situatsioonis. Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest eelised, mida saab orjapidaja ei korva orjapidamise puudusi nii orja kui ka ühiskonna tarvis. Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Niisiis on John Rawlsi poolt koostatud formulatsioon kooskõlas nii mõningate utilitaristliku eetika põhimõtetega, sisaldades sealjuures ka vasturääkivusi, kuid kokkuvõttes võibki öelda, et alternatiiv on leitud selle näol, mis on lükanud utilitaristlikud kindlad põhimõtted kõrvale teenimaks paremini lepingulise õigluse teooria eesmärkide püstitusi. Asjaolu, et John Rawls koostas õigluse printsiibi ülesehituse ja õigustamise ,,skeemi", võttes aluseks eelkõige just utilitaristlikud põhimõtted ,on ilmselge, et õigluse teooria
Alber Schweitzer (1875-1965) ,,Kultuur ja eetika" Kaks osa:" Kultuuri allakäik ja taasloomine", ,,Kultuur ja eetika" --Liiga palju mõtteid kokku surutud, võiks olla illustreerivaid näiteid --Raske lugeda, sest väga keerulised laused: Paneb eestleitud utilitaristliku eetika kategoorilise imperatiivi protektoraadi alla --Samas siiski huvitav, sest tihti ei anna otseseid vastuseid, pigem esitab erinevaid vaateid ja paneb neid kahtluse alla. Esimeses osas kirub kultuuri allakäiku. 1. filosoofia roll ühiskonnas on langenud 18.-19. sajandil oli filosoofia avaliku arvamuse juhtija. 19. saj keskel tõusid esile loodusteadused ja sestsaadik on eetilised mõistuseideed kõrvale jäänud. Selles süüdistab ta ka filosoofe
otseselt ei ohusta c. Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus
B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20
B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20
Tegusid tehakse omakasupüüdlikult. Universaalne eetiline egoim ütleb, et kõik peaksid käituma egoistlikult. Nad võivad küll olla võimelised alturistlikeks ehk teisi arvestavateks teguviisideks, kuid see pole nende eemärk. Seega ei ole egoismieetika eriti toimiv eetikateooria. Utilitarim on vastupidine egoismieetikale. Utilitarismi aluseks on printsiip: ,,Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Selle lausega võib öelda kogu utilitaristliku teooria olemuse. Kohuse eetikas ehk deontoloogiline eetikas arutletakse selle üle, kuidas on õige ja kuidas peab. Võib öelda, et kohuse eetika nimi tuleneb kohusetundest, sest just südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse
Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti
Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti
näinud ja kas te olete teadlik tema asukohast. Kanti moraalifilosoofiast lähtuvalt on teil kohustus oma sõbra asukohta reeta. Immanuel Kant on veendumusel, et meil ei ole õigus valetada isegi hädaolukorras või õilsal eesmärgil. Kokkuvõttes pole oluline, kas meie vale otseselt ka kedagi kahjustab või mitte, vale õõnestab ühiskonna aluseks olevaid kokkuleppeid ning seetõttu teeb usaldamise põhimõtteliselt võimatuks (Kant, 2004: 2692 – 2693). Kuid utilitaristliku moraalifilosoofia kohaselt peate te kaaluma kõigi variantide tagajärgi ning seega on teil ka võimalus kurjategijale valetada, sest vale informatsiooni edastamine võib päästa teie sõbra elu ning see võib olla ühiskonnale kasulikum kui teie sõbra surm. Seega võime öelda, et näiteks kantiaanliku moraalifilosoofia pooldajad mõistaksid valetamise alati hukka, kuid samas näiteks utilitaristid kaaluksid valetamisega seotud teo tagajärgi ning
mis on moraal, mida tähendab "hea" jne. Ei ole eetiline uurimus, vaid uurimus eetikast. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu? Vastus: Aktiivsest tahtest sõltumatu eutanaasiaga. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõike ühesemalt surmanuhtlust? Vastus: Retributiivne õigustamine 3 Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Vastus: Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. Vastus: Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis, et ideaalõpetus topeldab reaalsust asjatult.
IX osa. Indiviidi vabadus ühiskonnas. Eetikateooriad Millise eetikateooriaga on kooskõlas väita, et hea inimene on see, kes teeb head ning pole oluline, et ta teeb seda omakasupüüdlikult. Selline väide on kooskõlas utilitarismiga. Kes nõustuks väitega Kui mudamaadluse vaatamine pakub suuremale hulgale naudingut kui balleti vaatamine, siis peab riik toetama mudamaadlust, mitte balletti? Selle väitega nõustuks Benthami utilitaristliku eetika järgija Millises lauses kasutatakse sõna õige tähenduses 'moraalselt õige'? See küll õige ei ole, et endale ostad kalleid riideid, aga lapsed käivad närudes ringi Kas despootia võib John Stuart Milli arvates olla teatud tingimustes õigustatud? Despootia võib Milli arvates olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kes ei ole veel võimelised isearenemiseks. Millist põhimõtet nimetatakse kõlbluse kuldreegliks? Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks!
