Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu.
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust
Juhuslikuks nimetab Aristoteles seda, mis ei ole paratamatu ega iseloomusta enamikul juhtudel midagi. Juhuslik on see, mis iseloomustab mingit asja, aga mitte sel põhjusel, et tegemist on just selle asjaga või et on just selline aeg või koht. Juhusliku jaoks on kindla põhjuse asemel määramatu põhjus. Juhuslikuks nimetab Aristotelest ka seda, mis iseloomustab midagi, kuid samas ei sisaldu selle asja olemuses. Füüsika Füüsikast (mille uurimisaine nagu eelnevalt mainitud on iseseisvalt eksisteerivad ja liikuvad asjad) rääkides on tähtsam kõigepealt rääkida liikumisest, mille all Aristoteles mõistis igasugust muutumist üldse. Tema arvates oli neli erinevat sorti liikumist: suurenemine/vähenemine, kvalitatiivne muutumine (muundumine), tekkimine ja hävimine ja ruumiline ümberpaiknemine. Esimest kolme neist pidas Aristoteles ruumiliseks ümberpaiknemiseks (suurenemisel lisandub midagi
Lihtne probleemi formuleerimine Ei tohi olla võõrsõnu, keerulisi termineid probleemi ülesehitamine — probleemi liigendamine küsimusteks ja nende Iga küsimus peab sisaldama ainult ühte küsimust järjestamine, uurimisaine piiritlemine; Küsimused peavad olema konkreetsed ja üheselt mõistetavad probleemi põhjendamine Küsimus ei tohi nõuda liialt suurt eristusvõimet
avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje teket mõjutavad suuresti näoilmed ja et näoilme alusel esmamulje tekkeks piisab inimesele kümnendik sekundist, kui võõra inimese nägu oli võimalik vaadata kauem, siis inimeste otsusekindlus kasvas (Willis & Todorov, 2005 lk 597). Peale näo võtab teisest isikust mulje tekkimisel osa tema keha, kõne, hääl, kirjutised ja nende kombinatsiooniddu (Reis & Sprecher, 2009 lk 686).
7. Millest koosneb informatsiooni elutsükkel? Informatsioon Loomine, teke Kogumine Salvestamine. säilitamine Töötlus Levi Kasutus, tarbimine Taaskasutus, hävitamine 8. Nimetage teadusalasid, millega infoteadusel on lähemad suhted ja seosed. Kõik teadusalad on omavahel seotud, koos moodustatakse terviklik süsteem. Kolm põhilist seoste liiki: ühine uurimisaine; ühised uurimismeetodid; ühine ajalooline areng Teadusalad: küberneetika informatsiooniteooria matemaatiline loogika semiootika lingvistika psühholoogia raamatukogundus (bibliograafia) teaduslugu tehnikateadused 9. Nimetage teadused, mille nn katusmõistena kasutatakse infoteadust.
taevalikud, teised maised. Nii nagu vett on kahesugust (vesi võib kas sadada taevast alla või saada alguse maapõuest), on ka teadmisi Filosoofia liigitub loomulikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja kahesuguseid. Selle tunnuse järgi jagas Bacon kõik inimteadmised inimesefilosoofiaks ehk antropoloogiaks (kr anthrpos `inimene') ilmutusliku teoloogia ja filosoofia4 valdkonda. selle järgi, kas tema uurimisaine on Jumal, loodus või inimene. Inimmõistus ei ole tema arust võimeline aru saama religiooni Ilmalikud teadused liigitas ta inimmõistuse võimete alusel: mäluga saladustest. Seda aga, et Jumal on olemas, et ta valitseb maailma
koostab üliõpilane uurimiskava. Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks
Või ei saa nii üldse eristadagi? Mõni võib ju naisega suhtesse astuda, teades, kes ta on, aga lähtuda mitte valikust, vaid tundest. Ta toimib ebaõiglaselt, kuid ise ebaõiglane pole, ega pole ka näiteks varas või abielurikkuja see, kes on varastanud või abielu rikkunud197; ja samuti on ka muude asjadega. Eelpool oli juttu, millises suhtes on vastutasumine õiglusega. Ei tohi aga unustada, et uurimisaine hõlmab nii õiglust üldiselt kui ka riiklikku õiglust198. See kuulub iseseisvate inimeste ühiselu juurde endastlähtuvate vajaduste rahuldamiseks199 -- nad on vabad ja võrdsed, kas aritmeetilisest või põhimõttelisest vastavusest lähtuvalt. Kui seda pole, siis nende vahel ei kehti ka üksteise suhtes poliitiline õiglus, vaid mingi muu õiglus sarnasuse alusel
