurojust: ülesanne on tõhustada riikide uurimisasutuste ja prokuratuuride koostööd võitluses raskete piiriüleste kuritegude vastu ning kurjategijaid kiirest ija tõhusalt kohtu ette tuua. Eurojusti eesmärk on olla oluline osapool ning kohtutasandi pädevuskeskus EL tulemuslikus võitluses organisatsioonilide kuritegevuse vastu. Europol ja Eurojust asuvad Haagis. Euroopa Liidu Kohtu roll EL kriminaalõiguse tõlgendamisel ja arengus Millised on Euroopa Kohtu ülesanded
piisavad, kuid aja jooksul vähenes nende tähtsus tunduvalt ja seetõttu tuleb arvesse võtta menetluse läbiviimist. 2. Menetluse läbiviimine Kaebaja väitel ei olnud tegemist keerulise kohtuasjaga; uurimine oli tegelikult lõpetatud juba 18. oktoobriks 1983, kui toimus kokkuvõttev ülekuulamine ... Kohtuasutuste töös võis aga täheldada mitmeid vigu ja tegematajätmisi. Eelkõige oli prokuratuur keeldunud avaldusi vastu võtmast, nõudnud juba tehtud uurimistoimingute kordamist, taotlenud Bastia kohtute pädevuse üleviimist, algatanud seadusvastaselt menetluse ebapädevas kohtus ja paigutanud süüdistatava uurimisorganitest märkimisväärselt kaugel asuvasse kinnipidamiskohta. Kaebaja nõustus, et 30. detsembri 1986. aasta seadus oli olukorda komplitseerinud, muutes 9. septembri 1986. aasta seaduse kohaldatavaks kohtuasjadele, mille menetlus oli pooleli, ent selleks ajaks oli Tomasi eelvangistuses viibinud peaaegu neli aastat
Järelevalve NK pädevus on üpris lai. Mõned näited pädevuse osas: 1) Korraldab ja juhib järelevalve tegevust 2) Juhatuse poolt väljatöötatud standardite ja nende tõlgenduste heakskiitmine 3) Kutseeksamiküsimuste ja näidisvastuste avalikustamine 4) Järelevalve kvaliteedikontrolli üle ja distsiplinaarmenetluste üle 5) Audiitorkogu juhatuse distsiplinaarkaristuse määramise asja lõpetamise või algatamata jätmise otsuse kooskõlastamine 6) Uurimistoimingute läbiviimine audiitorkogu, selle liikme, residendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme ning kolmandate riikide vandeaudiitorite osas, kes on kantud Eesti registrisse. (volituste andmine uurimistegevuseks audiitorkogu liikmele) 7) Audiitorkogu juhatusele ettepanekute tegemine ja korralduste andmine 8) Peab korraldama kutseeksami ning rahvusvaheliste standardite ja muude dokumentide tõlkimise Järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik
04.2013 KRIMINAALSEADUS Tõendid: Tõendada on vaja: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud tehiolud (mis eesmärgil) 2) kuriteo koosseis 3) isiku süü 4) isikut iseloomustavad andmed (kas teda on varem kriminaalkorras karistatud, kas on karistatud väärteo korras; andmed sissetuleku kohta- saadakse maksuametist; järelepärimine psühhiaatriakliinikust Tõenditeks on: 1) ütlused (tunnistajate ütlused) 2) eksperdi arvamus 3) uurimistoimingute protokollid 4) asitõend 5) kõik dokumendid, salvestused, fotod, jäädvustused 6) tunnistaja ülekuulamine- kõik isikud, kes on 14 aastat ja vanemad, ja kui alustatakse nende ülekuulamist, siis hoiatatakse selle eest ja selgitakse, et tuleb tunnistada ainult tõtt. Kriminaalkaristus võib olla max 3 aastat, kui tõtt ei räägita. Tunnistaja peab rääkima kõik, mida ta teab. Protokoll koostatakse alati mina vormis
Eeluurimiskohtunik, § 21. riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-08, eeluurimiskohtuniku ülesandeks on garanteerida kriminaal... Prokuröri ja kohtu luba nõudvad toimingud: - Läbiotsimine - Asitõendi üle 6 kuu hoidmine - Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus) - Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus) - Laiba väljakaevamine - Deponeerimine (ainult kohus) Uurimistoimingute reguleerimise eesmärk: - Välimiste piiride paika panemine seadusega kuni selleni välja, et regulatsioon puudutab vaid põhiõiguste... Uurimistoimingud: - §§ 68, 75, 77, 83-87, 88, 79, 81, 89, 93, 95, 100. 3-1-1-22-16, 3-1-1-55-16, 3-1-1-101-15, 3-1-1-64-13 Tõendi usaldusväärsus Otsesed ja kaudsed tõendid – kas ühe tõendi pinnalt saab inimest süüdi tunnistada? Jah, saab (nt video). Üks usaldusäärne otsene tõend on piisav kohtule
6) õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2) milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3) isiku süü 4) kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1) ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2) ekspertiisid 3) asitõendid 4) uurimistoimingute protokollid Üle tuleb kuulata kõik asjasse puutuvad isikud. Kõik kuulatakse ühekaupa üle ja fikseeritakse. Enne hoiatatakse valetunnistuse eest (teadvalt valetamine) ning seejärel peale allkirja võtmist asutakse üle kuulama. Kõigepealt räägib kõik ise ära. Suunavaid küsimusi ei tohi teha. Ütluste andmisest võib keelduda lähedaste vastu. Isikud, keda ei tohi üle kuulata 1) advokaadid 2) vaimulikud pihisaladuste kohta
Palutakse rääkida, mida ta teab. Suunavad küsimused on lubamatud. TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2) milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3) isiku süü 4) kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1) ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2) ekspertiisid 3) asitõendid 4) uurimistoimingute protokollid Üle tuleb kuulata kõik asjasse puutuvad isikud. Kõik kuulatakse ühekaupa üle ja fikseeritakse. Enne hoiatatakse valetunnistuse eest (teadvalt valetamine) ning seejärel peale allkirja võtmist asutakse üle kuulama. Kõigepealt räägib kõik ise ära. Suunavaid küsimusi ei tohi teha. Ütluste andmisest võib keelduda lähedaste vastu. Isikud, keda ei tohi üle kuulata 1) advokaadid 2) vaimulikud pihisaladuste kohta
1.7. Tõendid, nende liigid Tõendid on kriminaalasjas igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse kindlaks karistatava teo olemasolu või selle puudumine, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud. Need andmed tuvastatakse kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütluste, ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendite, uurimistoimingute, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokollide või videosalvestuse, samuti muu dokumendi ning foto või film või muu teabetalletusega. Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendi liigid:
mõistet, sest üks või teine mõiste erinevates uuringutes võib olla erinevates tähendustes kasutatud) ja empiirilist interpreteerimist (protsess, kus üritatakse teoreetiliselt käsitletud mõisted viia vastavusse reaalses sotsiaalses kontekstis olevate nähtustega) 6. probleemi esmane teoreetiline analüüs olemasoleva kirjanduse ja põgusate uurimistoimingute läbiviimise tulemusena formuleeritud seisukohad; tavaliselt on selles toimingus vaatluse läbiviimine 7. hüpoteeside formuleerimine hüpoteesiks nimetatakse põhjendatud teaduslikke oletusi sotsiaalsete objektide struktuurist uuritavate nähtuste vahel esinevate seaduste iseloomust. Hüpotees pole konkreetne lõplik tõsikindel teadmine, vaid oletus, mis formuleeritakse reeglina väidetena, kuid uuringu
ainuüksi kaitsja puudumisele tuginevalt väita, et KrMS §-s 290^1 loetletud tõendi esitamise eeldused pole täidetud. KrMS § 290^1 lg 1 nõuete täitmiseks tuleb sarnasel juhul pidada piisavaks, kui küsitlemisvõimalus kohtueelses menetluses on olnud üksnes kahtlustataval. (p 14-15) 3-1-1-24-15 (tunnistaja keeldumine ütluste andmisest)??? 3-1-1-38-12 (vahetu mulje erand kuulduste reeglist) helisalvestis 3-1-1-15-12 (ütlused muude uurimistoimingute protokollides) Varasemas kohtupraktikas ei ole kuni 1. septembrini 2011 kehtinud KrMS § 64 lg-s 4 sisalduvast sõnaühendist ,,erapooletu spetsialist" tuletatud keeldu, et spetsialist ei võiks olla uurimisasutuse töötaja. Ka KrMS § 59 lg-s 2 ei sisaldunud alust spetsialisti taandamiseks kõnealusest töösuhtest lähtuvalt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt oli spetsialisti lubatud tunnistajana üle kuulata tema osalemisel läbiviidud uurimistoimingu
annaabi.ee 