ühiskond peaks ebavõrdsuse määra minimeerima, hoolimata selle tagajärgedest efektiivsusele. Teised väidavad, et keskseks küsimuseks on efektiivsus. Kolmandad väidavad, et pikas perspektiivis on vaeseid kõige parem abistada mitte muretsedes selle üle, kuidas pirukat jaotada, vaid piruka suurendamise teel, et see kasvaks võimalikult kiiresti ning kõik saaksid rohkem kaupu. Ühiskonna heaolu Utilitaristliku lähenemise kohaselt tuleks ühiskonna heaolu esitada lihtsalt üksikute kasulikkuste summana. John Rawls väidab, et ühiskonna heaolu näitajaks on vaid selle halvimas olukorras oleva inimese heaolu; tema heaolu parandamine parandab ühiskonna heaolu, kuid teiste heaolu parandamine ühiskonnale kasu ei too. Edgeworthi kast – pannakse turud kokku. Tegemist on kahe teljestikuga, mis on tõstetud kokku. Missugused on võimalikud situatsioonid,m kuidas
, lk 2383). Eriti kriitiliselt mõistab Stellamor hukka ettekäänded, kus tehakse juttu suurtest kulutustest, mis lähevad "defensiiveetikale" surma ja suremise asjus, millega mõeldakse mõistagi eutanaasiakeeldu. Mitmed arvustused näitavad, et tihti kulub inimese viimastele elukuudele kolmandik kõigist temale elu jooksul tehtud tervishoiukulutustest. Neid saaks kokku hoida patsiendi testamendi (hoolitsuslikud korraldused) õigusliku aktsepteerimisega. Nii oleks utilitaristliku "eetikaga" saavutatud, eutanaasiat appi võttes, koguni kokkuhoid tervishoiusüsteemis! Stellamor toob veel välja mõtlemapaneva asjaolu, et "sestpeale, kui arst pole enam ainult tervistaja, vaid võib olla ka tapja, kaob tema vastu usaldus. Arst ei tohi ennast iialgi lasta timukaks degradeerida. See ohustab arsti mainet elu hoidjana, nimbust, mida ta vajab oma ravitöös ja mida on seega tarvis ka patsiendile" (4., lk 2384). Samal seisukohal on ka Tartu Ülikooli
35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad
FLFI.02.003 Eetika alused Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad
Kasulikkusvõimaluste raja näitab, kui palju heaolu on võimalik ühiskonnal saavutada. Sotsiaalne samakasulikkuse kõver näitab tulujaotusi, mida kõik liikmed hindavad võrdselt aktsepteeritavaks. Kokkupuutepunktis on järelikult saavutatud maksimaalne ühiskonna heaolu, mis on kõigi ühiskonna liikmete poolt aktsepteeritavaks hinnatud, ehk on saavutatud efektiivsus ja õiglus parimal tasemel - kompromiss nende vahel. 109. Selgitage utilitaristliku õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Utilitaristlik samakasulikkuse kõver on sirge, mis tähendab seda, et piirkasulikkus ei muutu ehk iga kasulikkuse ühik on tema saajale ühesuguse väärtusega (sõltumata olemasolevast kogusest). Seega on samaväärsed kõik tulude jaotuse variandid ja puutepunkt maksimaalse kasulikkusvõimaluste rajaga on vastuvõetav ka väga suure tulude jaotuse ebavõrdsuse korral
lähtuvad ühiskonna reaalsetest huvidest ja vajadustest. Karistus ei saa olla eesmärk iseenesest, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Relatiivsete teooriate maailmavaateline alus tuleneb valgustusideedest ning positivistlikust maailmapildist, mille järgi inimese käitumine on determineeritud ja empiiriliselt seletatav, inimene ise aga kasvatatav ja mõjutatav. Jeschecki arvates on relatiivsed teooriad humaanse, sotsiaalse, ratsionaalse ja utilitaristliku iseloomuga. Relatiivsete karistusteooriate liigid on üldpreventsioon, mis jaguneb kaheks: - negatiivne üldpreventsioon - positiivne ehk integratsioonipreventsioon Ja Eripreventsioon von Liszt. Kurjategijaid püütakse mõjutada kolmel viisil: a) üldsuse kaitsmine kurjategija isoleerimisega; b) kurjategija taunimine talle karistuse kohaldamisega; c) kurjategija mõjutamine selliselt, et ta enam kuritegusid toime ei paneks. Eripreventiivse teooria võib seega