1870ndaist - Rahvaluule M. J. Eisen 1890ndaist 20. sajand: 1) rahvaluule ei ole ainult luule o Oskar Loorits 1937 o Eduard Laugaste 1975 jj 2) ravhaluule ka mõiste rahvas on käsitamatu (teoreetilisse vaidlusesse ja kirjandusse 1990ndail) Uurimisala nimetus Eestis: - Jakob Hurt 1896 [rahvaluule] on rahva elu mälestused ja pärandus, mida uurib rahvateadus ehk folklore - 20. saj. teine pool: Rahvaluule e. folkloor uurimisaine/objekti nimetus Folkloristika e. rahvaluuleteadus teadusharu nimetus Regioonid: lähenemisviisid: - Ingliskeelne folkloristika o Sotsiaalantropoloogilised lähenemisviisid o Võõra kirjeldamine, migratsioon (asumaade kultuur nt.) o Kommunikatsiooniuuringud - Saksakeelne folkloristika o Ajaloolis-tekstikeskne lähenemine o Oma-kultuuri uurimine o Tekstide struktuuride ja teemade leviku uuringud
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4
täpsusega uurivaks õiguslikuks teaduseks. 7 Kaufmann õigusteooriat ja õigusfilosoofiat eristab esimese orienteeritus õiguslike nähtuste vormilistele ja ja teise suunatus nende sisulistele küsimustele. Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika, retoorika, toopa, hermeneutika jne. *Erinevus õigusfilosoofia ja teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus.
Filosoofia, tarkuse otsing, on sellest vaatepunktist maailma mõistuspärane uurimine, mis viiks tegelikkuse selge, kriitilise, põhjaliku mõistmise poole. See selgus omakorda võimaldab elada väärikat, head elu. On olemas n.ö puhta mõistuse filosoofiaid, filosoofiat filosoofidele, kui ka praktikale suunatud filosoofiaid, niisuguseid mõttesüsteeme, mis püüavad tegelikkust (paremaks?) muuta. Filosoofial puudub oma spetsiifiline ja läbiv uurimisaine (vrd matemaatikaga!); filosoofiline arutlus võib käivituda kultuuriruumi mistahes punktist. Filosoofia on pigem ,,ükskõik mille teooria (theory of anything)" kui ,,kõige teooria (theory of everything)" (R. Scruton). Tõesti, selles aspektis (tegelikult mitmes teiseski) on filosoofial oluline sugulus matemaatikaga. Nagu füüsikaliste, bioloogiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete protsesside kõrval ei ole olemas erilisi
kommet. Vähemalt sama tuntud on sõna ,,moraal", mis tuleneb omakorda thos'e ladina vastest mos (mitmuses mores, omadussõna moralis). Eetika mõistet kasutatakse kahes tähenduses. Eetika võib osutada nii inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele kui ka nende üle reflekteerimisele. Esimesel juhul samastatakse eetika moraaliga. Teisel juhul räägitakse eetikast kui moraalifilosoofiast ning siis on moraal eetika uurimisaine. Üldiselt saab sõna "moraal" peaaegu alati asendada sõnaga "eetika", ent mitte vastupidi. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. 2. Kutse-eetika Kutse-eetika mahub samuti rakenduseetika alla. Teravat piiri kutse-eetika ja rakenduseetika
tunnuste kaudu. Teaduse eesmärk on uute, tunnetuslikult ning praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine, aga samuti saadud teadmiste töötlemine, kasutamine, säilitamine ja paikapidavuse hindamine. Tunnetus nn argitähenduses on objektiivse tajumine inimese poolt. Teaduslik tunnetus on kaalutletud ning sihipärane protsess objektiivse tajumisel inimese poolt, mille käigus toimub: 1) uurimisobjektist uurimisaine piiritlemine (fakt, kirjeldus; abstraheerimine; idealiseerimine); 2) abstraktsiooni (üldistuse) või eksperimendi või mõõtmise tulemusena saadud andmete kodeerimine vastavalt rakendatavatele ideedele, printsiipidele, uurimisvahenditele ja -meetoditele; 3) kodeeritud andmete töötlemine (nt loogiline või matemaatiline); 4) saadud tulemuste dekodeerimine ning väljendamine seadustena (seaduspärasustena),
annaabi.ee 