Kui võitjad maksavad kaotajatele täieliku kompensatsiooni ning ikkagi veel omavad teatud puhaskasu, võime rääkida ka parandusest Pareto mõttes. 30.Utilitaristlikud, egalitaarsed ja J. Rawlsi arusaamad ühiskonna heaolust ja vastavad ühiskonna ükskõiksuskõverad. Utilitaristlik heaolu kontseptsioon Esimeseks üldiseks küsimuseks ühiskondliku heaolu puhul on see, kuidas viimane sõltub üksikute indiviidide heaolust. Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on antud utilitaristliku koolkonna poolt, mille kohaselt ühiskondlik heaolu pole midagi muud kui individuaalsete heaolude summa. Joonis 6.1. Utilitaristlik ükskõiksuskõver Sellest käsitlusest tuleneb mitmeid olulisi järeldusi. Kõigepealt aksepteerime me ühiskonna heaolu suurenemisena nii rikaste kui vaeste kihtide heaolu suurenemist. Ka juhud, kus rikaste kihtide heaolu kasvas vaeste kihtide arvel, on aksepteeritavad ühiskondliku heaolu suurenemisena juhul kui mingite
näitamine võib väga ülbe näida – jälle probleem. 108. Selgitage ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunkti sisu? Ühiskonna kasulikkusvõimaluste raja ja sotsiaalse samakasulikkuse kõvera kokkupuutepunktis on sotsiaalne heaolu ehk mingi kombinatsioon ühiskonnagruppide kasulikkustest võrdne sellega, palju selles ühiskonnas on üldse maksimaalselt võimalik saavutada. 109. Selgitage utilitaristliku õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Utilitaristide meelest tuleb maksimeerida kogu ühiskonna heaolu ning see ei arvesta indiviide eraldi, seega kui kogu ühiskonna heaolu on kõrgem efektiivses, kuid ebaõiglases seisundis, siis kokkuvõttes on see utilitaristi meelest siiski hea. 110. Selgitage Rawlsi õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele
· S.o versioon sellest, et utilitarism nõuab liiga palju. Me muutume külmadeks "arvutajateks". Aga sõprus, armastus jms on ka moraalselt olulised. · Vastused: "Ja-mis-siis", vaata asju pikas perspektiivis, lähtu reegliutilitarismist. · Kui kalkuleerimine on ohtlik, siis hoia teoutilitarismi salajas ja lase inimestel lähtuda oma tunnetest kaasinimeste vastu! (H. Sidgwick) e) Utilitarismi järeldused on absurdsed · Kui tegu A ja tegu B on utilitaristliku kalkulatsiooni järgi mõlemad väärt 100 hedonit, kusjuures A sisaldab tõe rääkimist ja B valetamist, siis ei saa ju tõde ja vale olla ühesuguse väärtusega. · Tõde on püha ja seda ei tohi tuua ohvriks otstarbekuse altarile. Inimkonna moraalne areng? John Stuart Mill uskus, et inimlik egoism ei ole väiklane ja et individuaalselt hedonismilt viib loomulik tee universaalsele hedonismile.
POSITIVISM INGLISMAAL Siin on suur mõju Comte'i filosoofial. Inglastel oli vastumeelsus metafüüsikale. Inglismaal oli tol ajal suhteliselt liberaalne konstitutsioon. JEREMY BENTHAM (1748-1832): Õpetus on kasulikkuse filosoofia - sotsiaalne utilitarism. Eesmärgiks on suurim heaolu suurimale hulgale inimestele. Õnn on saavutatav üksnes oma püüdlusi eesmärgile kohandades. JOHN STUART MILL (1806-1873): lapsgeenius. Rajab "Utilitaristliku ühingu". 20-aastasena oli tal tervislik kriis, mis oli tingitud ületöötamisest. "Deduktiivse ja induktiivse loogika süsteem" (1843) - psühholoogia on peamine teadus ja filosoofia alus. Psühholoogia ülesandeks on uurida teadvust. Loogika ülesandeks on juhuslikke kujutluslikke seoseid eristada püsivatest. Kuna kogemus on ainus tunnetuse allikas, siis on induktsioon ainus usaldatav tunnetuslik lähenemine. Psühholoogia, kombeõpetus ja sotsioloogia on vaimuteadused
annaabi.ee 
